Saturday, 4 June 2016

PÄEV LOSSIS

Nii, siit siis tuleb teine osa Arundel-i postitusest. Hoiatan juba ette ära et tulemas on väga palju pilte. 

Kõigepealt mõned pildid autoaknast teel Arundeli linnakesse.



Piparkoogimaja


Jõudsimegi linna ja hakkasime Arundel lossi otsima (õigemini sõitsime lihtsalt sinna kuhu navigaator meid juhtis).
Üks lossiväravatest
Parkisime auto ja läksime lossi vallutama. 


Lossi ees oli väikene käsitöölaat. Viskasin kiire pilgu peale, sel ajal kui Pete lossipileteid ostis, aga ei olnud suuremat asi.
Piletid lossi ja lossiaeda on üsna kallid, aga pileteid on võimalik osta mitmes eri osas. Täispiletiga on võimalus näha nii lossi magamistube, elutube, lossitorni, restorani-kohvikut-poodi, kabelit ja ühte eraldi aeda ning kogu lossiümbrust ja seal asuvat aeda. Makstes natuke vähem jäävad välja lossi magamistoad. Need kes tahavad vaid lossiaiaga ja lossi ümbrusega tutvust teha nende jaoks on eraldi pilet. Kes aiale lisaks ka lossitorni need maksavad natuke rohkem. Restorani-kohvikut ja poodi saavad kõik külastada.
Teatud päevadel toimuvad lossiõuel ka keskaaja rüütlite võistlused (jousting), Ma ei teagi kuidas seda eesti keeles nimetatakse, aga tegu sellise asjaga
Pilt internetist
või mõni teine samalaadne üritus ja nendel päevadel on siis pilet siis veel omakorda paari naela võrra kallim. Meie sattusimegi sellisele päevale kui lossiõuel demostreeriti vanaaegseid püsse ja kahureid ning toimus väike lahing keskaegsete Prantsuse ja Inglismaa sõdurite vahel. 

Kui olime piletid ära ostnud siis nägime piletite pealt, et iga piletiga tuli kaasa teatud summa mille eest me saime endale pärast midagi kas lossi poest või kohvikust osta. See küll kehtib vist vaid Gift Aid piletite kohta, ehk siis neid pileteid saavad osta inimesed kes on siin riigis tulumaksumaksjad. Ühe täiskasvanud pileti pealt sai £4 naela ja lapsepileti pealt £2.20, ehk siis meie piletite pealt kokku £10.20 (Greta ostis selle eest endale pärast lossi poest puust vibukomblekti). Me ei ole siin sellist asja vist varem kohanudki ja seega olime meeldivalt üllatunud. 
Loss näeb ise välja selline (pildi võtsin internetist)
Tegu siis 1000 aastat vana lossiga, mis ehitati 11 sajandi lõpul. Läbi aastate on loomulikult lossile tehtud igasugu uuendusi ja juurdeehitisi. Märkimisväärne on ka see, et loss on kuulunud kogu oma eluaja ühe ja sama perekonna liinile. Praegu elab lossis perekond kellel on 5 last (3 poissi ja 2 tüdrukut). Lapsed on küll juba 20ndates, noorim vist veel viimaseid päevi 19 ja vanim 27 aastane. Lossis töötavad vabatahtlikud rääkisid meile, et nädala pärast on loss ühel päeval külastajatele kinni, sest üks lastest abiellud lossis. Vabatahtlikutele töötajatele tehti muideks eraldi väikene kihluspidu, kus siis perepoeg kõigile oma tulevast miniat tutvustas. Jõulude ajal korraldab lossirahvas kõikidele oma töötajatele  lossiruumides suure jõulupeo mis pidi väga ilus välja nägema. 


Minu lemmikud 'lossi' lilled. Neid lilli võib alati lossimüüride juures kasvamas leida ja minu arvates sobivad nad nii hästi oma kuju ja värvi poolest hallika kiviga kokku.


Kui me lossi jõudsime siis tuli välja, et lossiõuel on kohe algamas vanaaegsete püsside ja kahurite demostratsioon. Otsustasime seda kohe vaatama minna ja lossiruumidega tutvumise pärasteks jätta. 


Suviti on see üsna tavaline asi, et selliste suuremate (aga ka väiksemate) losside või mõisate juures korraldatakse erinevaid üritusi, mis siis vastava lossi või mõisa ajastuga kokku lähevad. Siin riigis (ja ka paljudes teistes riikides) on kohe eraldi grupp inimesi kes hobi korras harrastavad ajaloolist taaskehastamist. Ma ei ole kindel et seda nii eesti keeles kutsutakse ja kas sellist asja ka Eestis harrastatakse - historical reenactment. Arundel lossis oli ka üks selline grupp oma elamise püsti pannud kes siis rahvale vanaaegseid püsse demostreerisid ja väikese lahingu maha pidasid. Ühes mu vanas postituses on ka paar pilti sellistest inimestest, aga seal ei olnud tegu rüütlite vaid vist mingite prantsuse revolutsiooni sõdalastega.

Siin sai näha kuidas nad elasid, süüa tegid ja riideid parandasid-õmblesid. Neil olid kaasas ka lapsed (paar alla aastast isegi) kes samuti olid vastavalt ajastule riietatud ja kes lossi ümbruses rõõmsalt ringi jooksid nagu lapsed ikka. 





Rahvas ootab 'näitemängu' algust
Me tegelikult seda relvade demotratsiooni ei saanudki kauem kui paar minutit vaadata, sest Greta ei kannatanud neid kõvasid püssipauke üldse välja ja me pidime ära põgenema.
Püssipaugud olid tõesti kõvad, aga ma arvan, et Greta jaoks tegi asja hullemaks see, et kohe algul hoiatati kõiki kõva hääle eest ja paluti näppe mitte kõrva panna, kuna siis võib kõrvakile suure survega lõhkeda. Õpetati, et kõrvad tuleb lihtsalt käega katta. Greta ehmatas sellist juttu kuuldes juba ära, püssipauke polnud vajagi. 
Algul pidas ta paar paukku sedasi käed kõrvadel vastu, aga siis muutus asi tema jaoks juba nii hulluks, et ta hakkas nutma. 

Ei jäänudki muud üle kui ära kõndida, sest ega me sinna ju last piinama ei läinud. Greta pärast ütles, et talle ei meeldi isegi kui uksed kõvasti pauguvad, püssi ja kahuripaukudest rääkimata.

Nagu näha siis ta polnud ainus laps kes paukude eest demostratsiooniplatsilt ära jooksis.


Kõrvade hoidmine jätkus veel pikka aega, sest neid pauke oli tõesti mitme maa ja mere taha kuulda.
Tegelikult tänu Gretale sattusime me jalutma lossi vallikääru mida me võib olla ilma põgenematta polekski teinud. See oli üks ütlemata romantiline ja inimtühi rada.







Spioon
Tagasi lossipeaukse juurde jõudes otsustasime järgnevaks lõunat süüa. Ma nüüd kahetsen, et ma oma ahjukartulist (jacket potatoe) pilti ei teinud, sest see ports oli isegi meie jaoks, kes me tavaliselt väga palju sööme, meeletult suur. Samas väga maitsev. Kusjuures mina alustasin oma lõunasööki hoopis tüki porgandikoogiga. Nimelt oli neil seal saada gluteenivaba porgandikooki ja ma mõtlesin proovida. See oli nii hea, et kord kui ma oli ühe ampsu võtnud ei saanud ma teisiti kui pidin kogu tüki korraga ära sööma. Ja nagu sellest oleks veel vähe, ma läksin ja ostsin pärast endale veel teise tüki kaasa ja sõin ka selle natuke aega hiljem ühe hingetõmbega ära. Kui see üks lõik ei oleks nii kallis olnud (£3) siis vist oleks läinud ja ostnud ka kolmanda tüki. 
See pildil olev kook on mingi teine kook mitte see mida mina sõin, aga kõik seal müüdavad koogid oli väga maitsva välimusega ja enneolematult paksud.
Kui me olime ära söönud teatas Pete, et nüüd kohe algab seal samal platsil kus me enne käisime üks lahing. Otsustasime siis seda vaatama minna, sest eelmise püssimängust jäime me ju ilma.

Pärast tuli muidugi välja, et püsse lasti seal ikka ka, aga õnneks mitte nii palju, et Greta oleks jälle nutma hakanud või tahtnud ära joosta. Võitlus ise oli täitsa tore vaatemäng.






















Lõpuks me siiski jõudsime ka lossi sisse. Kuna kinnipanekuni oli vaid natuke üle tunni aega siis soovitati meil kõigepealt lossitorni minna, sest see pannakse kinni esimesena. 

Lossitornist oli võimalik natuke ka sellele osale lossist piiluda kus lossis elav pere elas. Kuigi pere kasutab ka üsna tihti neid ruume, mis tavaliselt külastajatele vaatamiseks lahti on, kuigi mitte siis samal ajal kui külastajad parasjagu lossis on. 
Vaade poolelt teelt torni


Tornitipus
See pilot on internetist võetud. Siit on näha seda paksu ümarat torni (see mille küljes lipp lehvib) kus me parajagu olime.
Vaated tornitipust



Tornis olid ühel pool paar müüriauku luukidega kaetud ja üks töötajatest ütles meile, et seda sellepärast, et sellelt poolt avaneb vaade lossielanike eravaldusele, mis külastajate jaosk ei ole lahti. Küll aga näitas see sama töötaja meile mis luugipraost on võimalik siiski natuke läbi piiluda :)
Sealt praost ei olnud mul kaameraga võimalik eriti head pilti saada, aga nagu ikka, siis internetis on sellised pildi juba olemas. Ehk siis sellelt fotolt on näha seda paksu ümmargust torni kus me olime ja selle taga paremal pool sinakat basseini.
Siit siis sellest külastajatele kinnisest osast üks parem pilt. Nagu näha siis oli tegu lossirahva tennise ja spordiväljaku ning basseiniga.




Lõpuks jõudsime siis ka nii kaugele, et saime lossiga seest poolt tutvust teha. Nagu ma juba eelmises postituses mainisime, siis me käisime seal lossis Petega umbes 10 aastat tagasi. Ainuke asi mida ma mäletan sellest külaskäigust oli see, et meile väga meeldis see loss. Lossi ümber olevat vallikraavi mäletan ka, aga ei midagi muud täpsemat.

Loss oli seest väga hubane ja kodune. Arvata võib, et just sellepärast, et see ongi ju ka praegu igapäevaselt kellegi kodu kus inimesed oma igapäeva elu elavad. 

Naguke raske on küll ettekujutada kuidas selline elu välja võiks näha. Kindlasti mitte nii, et Greta näiteks oleks oma magamistoas ja mina raamatukogus ning Pete vaatab elutoas telekat. Vahemaad tubade vahel on nii suured, et isegi kui keegi ühes toas röökides teist kutsuks ei oleks seda väga kaugele kuulda. Ma ei teagi kuidas oleks võimalik teisi pereliikmeid üles leida kui just kõik koos ühes ruumis aega ei viidaks. Mul igaljuhul ei olnud mobiilil lossi sees levi ja seega helistamisest ei tuleks ka suurt midagi välja. Muidu oli terves lossis igalpool suured töötavad päris kaminad, elekter ja keskküte olemas, nii et igati elamiseks sobiv. 

Igas toas oli ka kuskil lauanurgal või riiulis näha tänapäeva raamatuid ja fotosid ning mõnes kohas ka mänguasju (kuigi mitte otseselt vaateväljas) nii et tõestus sellest, et neid tube ka praegu kasutatakse.
Sees ei tohtinud pilte teha, aga võtsin internetist paar pilti mu lemmikutest tubadest.
Minu lemmik tuba oli loomulikult raamatukogu. Selle valge võlvi all asus suur kamin, mida ka kasutatakse kui pere raamatukogus aega viidab. 
Ma praegu lugesin, et Arundel lossis elab ka mitu kummitust ja üks nendest 'tegutseb' just raamatukogus!!!
Arundel lossi on ka mitu filmi filmitud. See allolev pilt on filmist The Young Victoria mis on filmitud Arundel lossi ühes saalis.
Arundel loss on olnud filmimise kohaks ka järgnevatele filmidele ja saadetele
Henry V - The Hollow Crown (BBC)
Henry VIII (Granada)
The Big Read (BBC)
The Madness of King George
The Prince and the Pauper (BBC)
Victoria & Albert (BBC)
Great Houses of the South (Meridian)
Royalty A-Z (Ardent)
Bargain Hunt (BBC)
The Antiques Roadshow (BBC)
Dr Who (BBC)
Greta oma lossipoest ostetud vibuga (sellega mille me ostsime piletitega kingiks kaasa antud raha eest).

Ma ei teagi täpselt mitu tundi me lossis aega veetsime, aga lahkusime just siis, kui lossi hakati kinni panema. Ma alles pärast avastasin, et meil jäid lossiaiad täielikult nägemata. Kohapeal ei olnudki aega lossiplaaniga lähemalt tutvuda ja eks sellepärast siis ka me sinna ei sattunud. Aega tegelikult poleks nagunii olnud aga samas hea ka. Nüüd on põhjust sinna mingi aja pärast uuesti minekuks.


Siit paar aiapilti internetist





6 comments:

  1. Heihei! Ma tahaks hakata kommenteerima aga ...ma olen üsnagi sõnatu sest lihtsalt nii väga mulle meeldisid need Arundeli postitused ja pildid. Tore et kirjutasid siia ka neist filmidest mis lossis filmitud. Arvata võib et selline meeleolukas lossikompleks kinotegijatele magusaks võtteplatsiks on. Mulle millegipärast meenus kohe Jane Eyre, aga see ilmselt mujal filmitud. Nüüd siis jälle üks kena kohake Sinu sule ja silmade läbi tuttavaks saanud ja võib vaid positiivselt kadestada kui tohutult pakub Inglismaa silmailu ja huvitavaid paiku. Ei saa kiitmata jätta selle riigi panust ajalooliste vaatamisväärtuste säilitamisel (Natural Trust küll vist pigem kodanike rahastusel) ja ka selliseid väikesi üllatusi nagu maksumaksjale piletikompensatsioon. Asi pole ju tegelikult rahas vaid riigi huvis oma kodanikele soodustusi teha. Ootan huviga juunis toimuvat hääletust EU küsimuses ja kuigi südames olen väljaastumise poolt, ei kujuta ette kas see hakkab piirama ka turistide pääsu. Elame, näeme.Kaunist ja sooja (soojemat!) suve teile kõigile!

    ReplyDelete
  2. Ma kunagi nägin BBC pealt filmi sellest lossist ja see lossi proua rääkis nendest kummitustest, et üks oli tal selja taga kõndinud magamistoas, proua ei olevat julgenud isegi ümber pöörata, nii hirmus olevat olnud.
    Sa oled ikka lõpp peenike.

    ReplyDelete
  3. Heihei Biancat :) Pole sinust ammu midagi kuulnud.
    Tore, et postitused sulle meeldisid ja silmailu pakkusid. Tead need filmimised sellistes lossides ja mõisates näevad tavaliselt välja nii, et üks võte ühes lossis, teine teises ja kolmas hoopis nii, et loss kuskil taustal nähtaval. Arundel lossi oli ka selles Victoria filmis vaid selle suure pidusööma ajal ja kuskil taustapildis. Harva (kui üldse) kui terve film vaid ühes sellises kohas filmitud on. Kuna me oleme ikka väga paljudes lossides käinud, siis me tihti tunneme mõnest filmist tuttava koha ära. Seda Victoria filmi me aga veel näinud ei ole.
    See loss ei olnud National Trustile kuuluv, vaid otse nendele inimestele kes lossis elasid. Tavaliselt on isegi väiksemate ajalooliste mõisate ja losside ülalpidamine meeletult kallis, et muudmoodi ei saakski kui avada teatud osa mõisast või lossis publikule, et maja elushoidmiseks raha koguda. Näiteks paljud lapsed ei soovigi et nende vanemad neile selliseid imelisi maju pärandavad, sest maja eest hooldamine on meeletu töö ja võib kergelt ka pankrotti viia. Paljud majad ongi seepärast mingi trusti valdusse antud, sest inimestel käib endil jõud üle maja eest hoolitseda, või siis inimeste soov ongi, et nende maja peale nende surma avatakse inimestele vaatamiseks.
    Muideks Nationa Trustile lisaks on siin maal veel väga paljusid selliseid organisatsioone (English Heritage, Royal Horticultural Society RHS, The Historic Houses Association, The Landmark Trust jne).
    Vaata siit lehelt saad näha kui PALJU on Inglismaal igasugu mõisaid ja losse jne. Täiesti uskumatult palju!
    https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_country_houses_in_the_United_Kingdom

    EU-st väljaastumine ei hakka kohe kindlasti kuidagi piirama turismi, sellepärast pole küll vaja karta :) Turistid käisid ju siin ka enne kui UK EU-sse ei kuulunud, miks peaks keegi nüüd sellise asja ära keelama. Samuti ei visata siit kedagi kes siia on EU ajal elama tulnud välja.

    ReplyDelete
  4. Oo seda saadet vaataks ma isegi hea meelega. Sellistes kohtades käies ongi see probleem, et kohapeal ei viitsi ega jaksa kogu pakutavat informatsiooni lugeda ja enne lossi külastust ei ole eriti huvitav mingit suvalist infot lugema hakata. Seepärast me lihtsalt kohapeal küsimegi küsimusi seal töötavatelt inimestelt, sest siis saab info kiiremini ja huvitavamalt kätte. Neil töötajatel on alati midagi huvitavat lisada ja oma kogemusi jagada. Kord kui kohal oled käinud siis pärast on palju huvitavam lisainfot juurde lugeda, sest siis saab teksti juba nähtud kohaga seostada, aga seda siis vaid siis kui pärast jälle piisavalt aega selleks on. Nii et mingi BBC saade oleks ideaalne. Ma otsin internetis äkki satun ka sellele mainitud saatele peale.

    Peenike olen sellepärast, et meil on hetkel köögi asemel üks suur tsemendiauk ja mul pole kuskil süüa teha. Nälgin :) :)

    ReplyDelete
  5. Väga huvitav lugemine. Selliseid vanade aegade lahinguid korraldatakse Eestis ka. Minu mäletamist mööda Laiusel ja ka Narvas. On ajalooühinguid, kes selliseid asju organiseerivad.

    ReplyDelete
  6. Aitäh, väga tore, et viitsid selliseid pikki ohtrate piltidega postitusi teha. Nagu ise oleks lossis käinud:) Peakski ka sinna minema järgmine kord.

    ReplyDelete