Thursday, 21 July 2016

VIIMASE VEERANDI TÖÖD

Paar nädalat enne kooliaasta lõppu antakse lastevanematele  alati võimalus kooli minna laste töödega tutvuma ning õpetajatega lobisema.
Kuna Greta koolis segatakse paralleelklassid ära peale igat esimest, kolmandat ja viiendat kooliaastat, siis tehakse seda ka sel aastal Greta klassiga. Klassiõpetajad vahetuvad aga igal aastal, ehk siis sama õpetaja ei õpeta kunagi sama klassi kaks aasta järjest. 

Greta on ühel korral selle klasside segamise juba üle elanud ja meie arvates on see väga hea idee. Algul oli küll kahju, sest Greta klassides on siiani olnud alati väga toredad lapsed ja lapsevanemad, aga sellega harjub ruttu ära. Tundubki, et lapsevanemad võtavad seda segamist natuke raskemalt kui lapsed ise :) Plusse on aga sellise segunemise juures kohe kindlasti palju, palju rohkem, kui sama klassi aastast aastasse kokkujäämise puhul oleks. Me tunneme ka tänu sellele segunemisele koolis palju rohkem lapsevanemaid, kui vaid ühe klassi puhul tunneks ja seega on sellise ühtse kooli kui ühtse pere tunne palju tugevam nii laste kui ka lastevanemate vahel.

Seda kuhu klassi ja kellega koos su laps läheb vanemad ette ei tea ja eriti mõjutada ei saa. Küll aga proovitakse alati lapsed oma parima sõbranna või sõbraga samasse klassi kokku jätta. Eks õpetajad tea kes kellega hästi läbi saab, aga nad ka alati teevad enne klasside segamist väikese uurimistöö. Näiteks sel aastal pidid lapsed ühe tunni ajal täitma väikese küsitluse (või siis lihtsalt kirjutama iseendast, ma täpselt ei tea). Pidid kirjutama mis nende nimi on, millal sünnipäev, lemmik värv, lemmik toit, lemmik tegevus, parimad sõbrad-sõbrannad jne. Kuna esimeses klassis olid nad veel nii väikesed, et tervet kirjandit kirjutada ei osanud, siis kaks aastat tagasi pidid nad kirja panema vaid nende parimate sõbrade nimed. 
Sel aastal ma juba teadsin, et midagi sarnast on tulemas ja seega me arutasime Gretaga neid asju juba varakult. Gretal on koolis esimesest aastast peale üks väga hea sõbranna kellega neil on õnnestunud viimased kolm aastat koos samas klassis olla. Ma olin peaaegu kindel, et sel aastal tal sama hästi ei lähe ja et nad kindlasti pannakse eri klassidega, aga suur oli me kõigi (ka selle tüdrukute vanemate) õnn kui kuulsime, et nad jäävad ka järgnevaks kaheks aastaks kokku. Greta jaoks poleks see küll maailma lõpp just otseselt olnud kui nad oleks lahutatud, sest tal on koolis palju sõpru ja tavaliselt saab kogu klass omavahel väga hästi läbi, aga siiski oli ta üliõnnelik kui kuulis et ta saab oma kõige lemmikuma sõbranna, Catrionaga, kokku jääda. 

Kuigi meile on öeldud mis nimelises klassis Greta järgmine aasta hakkab olema ja kes ta uuteks õpetajateks on, siis millised uued lapsed Gretas klassis olema hakkavad saame me alles sügisel teada. Praegu teame vaid millised lapsed Greta praegusest klassist temaga samasse klassi edasi lähevad.

Juhtus ka nii, et järgmine aasta saab Gretal jälle kaks õpetajat olema ühe abiõpetajale lisaks, ehk siis need kaks õpetajat jagavad nädalat. Mind see eriti ei häiri, sest sellisel jagamisel on nii plusse, kui miinuseid, aga ma loodan et see ei jäägi nüüd mitu aastat järjest nii olema.

Nendel niinimetatud lahtiste uste päeval oli ka lastevanematel võimalus laste uute klasside ja õpetajatega tutvuda. Greta õpetajad tunduvad väga toredad olevat (aga samas minu arvates on algkoolides kõik õpetajad väga toredad ja lapsesõbralikud nii et mul küll vahet ei ole kes õpetajateks parasjagu satuvad). Lastele tehakse enne kooli lõppu proovitunnid uute klassikaaslaste ja õpetajatega ja Greta on samuti oma uute õpetajatega väga rahul. 
Siit aga mõned pildid Greta klassist ja ta töödest
Ühe poisi isa Gretaga rääkimas
Nagu ma ühes eelnevas postituses juba mainisin, siis viimase veerandi teemaks oli 'Ookeni seiklused'. Ma ei hakka seda õppeplaani sel korral tõlkima. Kui kellegil selleks eraldi soovi peaks olema, siis andke teada.

Greta tehtud majakas ja ookeani maal
Ma olen tähelepannud, et iga kord kui nad alustavad mingi uue teemaga, siis peavad nad sellise paberi täitma. Ehk siis kirja panema mida nad juba eelnevalt teemast teavad, mida teada tahaksid ja pärast kirjutama mida nad õppimise käigus teada on saanud. See viimane lahter jääb neil alati täitmata, aga ma kujutan ette, et kuna nad kirjutavad juba õpitud asjades nii palju igasugu teiste ülesannete ja kirjandite all, siis nagu ei ole mõtet seda kõike uuesti ümber kirjutama hakata. 
Greta teadis juba, et inimesed lähevad ookeanile ja et on olemas palju erinevaid ookeaniloomi ja kalu. Greta tahtis teada kus ookeanid asuvad ja miks ookeanid üldse olemas on ning miks meri on soolane.


Kirjandustunnis olid ka kõik tekstid mida nad analüüsisid ja millest kirjutasid mere-ookeaniteemalised.
Nende kirjutamise eesmärkidest ja põhjendustest on mul plaan eraldi postitus kirjutada, sest kooli (koolide) lähenemine kirjutamisele ja lugemisele on siin maal väga huvitav.
Selle foto panin ma siia selleks, et näidata kuidas ja millist tagasisidet õpetaja lastele annab. Näiteks need tähekesed teksti lõpus tähendavad, et need on asjad mida laps on hästi või õigesti teinud, või täitnud punktid mida õpetaja oli kirjandist oodanud. See võlukepikese sümbol aga tähendab, et nendele asjadele tuleb rohkem tähelepanu pöörata. Selle näite puhul siis suured algustähed ja punktid lausete lõpus ning suuremad vahed sõnade vahel.
Mõnikord kirjutatakse ka lõppu sõnad mille õigekirja peab harjutama, ehk siis need on enam levinud sõnad ja selles eas lapsed peaksid oskama õigesti kirjutama. 
Siin on näide kuidas and õpivad ametliku kirja kirjutamist. Lastel paluti kirjutada kiri olles ise Kuninganna Victoria rollis. 
Ükspäev hakkas Greta mulle rääkima Grace Darling-ust. Grace oli majakavahi tütar, kes 1838-ndal aastal ühel unetul ööl juhtus oma majaka aknast nägema karile sõitnud laeva. Ta jälgis teleskoobiga mitu tundi laeva, et näha kas ellujääjaid on ja kui ta siis järsku märkas inimesi liikumas oli ta kohe valmis neile appi tormama. Ta isa arvates oli päästetöö tormiga liiga riskantne, aga tal ei olnud võimalik oma tütart peatada ja lõpuks ei jäänud tal muud üle kui tütrega kaasa minna. Neil õnnestuski osa laevaliikmetest päästa, kuigi kahjuks paljud olid juba hukkunud. Hukkunute seas oli ka lapsi. Kui Grace jõudis kari juurde siis leidis ta eest ühe naise oma kahte surnut last rinnale surumas. Et naist päästa oli see naine sunnitud oma surnud lapsed maha jätma. Gretale avaldas see loomulikult kõige sügavamat muljet.
Grace oli sel ajal vaid 23 aastane. 

Ma sattusin sellest Greta jutust nii vaimustusse, et tahtsin kohe rohkem selle naise kohta lugeda. Ma polnud kunagi Geace Darling nime kuulnud ja ei teadnud kas tegu on ajaloolise tegelase või kirjanduslikuga. 
Kiire googeldamise tulemusel sain veel teada, et peale seda sündmust sai Grace väga kuulsaks mis ka ühtlasi ta elu ära rikkus. Pidev tähelepanu keskpunktis olemine ja suur nõudlus tema järgi sundis Grace üha rohkem ja rohkem endasse tõmbuma. Lõpuks jäi ta haigeks ja suri 26 aastaselt oma isa kätel. Põhjuseks diagnoositi tuberkuloosi.
SIIN on hästi informatiivne ja huvitav veebileht selle naise kohta (peaaegu nagu raamat).

Kui ma siis kuulsin, et eksisteerib isegi Grace Darling-u muuseum, siis ma olin kohe sinna valmis minema. Hakkasin juba Petele helistama, et nädalalõpul läheb sõiduks, aga kui nägin, et muuseumisse sõiduks kuluks peaaegu 7 tundi, siis loobusin. Hirmsasti tahaks aga minna küll. Nüüd avastasin, et temast on isegi film nimega 'Grace' tehtud. Pean otsima hakkama kust seda vaadata saaks. Lugeda plaanin ka temast kindlasti rohkem kohe kui rohkem aega saan.

Nagu allolevalt pildilt näha siis koolis pidid lapsed kujutama ette et nemad on Grace Darling ja kirjutama sellest ajaloolisest sündmuses päevikusissekande vormis, nagu oleks seda teinud Grace. Nii põnev! Vaadake milline ajakohane paber lastele isegi kirjutamiseks on antud. 

Kui neil see ookeaniteemaline assembly toimus, siis lapsed näitlesid ühe osa sellest jutust ka meile.
Toiduahelad

Matemaatika õppevahendid
Matemaatika vihikuid on neil sel õppeaastal kokku vähemalt 4 olnud. Palju harjutati korrutustabeleid igas võimalikus vormis, aga ka liitmist ja lahutamist suurte numbritega.







Teadusetunnis õppisid nad palju tervislikust toitumisest ja hügeenist. Lastevanematele oli klassi välja pandud ühe nende tehtud katse tulemused. Katse eesmärk oli uurida miks on tähtis käsi pesta. Ehk siis ühes kilekotis on leib mis pandi kotti teist kilekotti kindana kasutades. Teine leivaviil on pandud kotti pestud kätega (osa lapsi pidi oma käed ära pesema ja siis leiba katsuma (Greta)) ja kolmas pandi kotti pesemata kätega. 
Äge kas pole? Nii lihtne katse ka kodus järgi tegemiseks ja nii selged tulemused.
Selline näeb välja õigekirja testide vihik, ehk siis lastele antakse iga nädal 10 sõna mida nad peavad kirjutama õppima.
Tegelikult teevad nad suurema osa nende sõnade õppimisest juba koolis oma grupiga ära (nad on jaotatud eri gruppidesse paralleel klasside vahel hääleõppe tundideks). Ma olen pidanud Gretaga vaid väga vähe neid sõnu kodus harjutama. Tulemusi meile ei öelda, juhul kui laps ise ei ütle, aga ma nüüd näen, et Gretal on enamuses kas 10/10, või 9/10 ja vahel harva ka 8/10 nii et ta on väga tubli olnud.
Testide hindajateks on tihti kaasõpilased (aga mitte alati), ehk siis nad vahetavad naabriga testi lõpus vihikud ära ja kui vead leiavad, siis parandavad ära. Siin on näha kuidas Greta sõbranna on Gretale peale hindamist ka väikesed näod joonistanud :) 
Nagu välja tuleb siis käekirja on nad ka koolis üsna palju harjutanud. Kodus ei ole me seda kordagi pidanud tegema. Meie jaoks hakkaks Greta lihtsalt ühel päeval kokkukirjutama ja kogu moos. 

Klassis on neil seinal eraldi stend kuhu õpetaja teatud aja tagant uusi sõnu kleebib. Need on sellised sõnad mida enamus lapsi igapäevaselt oma kõnes ei kasuta ja mille tähendust nad ei tea, (inglise keeles on hästi palju selliseid sõnu mida kõik inimesed igapäevaselt ei kasuta ja mida nad isegi ei tea) aga mis aitavad laste sõnavara laiendada ning mis tulevad kirjandite kirjutamise juures igale inimesel kasuks. Lapsed peavadki siis neid sõnu oma kirjatöödes ja kõnes proovima kasutada. Neid sõnu kutsutakse Greta klassis Magpie ehk haraka sõnad.
Koolitööde imetlemise vahepeal pidi Greta minema oma kooriga lastevanematele esinema. Hästi tore kontsert oli taas. Võttis paljudel silmad märjaks kuigi meie omad laulsid vaid kaks laulu. Kahjuks ei saa ma siia ühtegi videot panna, sest ma ei märganud, et filmides üks lapsendatud laps kaadrisse oli jäänud. 
Vanemad lapsed esitasid paar laulu 'Madilda' muusikalist ja nende esitlus oli ka väga võimas. 
Kui laulmised olid lauldud, siis läksime tagasi Greta klassi Greta töödega tutvuma ja õpetajaga rääkima. Ma märkasin Greta klassi tahvli all selliseid pilte-ehk siis õpetust kuidas näeb välja korralik suhtlemine ja teiste kuulamine.
Panen need punktid kirja nendele kes inglise keelest aru ei saa.
1. Räägi vaheldumisi teistega
2. Üks inimene räägib korraga
3. Pea rääkijaga silmsidet
4. Räägi selge ja aeglase häälega
5. Kasuta korralike sõnu
6. Väljenda end selgelt
7. Väljenda ilmetega oma tundeid
8. Kasuta zeste
9. Kasuta õiget tooni
10. Reageeri, vasta teistele kõnelejatele /teisele kõnelejale




Taaskasutus materjalidest tehtud hai


Selliseid vulkaane hakkab Greta järgmisel aastal õppima-tegema



Koopamaalingud

Need kaks viimast pilti on tehtud 8-9 aastaste laste klassis. Need laevade pildid oli võrratud



Septembris alustab Greta siis oma neljandat kooliaastat. Eestis läheks ta esimesse klassi. Erinevus selle ja järgmise kooliaasta vahel on see, et nad kaotavad ühe mänguvahetunni (praegu on neil üks väikene hommikul, tunnine söögivahetund ja väike vahetund õhtupoole. Selle õhtuse vahetunnist jäävad nad järgmisel aastal ilma) ja neil lubatakse kooli kaasa võtta oma isiklik pinal (kõigi laste jaoks suursündmus :). Mingeid muid asju meie kooli ostma ei pea. Kõik vihikud, kunstitarbed ja muud värgid on kooli poolt.
Kui Greta käis oma uues klassis proovitunnis, siis anti neile kaasa selline leht kus oli kirjas mida Year 3 endast kujutab ja miks on tore olla Year 3 õpilane (praegused õpilased olid oma kogemustest kirjutanud).

Üks koolipäev veel ja siis algab suvevaheaeg

12 comments:

  1. Ma alati imetlen neid inglise kooli- värke. See on ju nii suur töö, mus seal jõutakse koolis ära teha. No koolipäevad on pikemad kui meil ja ilmselt on õpetajaid siis klassis mitu?
    See suhtlemise õpetus - nii lihtne ja ometi pole mina sellise asja peale tulnud. Või puu vähekasutatud sõnadega. Jällegi, miks mulle selline asi pähe tulnud ei ole?
    Saan sügisel 1.klassi ja võtan mõned ideed siit üle kui tohib? Mitte küll täpselt samamoodi, aga mõni idee juba tuli. ☺

    ReplyDelete
  2. Sille, muidugi võid sa ideid võtta kui soovid :) Ega need ju minu ideed ei ole, vaid siin käibki õppimine sedasi koolides. Greta kool vaid üheks näiteks, aga enam-vähem sama asi igas koolis. Kuna ma ise loen alati selle teemalisi postitusi suure huviga (erialane huvi :), siis eks ma sellepärast ka kirjuta ise üsna põhjalikult kooliteemadel.

    Õpetajaid on neil klassis alati üks, aga õpetajale lisaks ka pea alati õpetaja abi. Tema tunde ei juhi, aga abistab kus vaja. Mõnel klassil (Gretal ka see ja järgmine aasta) on kaks õpetajat, aga nemad jagavad oma tööd, ehk siis nad töötavad poole kohaga. Üks kaks päeva ja teine 3 päeva nädalas. Koolipäev on siin 9-15.15ni, aga sinna sisse kuulub ka tunnine söögipaus (tavaliselt sel ajal toimuvad ka siis 30minutilised trennid-ringid, või koorilaulu proovid jne). Söömise peale kulub lastel just nii palju aega kui palju nad ise kulutada tahavad ja ülejäänud aja siis mängivad õues. Kõik vahetunnid on alati õues kui just vihma ladinal ei saja, või ei ole üle 30 kraadi sooja ilma varjulise kohata.
    4-7 aastastel on lisaks veel kaks väiksemat vahetundi, millest ühe Greta järmine aasta kaotab. Siis veel assembly mis on küll õpetlik, aga ei ole siiki matemaatika või kirjanduse tund. Nii et ega neil neid tunde ei olegi kokku palju rohkem kui Eesti algkooli lastel. Tunnind küll ei ole ühe kindla pikkusega ja kui midagi vajab tegemist, siis see tehakse kas või vahetunni arvelt ära. Lõunasöök on vaid alati kindlal ajal ja liikumatu.

    Ma arvan, et üks suuremaid erinevusi Eesti ja Inglise koolide vahel on see, et kõik õpetajad ja ka koolijuhtkond teevad omavahel pidevat koostööd. Võimalik muidugi, et ka Eestis on koole kus see nii on, aga tundub siiski et vähemuses. Samuti võtavad õpetamisest palju osa ka lapsevanemad, kes vabatahtlikena koolis näiteks lastega lugemas käivad, või raamatukogus aitavad, või ujumistundides jne. Paraleelklasside õpetajad koostavad õppeplaanid koos ja jagavad nii materjale kui ideid, kuigi tihti tehakse ka klassiti mõnda asja natuke erinevalt ja mõned projektid ongi nii koostatud, et üks klass õpib ühte osa, teine teist ja kolmas kolmandat ja siis lapsed jagavad seda infot omavahel etteasteid teisele klassile tehes, ehk siis lapsed õpivad lastelt puuduva osa juurde. (tavaliselt on Greta koolis ikka vaid kaks paralleelklassi, aga Greta aastarühmas kolm kuna sel aastal kui Greta kooli läks oli tahtjaid nii palju, et kool pidi lisa klassi tegema).
    Töömaht on ehk jah suurem kui Eestis õpetajatel, aga ma arvan, et samas palju huvitavam nii õpetajatele, kui ka lastele ja kord kui sa juba sel viisil õpetad, siis see muutub harjumuseks ning ei tundu enam nii keeruline. Materjal jääb ju enam vähem aastast aastasse samaks ja seda on võimalik uuesti kasutada ning lihtsalt mõningaid uusi asju juurde lisada.

    Mul on kohe veel paar kooliteemalist postitust tulemas. Ma vahepeal teen ühe loodusliku pildipostituse, et see asi siin liiga kuivaks kätte ära ei lähe. Ikkagi ju suvi :)

    ReplyDelete
  3. Aitäh selgitamast! Ma seda arvasin ise ka, et ilmselt on neil nädala tunnikoormus suurem kui eestis. Eestis lõpetab ju 1.klass juba kell 12.00 oma päeva enamasti ära.

    ReplyDelete
  4. Eestis 1 klassi tunnid on vist 8-12, ehk siis 4 tundi ja kui sellest veel 15 min vahetunnid maha arvestada, siis jääb järgi mingid 3 täistundi õppimist.
    Kui nüüd vaadata et Greta on koolis kokku 6 tundi (see 15-20 minutit peale kella kolme päeval kulub neil lihtsalt oma asjade pakkimiseks ja niisama jutuks) millest 1 tund on täielikult lõunatund ja ütleme et need kaks väikest vahetundi pluss hommikune assembly on kokku tunni või isegi natuke rohkem, ehk siis päris õppimiseks jääb kokku 4 tundi.
    Kuna aga ükski tund ei ole sama pikkusega, siis mahub sinna 4 tunni sisse ka näiteks 5 päris tundi, sest kui ka ütleme (ma kindlalt ei tea) matemaatika tund on 60min, siis häälikuõpe vaid 30min. Kuna tihti õpitakse gruppides, siis näites mõne tunni ajal teevad ühed lapsed ühte asja ja teine osa lapsi näiteks maalib. Uued teemad ja tähtsad asjad seletatakse ikka kogu klassile korraga, aga kui tööks läheb siis ei pea kõik alati koos tegutsema.

    Lugemistundides on lapsed üldse gruppides. Ühed teevad grupilugemist ühele õpetajale või õpetajaabile (näiteks loevad mingit näidendit kus igal lapsel on oma kindel osa), teine grupp loeb iseseisvalt ja õpetaja siis kutsub lapsi eraldi enda juurde üks-ühele lugema. Tihti loevad lapsed ka eraldi kellegile võõrale õpetajale, või mõnele lapsevanemale kes on kooli vabatahtlikult abiks tulnud (lapsevanem ei loe kunagi nende lastega kus klassis ta enda laps on). Ma ei tea täpselt ja kahjuks ei saa enam ka küsida, et kas neil on üldse mingid kindlad kellaajad kui pikalt üks tund kestab.

    Järgmine aasta, kui Greta on Eesti mõistes esimese klassi laps, siis tundide maht suureneb ühe väikese vahetunni arvelt. Eks meile siis järmise aasta algul jälle räägitakse eraldi koosolekul mida uue aasta õppetöö endast kujutama hakkab ja mida lastelt oodatakse.
    Nii et kokkuvõttes on siin jah tundide maht suurem ja siinsed Greta vanused lapsed (6-7 aastased) õpivad asju mida Eestis õpitakse esimeses klassis ja ka mõnda teise klassi materjali (pidades matemaatikat silmas).

    Teine asi on ka see, et kuna meil käiakse koolis kuni juuli lõpuni, siis koolinädalaid tuleb vist ka kokku rohkem? Samas kuna meil on ka vist vaheaegu paar tükki rohkem kui teil, siis see vahe vist lõpuks ei olegi nii suur.
    Siin loetakse ühte koolipäeva kahe sessioni alla (ennelõuna ja pealelõuna). Ma just vaatasin Greta koolipäevade regristrist (mille me iga kooliaasta lõpus saame kus on kirjas täpselt kui palju, millal ja mis põhjusel laps kooliaasta jooksul puudunud on) et selle õppeaasta jooksul oli neil kokku 360 sessiooni, ehk siis see võrdub 180 päevaga, mis teeb kokku 36 nädalat.

    Vaheaegu oli kokku kooliaasta jooksul 8 nädalat ja 3 päeva, pluss sinna lisaks natuke üle 6 nädala suvevaheaega.

    ReplyDelete
  5. Kas matemaatikavihikutesse on need täidetud lehed kleebitud?

    ReplyDelete
  6. Jah. Lapsed valivad ise mis raskusastmega ülesandeid nad tahavad teha ja siis ise kleebivad need lehed oma vihikusse. See eri raskusastmete süsteem on osa Growth Mindset süsteemist mida siin on hakatud viimaste aastate jooksul algkoolide juures kasutama. Üsna huvitav süsteem. Meile, lapsevanematele, räägiti sellest ühe loengu ajal koolis lähemalt ja mul oli siis plaanis seda ka siin blogis kajastada, aga kahjuks nagu alati jäi siis ajast puudu ja pärast läks vaim üle ning sinna see asi jäigi.

    ReplyDelete
  7. Aga kuidas laps ise valib, millist raskusastet ta tahab? Kas laps siis ütleb, et kerge, keskmine või raske vms? Kasuks tuleb ju tema võimetele vastav, aga seda ta ju ise ei tea, millised ülesanded on tema võimekuse piiri peal? Nüüd on mul juba teine teema :) Pilte vaadates tundus sümpaatsena, et ei täideta järjest töövihikut (nagu meil tihti), vaid hoopis selliseid väikseid sedeleid, mille saab materjali ülevaatlikkuse mõttes ka vihikusse kleepida.

    ReplyDelete
  8. Siin ei eksisteeri üldse Eesti tüüpi töövihikuid või kooliraamatuid (vähemalt algkoolis, ma ei tea kuidas lood vanemate kui 12 aastaste lastega keskastme koolis on). Iga õpetaja annab ise erinevaid ülesaindeid ja koostab õppeplaani ning lapsed siis õpivad selle põhjal. Kogu töö ja õppimine toimub koolis, kodutööks antakse väga harva matemaatika ülesandeid teha terve aasta peale kokku.
    Osa matemaatika ülesandeid on selliseid mida kõik peavad lahendama ühtemoodi, osa on üldse praktilist laadi ja osa on siis selliseid kus lapsed saavad ise valida erineva raskusastmete vahel. Need ülesanded on jaotatud eraldi kastidesse kas siis challenge 1, 2 või 3, vahel ka challenge 4. Mida kõrgem number seda raskemad ülesanded. (Vaata matemaatika lõigu juures olevatel osadel fotodel on näha, et paberi peale on trükitud näiteks Challenge 3)
    Ütleme, et tunni teemaks on murrud ja lapsed siis ise valivad vastavalt kui enesekidlad nad sellel teemal on ülesanded eri tasemega kastidest. Kleebivad oma vihikusse ja hakkavad lahendama. Kui nad on oma ülesande ära lahendanud, peavad nad (mitte küll vist alati) oma tööd ise hindama, et kas see oli nende jaoks väga lihtne, või natuke keeruline, või üsna raske joonistades samale paberile kas siis rohelise, oranzi või punase näo (ma ei tea kas see peab olema just nägu või lihtsalt täpike, aga Greta vihikuid vaadates on Greta alati mingi näo joonistanud). Neid rohelisi näokesi on ka siin olevatel piltidel näha, aga Greta on ka punaseid ja oranze nägusid joonistanud oma töödele.

    Sedasi õpetatakse lapsi enda oskusi hindama, endale eesmärke seadma, eesmärkide poole pürgima ja saavutamise korral uusi eesmärke seadma. Direktor rääkis, et kui nad algul selle süsteemi koolis kasutusele võtsid, siis nad kartsid või arvasid, et lapsed kindlasti enamuses valivad endale kõige kergema raskusastmega ülesande kui juba valik antakse, aga see osutus valeks. Pigem valisid lapsed just raskemaid ülesandeid ja seda sama täheldati ka paljudest teistes koolides. Mis omakorda näitas, et paljudel lastel on endast hea enesehinnang ja nad ei karda raskusi ning katsumusi.

    Kogu süsteemi eesmärk ongi et lapsed ei õpiks, et kui nende jaoks on näiteks matemaatika raske, et nad siis ei anna alla ja lepi arvamusega, et nad ongi matemaatikas nõrgemad või viletsamad kui näiteks mõni teine laps, kes justkui on sündinud andekama ja osavamana, vaid neile öeldakse ja õpetatakse, et kui sa teed usinasti tööd ja proovid ning pingutad, siis sa oled võimeline milleks iganes. Sama meetodit kasutatakse kõikide lastega, et kui sa pingutad ja teed tööd, siis tulevad ka tulemused. Lapsi ei kiideta, et küll sa oled tark või küll sa oled osav, või andekas, vaid kiidetakse nende pingutusi, nende panust, seda et nende tulemused on tänu nende endi raskele tööle mitte, et nad on targaks või andekaks sündinud. Kui laps ütleb, et ma ei oska või ei saa selle ülesandega hakkama, siis õpetaja alati parandab ja ütleb, et sa ei oska seda VEEL. Lapsi püütakse õpetada ennast hindama mitte et nad ei oska midagi, vaid et nad VEEL ei oska ja et kui nad pingutavad ja ei anna alla ning ei karda vigu teha siis nad ka saavutavad rohkem. Neid mitte ainult ei õpetata sedasi mõtlema, vaid ka sellist sõnavara oma kõnes kasutama.

    Jätkub...

    ReplyDelete
  9. Jätkub...

    Sedasi eri tasemega töid tehes on kõigil lastel võimalik millegi kõrgema poole pürgida. Need kes veel väga hästi ei oska, need saavad natuke madalamalt tasemelt alustada ilma, et see neile lootusetult raskena tunduks ja kaela murraks ja need kes juba natuke edasijõudnumad on, need saavad siis valida neile natuke raskema astme. Lapsed ise õpivad sedasi oma võimeid hindama ja kasvatavad enesekindlust ning loodetavasti motiveerivad ennast. Õpetaja muidugi pidevalt jälgib kõrvalt. Eri tasemete ja see värviliste 'nägude' enesehinnangu süsteem annab õpetajale hea ülevaate kuidas lapsed enda oskusi hindavad ja kas need hinnangud vastavad tõele. Mõni laps võib olla võtab koguaeg kõige raskema astme ülesanded aga valede vastuste, või värvilise näo järgi on näha, et ta töötab üle oma võimete ja siis õpetaja suunab ta ühe astme võrra madalamale. Või võib-olla mõnel lapsel on endast väga madal enesehinnang ja ta valib alati vaid esimese astme üelsandeid ja hindab ise ka ennast ebakindlalt kuigi kõik vastused on alati õiged.

    Hästi pikk jutt tulin nüüd ja kindlasti mitte just eriti selge. Ma muidugi 100% ei tea kuidas neil kogu see süsteem seal töötab, aga kuna see asi mind ennast ka väga huvitab, siis ma tihti ise küsin õpetajatelt ja Greta on ka hea info jagaja :). Selles vanas postituses olen ma ka natuke nendest värvilistest nägudest kirjutanud http://knightscastle-alice.blogspot.co.uk/2015/12/koolist-taas.html
    Direktor on küll maininud, et ta ei ole selle eritasemete süsteemiga 100% rahul ja et nad hetkel proovivad välja töötada kogu kooli juhtkonna ja naaberkoolide juhtkonnaga süsteemi mis oleks kõige efektiivsem laste õpetamisel.

    Ma proovin kunagi sellest Growth Mindsetist eraldi postituse teha, aga kui sa inglise keelt valdad, siis internetis on sellest üsna palju infot. Samuti on mul veel paar Greta kooli lõpu ja ta tunnistuse teemalist postitust tegemata ja puhkuse postitused, aga lihtsalt ei ole blogimiseks vaba aega ja rahu. Mingi aeg hiljem teen kindlasti ära :)

    ReplyDelete
  10. Aitäh pika jutu eest! Oli selge küll, vähemalt ma arvan, et sain aru ja targemaks :)

    ReplyDelete
  11. Kyll sa oled tubli, et k6ike seda jaksad kirja panna:)

    ReplyDelete
  12. Katarina, mul ei ole nelja last :) Kuigi eks see blogimine võta meeletult aega küll. Nagu näha ei ole ma viimastel ajal saanud üldse aega midagi kirjutada, aga uusi asju tuleb aina peale mis ajaloo tarvis talletamist vajavad, plus siis veel ka paar viimase aasta kooliteemat. Kuna see kooliteema huvitab mind ennast ka teistele lugejatele lisaks ka ja on 'minu' ala, siis eks sellepärast siis ka nii põhjalikud postitused :)

    ReplyDelete