Wednesday, 1 June 2016

VÄIKENE LINN NIMEGA ARUNDEL

See postitus on eelkõige neile kellele meeldivad Inglismaa muinasjutulised väikesed külad ja linnakesed.

Eelmisel nädalalõpul sõitsime kohta nimega Arundel. Me tavaliselt ei plaani kunagi pikalt selliseid väikeseid väljasõite ette, vaid otsustame sama päeva hommikul, või eelneval õhtul, kuhu läheme või mida teeme. Viimasel ajal ei ole meil aega olnud eriti selliseid väljasõite 'maale' teha olnud, sest laupäeval on Greta kuni kella 1-ni teatrikoolis ja siis oleks natuke hilja kuhugi sõitma hakata ning pühapäevad oleme jätnud niisama logelemiseks ja kodutööde tegemiseks. Nüüd siis ka veel ehitustööd sinna otsa ja nii need nädalalõpud ongi mitte midagi väga suurt ettevõtmata mööda läinud.
Eelmine esmaspäev oli meil aga järjekordne püha ja vaba päev, seega kolmepäevane nädalalõpp oli ideaalne millegi ilusa ettevõtmiseks (ehitajad saatsime samuti puhkusele).

Mul on tavaliselt nii, et mingid teatud kohad lausa kutsuvad kui magnet ja mõned ajavad vägisi sõrad vastu. Ilusaid kohti kuhu minna on jalaga segada ja eks just sellepärast on ka see valimisprotsess tavaliselt üsna vaevaline. Meil on üldiselt nii, et Pete laob nimekirja kohti ette mille ma enamalt kõik erinevatel põhjustel maha laidan. Kui ikka koht ei tõmba valimise hetkel kui magnet, siis jääb minemata. Pete küll muutub iga korraga ettevaatlikumaks, sest kogemustest juba teab, et tihti tema pakutud kohad ei kõlba, aga kuna lõpptulemus on pea alati 10-nesse, siis ta elab selle mahasalgamise protsessi ilusti üle. Vahel ikka näkkab ka midagi tema nimekirjast ;)

Sel korral siis tulin ma juba päev varem välja plaaniga minna Arundel-i. Ma ei teagi miks, või kuidas, aga järsku läks mõte sellele väikesele linnale ja suurele lossile mida me Petega nii umbes 10 aastat tagasi külastasime ja plaan sai kinnitatud.

Teekond sinna oli lihtsalt imeline. Ahhetama panev loodus ja vaated ning kõik need väikesed külakesed millest me läbi sõitsime. Täielik nauding ja elamus omaette. Me oleme neid imelisi vaateid ja loodust siin sadu ja sadu kordi ennegi näinud, aga ikkagi ahhetame. Pea alati mõtleme, et seda oleks tore kas sellele või sellele inimesele näidata (pidades silmas meie kalleid sõpru kes meid aegajalt külastavad). Olen mitmel korral plaaninud selliseid sõite filmida, aga alati filmimise õigel hetkel ära unustanud. Kui seda ilu ongi üldse võimalik autoaknast filmile korralikult jäädvustada.

Igal juhul see postitus tuleb siis Arundel linnakesest. Lossis kirjutan eraldi
Kuna me jõudsime lossi kuskil kella 2 ajal päeval, siis ega meil ei jäänudki linna peal kaua aega ringi kõndida. Kuna oli pühapäev, siis kõik väikesed poekesed pandid kinni kella 5 ajal, ehk siis just siis kui meie oma jalutuskäiku tegime. Ma tegelikult imestasin, et väikesed ärid üldse pühapäeviti lahti olid, aga arvata võib, et kuna tegu üsna tuntud turismiobjektiga, siis on pühapäevane lahtiolek äridele kasulik. 

 Lossimüürist väljaspool asuvad kloostri varemed


 'Emme, kas sa ütlesid et me ostame jäätist või ei osta?'


'Greta, istu sinna trepi peale, ma teen ühe pildi'. 'Ma ei saa siia istuda, siin on mingi vesi!'

Greta nägi kasutatud raamatute poe akna peal mingit raamatut ja tahtis poodi sisse minna. Mul ei olnud muidugi selle vastu midagi. Pete läks Greta vibu ja muud kraami autosse viima ja seega ootasime nägunii niisama seal tänava peal. Hea oli, et poodi sisse astusime, sest ma leidsin sealt poest juba kaua aega ihaldatud 'Kolumatsi' raamatu (inglise keelse siis ikka mitte eesti oma :).
Poes oli neli korrust ja kõik korrused paksult raamaturiiuleid ja raamatuid täis.









Astusime sisse ühte armsasse, värvilisse jäätise-kommi-koogipoodi. Ootasime seal järjekorras kui äkki kukkus sellel ülemisel pidil oleva lapseootel naise jäätis kogematta sinna kommide kasti. See oli üsna koomiline kuidas kõik inimesed seal poes kohe abistama hakkasid. See lapseootel naine ise ka haaras kohe taskurätiku välja ja proovis koristama hakata. Poeomanikud küll hüüdsid, et pole vaja muretseda, et küll nad koristavad. Naine vabandas mitu korda ja jäätisemüüja omakorda väitis, et selliseid asju juhtub tihti. Naine sai endale tasuta uue jäätise ja kogu rahvas poes tundis end peale seda väikest juhtumit kui üks suur perekond- nalja ja naeru ning palju sõbralikkust :)

Mõned poed mis kahjuks just kinni oli pandud
 Üks ostukeskus mis nägi välja nagu keskaja linnatänav. Meil õnnestus vaid korraks sisse hüpata ja paar pilti teha kui mees tuli juba võtmetega, et ust lukku panna.

















Koju sõites nägin ma üks hetk autoaknast ühte üleni 'rohelist' maja. Olime juba mingi aja edasi sõitnud, kui ma Petele teatasin, et sooviksin ikka seda maja lähemalt vaadata ja majast pilti teha. Pete vaatas mulle totaka näoga otsa (nii palju kui seda autot juhtides tal võimalik oli) ja küsis, et kas sa tahad et ma auto ringi keeraks? Kuna tagaistmel istuv Greta ka minu 'JAAAA' kooriga kaasa hakkas laulma ei jäänudki Petel muud üle kui auto ringi keerata ja rohelist maja otsima minna. 
No minu arvates igati seda ekstra 10 minutit väärt




See roheline maja asus ühes taaskord muinasjutulises väikeses külas nimega Petworth, kust me läbi sõitsime ja kus asub ka üks vägev mõisahoone Petworth House (oleme seal mitmel korral käinud). Kindlasti väärt külastamist.


Järgmises postituses aga juba lähemalt Arundel lossist.

8 comments:

  1. Tõeliselt armas ja muinasjutuline kohake :)

    ReplyDelete
  2. Ma ei tea kas te Yorgi linnamuuseumis olete kainud aga seal on ka keskaegne linnaosa ylesse ehitatud. Vaga tore elamus ja Greta vanusele lapsele ning taiskasvanutelegi sobib See ka vaga hasti.Mulle vaga meeldis(nyydseks kaks korda juba kaidud)
    P.s. Muuseumi piletiga saab aasta jooksul tasuta uuesti muuseumi kylastada😉.

    ReplyDelete
  3. Epp, vaatasin internetist selle Yorgi muuseumi pilte ja tundus tõesti väga äge. Kahjuks York jääb meie kodust üle 4 tunni autosõidu kaugusele seega vajaks mitme päevast reisu. Aga jätan meelde, võib olla kunagi õnnestub ära käia.

    Me oleme käinud meile lähemal asuvas Dickens World-is. See oli ka väga põnev koht ja me kindlasti läheme sinna tagasi kui Greta koolis Dickensit õppima hakkab. Kahjuks on mul aja puuduse tõttu selle külaskäigu postitus tegematta jäänud :(
    http://www.dickensworld.co.uk

    ReplyDelete
  4. Mul ka plaanis kunagi lõunarannikul ringi sõita, aga liiklus on sealkandis vist kohutav, auto autos kinni. Eriti vähegi ilusama ilmaga.

    ReplyDelete
  5. No ma ei tea, meil on harva meie sõitudel liiklusega otseselt mingeid probleeme olnud. Tavaliselt jäävad suured ummikud suurtele mootoriteedele ja seal on ka nende ummikutega lugu nii, et enamalt ikka siis kui mõni õnnetus või teetööd ja noh suuremate linnade lähedal ka tipptunnid nädala sees, aga meid ei jäta hirm võimalike ummikute ees küll kuskile minemast. Väikeseid külakesi ja linnu külastades kohe kindlasti auto autos kinni ei ole. Enamalt ikka väga mõnus sõitmine, aga ega liiklust ei saa kunagi 100% ette teada. Aga ma arvan, et Sotimaa 'tühjusest' vaadatuna tundub siinpool kõik palju rohkem crowded.
    See sõit oli meil küll plain sailing :)

    ReplyDelete
  6. Alice, pole siin Šotimaal "plain sailing" midagi! Turismihooajal läheb asi päris hulluks, sest vaid teatavaid teid pidi pääseb põhja ja lääne poole loodust imetlema ja need on autodest-karavanidest päris umbes. Kitsad käänulised on need teed ka, nii et 30 miiliga sõitvatest turistides ja kohalikest mööda eriti ei pääse.
    Aga ma nii tahaksin neid väikesi anglosaksi külasid näha, meenutavad kangesti Saksamaad.

    ReplyDelete
  7. Meie jaoks ei ole hullemat teed kui Tallinna ja Pärnu vaheline tee :) Vot seal on mul küll närv nii krussis kui veel olla saab ja ma tõsiselt kardan oma ja mu pere elu pärast.
    Aga kas teil seal Sotimaal siis ei ole selliseid ilusaid külakesi või majakesi? Neid peaks ju kogu maa täis olema. Inglismaal on kohe kindlasti igal sammul,ei ole vaja kuskile eraldi minnagi. Meil siin pea iga teine maja sellises vanas stiilis.

    Soojadel suvepäevadel (nädalalõppudel) on ehk rohkem tungi mereäärsetesse linnakestesse, sest kõik tahavad linnast ära randa, aga kuna sul lapsed juba suured siis sul ju valikut ka nädala sees resimiseks. Kui üks tee peakski umbes olema siis pea alati on alternatiiv teed olemas ja tihti ongi need väiksemad teed eriti romantilised. Kevad ja sügis ongi just ilus aeg selliste külade külastamiseks, sest siis on kõik õites ja värvides. Suvel pole sama effect-i :)

    ReplyDelete
  8. Šotimaal tõepoolest ei ole selliseid piltilusaid külakesi-linnakesi. Ajalooliselt ju Šotimaa palju vaesem olnud ja nii uhkeid maju ei ehitatud. Isegi selliseid tõeliselt vanu pubisid nagu Inglismaal jalaga segada, pole! Parimad näited vanemast arhitektuurist pärinevad 18. sajandist, nn georgi aegsed, aga neid külakesi ei tule just sageli ette. Lossid-kindlused enamasti ka mornid ja sünged. S. Zweig "Maria Sturatis" kirjutab hästi, miks nii on.
    Eks Šotimaa väärtus on eelkõige tema ilus loodus ja loodekandi suhteline inimtühjus.

    ReplyDelete