Tuesday, 19 July 2016

OOKEANITEEMALINE ESITLUS

Siit veel üks kooliteemaline postitus. Hoiatan ette, et neid kooliteemalisi postitusi on veel päris mitu tükki tulemas. Loodetavasti jõuan kõik selle nädalaga ära postitada, sest see nädal on ühtlasi ka Greta viimane koolinädal.

Nagu meil siin neid üritusi vähe oleks, siis eelmisel nädalal toimus veel ka Greta klassi assembly. 
Assembly-id (sellised 30 minutised kogunemised-esinemised)  kuuluvad siinse koolielu juurde ja need toimuvad vist pea igal hommikul. Ma ei teagi kas midagi sellist Eesti koolides ka toimub, või kuidas sellist üritust üldse eesti keeles kõige parem oleks nimetada. 

Üsna tihti tuleb keegi väljaspoolt kooli lastele millestki huvitavast rääkima (näiteks inimesed kohalikust raamatukogust, tuntud kirjanikud, inimesed erinevatest heategevusorganisatsioonidest jne), või koolijuhtkonnal on lastele midagi tähtsat teatada või kooliteemadel vestelda. Veerantite lõpus esinevad eri klasside lapsed kavaga mis on kokkupandud veerandi jooksul õpitud teemadel ja siis olenevalt mis klassi lapsed mingil päeval esinevad, saavad selle klassi lapsevanemad seda esinemist vaatama tulla. Saalis on vaatajateks ka paralleelklasside lapsed ja nooremate või vanemate klasside lapsed, aga mitte kunagi terve kool.

Kuna Greta selle veerandi teemaks oli ookean, siis oli ka nende esinemine ookeaniteemaline. Üleeelmise nädalalõpu kodutööks oligi mingi ookeaniteemalise kostüümi valmistamine. Vanemate rahustamiseks oli ka öeldud, et ei ole vaja midagi suurejoonelist ja erilist tegema või ostma hakata, et piisab ka vaid maskist.

Nädalalõpul ei olnud meil aega ühegi kostüümi peale mõelda, sest me käisime ühel suurel lillenäitusel (sellest eraldi postitus) ja üldse ei olnud mul mingit tahtmist siin mingite kostüümide või maskidega jamada. Ma ütlen, kooliaasta lõpp ja jõulud on kõige tegevusterohkemad ajad koolielus. 

Nagu kiuste piinlesin ma esmaspäeval ja ka teisipäeval migreeni käes ja tõesti viimane asi mida ma teha oleks tahtnud, oli kostüümi õmblemine. Kuna aga riided pidi kolmapäevaks kooli minema, siis mis mul muud üle jäi. Internetis olid kõik haide kostüümid nii kallid, et nende peale ei raatsinud ma raha raisata ja rohkem valikut ei olnud. Ma veel ise mõtlesin, et sel korral ma ei hakka 
midagi erilist tegema, sest nagunii pole ka teistel vanematel aega hakata kostüümidega jamama ja otsustasin lihtsalt mingi pluusi peale paar kala õmmelda ja asi korras. Pärsat tuli välja, et sel korral olid pea kõikidel lastel väga suurejoonelised ja toredad kostüümid. 

Õnneks oli Gretal kodus üks tumesinine pluus täitsa olemas ja sinised teksad ka, nii et asi korras. Mulle tundus pluusi peale õmblemine palju kergem kui mingi maskiga jamama hakkamine ja peale selle oleks Gretal maskiga ka paha olnud esineda ja korralikult rääkida. 
Õnneks oli lapse kunstisahtlis kõik tööks vajaminev kraam olemas ja mul jäi ära materjalide otsimine või ostmine . Hea kui lapsele sünnipäevaks igasugu käsitöökomplekte kingitud on. Tund hiljem oli kostüüm valmis ja mina tulemusega väga rahul. Pea lõhkus kahjuks endiselt edasi. 


Kui ma olin õmblemisega ühele poole saanud, siis ma korraks küll mõtlesin, et võib olla oli ettenähtud, et lapsed need kostüümid ise valmis teevad, ikkagi nende kodutöö ju. Muidugi oli siis juba hilja, sest ma kohe kindlasti ei oleks hakanud oma kätetööd uuesti lahti harutama ja ootama millal Greta ükskord kell 6 õhtul koju tuleb ja ise õmblema hakkab. Mõtlesin, et jätan talle siis vähemalt kaladele silmad pähe joonistada, aga pärast tuli välja, et Gretale meeldisid kalad hoopis ilma silmadetta.

Laps meil muidu oskab õmmelda küll ja talle täitsa meeldib. Ta isegi ükskord Petega poes käies nurus, et Pete talle ühe väikese matka nõela-niidi komplekti ostaks, et kui tal kunagi peaks õmblemistuhin peale tulema, siis nõelad kohe enda käest võtta ja ei pea minu käest küsima hakkama. Ta nimelt vahel õmbleb oma beebi riideid natuke väiksemaks, et nukudele paremini selga sobiksid (mitte siis ei lõikka tükkideks ja õmble ümber, vaid näiteks õmbleb seeliku värblist või külgedelt kitsamaks). Vahel õmbleb ka omi pehmeid kaisuloomi, kellel on kuskilt õmblused lahti hargnenud ja sisu välja tulemas.
Näiteks selle kassi õmbles ta ka mõningase minu abiga ise. 
Siit siis paar pilti assembly-lt
Nagu ma juba mainisin, siis oli hästi palju väga toredaid kostüüme. Ma alguses peaaegu kaalutlesin ise ka Gretale selle millimallika kostüümi tegemist, aga kuna mul pea valutas mitu päeva ja ma juba olin otsustanud, et ei viitsi jändama hakata, siis jäi ära. Mõtlesin ka, et hull oleks kui Greta mingi ägeda isetehtud suure kostüümiga kohale ilmub ja siis ülejäänud lapsed vaid mingeid tavalisi maske kannaksid. Tore aga et üks ema oli vaevaks võtnud ja millimallika kostüümi valmis õmmelnud.


Sellised klassiga esinemised on alati nii tehtud, et igal lapsel on oma osad mida nad peavad pähe õppima ja siis vaheldumisi teistega esitama. Tekstide vahele lauldi ka merelaule ja lapsed näitasid omi ookeaniteemalisi kunstitöid. Ehk siis nad näitasid meile mida nad olid õppinud ja teinud nii kirjanduse, teaduse, kunsti, kui ka muusikatundides. 

Greta oma majakat demostreerimas
Siin pildil näitavad lapsed milliseid ookeanielukaid nad ise on välja mõelnud. Kõik lapsed joonistasid need elukad algul tavalise paberi peale, aga hiljem siis õpetajad valisid mõned välja mida assembly-l näidata ja need elukad pidid lapsed siis uuesti suuremale paberile ümber joonistama. Greta disainitud on see oranz roheliste kõrvadega elukas, mida alloleval pildil üks poiss käes hoiab.
Mis mulle selle juures väga meeldis on see, et kuna kõikide töid suuremana välja ei joonistatud, siis need lapsed kelle töid ei valitud, need lapsed hoopis olid need kes need koletised originaal autori käe all uuesti ümber joonistasid (Kui ma Greta jutust õigesti aru sain, siis õpetaja tegi piirjooned kõigepealt ise). Ehk siis selle Greta väljamõeldud koletise pildi värvisid ära hoopis kaks teist last. Greta andis juhendid mis värvi midagi peab olema ja nemad värvisid. 
Milline suurepärane koostöö võimalus ja pärast said tööde üle uhkust tunda kõik asjaosalised.
Greta oma kõige parema sõbrannaga
Sel korral oli ka see tore, et peaaegu kõik lapsed rääkisid väga kõva häälega ja olid kõigile kuuldavad. Kuna saalis oli palju teiste klasside lapsi, siis loodetavasti said ka nemad midagi uut ja huvitavat ookeanielu kohta teada.

No comments:

Post a Comment