Tuesday, 3 May 2016

TESTID, TESTID, TESTID

Järmisel nädalal algavad Inglismaa koolides suuremat sorti testid. Kohe räägin täpsemalt.

Inglismaal ei panda algkoolides lastele hindeid, ega tehta tunnikontrolle, aga kord aastas toimub riikliku õppekava hindamine millest võtavad osa 6-7 aastased ja 10-11 aastased lapsed. Neid teste kutsutakse SATS -ideks ja nad jaotuvad Key Stage1 (KS1) (6-7 aastased) ja Key Stage2 (KS2) (10-11 aastased, ehk siis algkooli viimane klass).

Eelmisel aastal tahtis valitsus alustada ka kõige väiksemate, ehk siis kooli just alustanud 4-5 aastaste laste testimisega, aga peale suurt poleemika ja pahameelt kõigi poolt jäeti see testimine siiski ära. Testid viiakse tavaliselt läbi mai kuus ja sel aastal siis nädalal alates 9-ndast maist. 
Kuna Gretal on nüüd kolmas aasta koolis käimist käsil ja ta on Year 2 klassis ehk siis 6-7 aastaste laste klassis, siis peab ka Greta järgmisel nädalal neid teste tegema. 

See jutt siin tulebki Greta vanuste laste testidest ja mitte vanemate laste omast.

Need testid on mõeldud selleks, et hinnata õpetajate tööd ja laste individuaalset arengut. Loomulikult kui lapsed saavad testides kõrgeid tulemusi, siis on see hea märk koolile ja kool tõuseb oma õppeedukusega heasse kirja. Koolidel kus testitulemused on madalad uuritakse milles probleem ja need koolid peavad siis rohkem panustama paremate tulemuste saavutamisele. 
Õpilasi endid need testitulemused otseselt ei mõjuta, sest kuna hindeid ei panda ja kedagi istuma ei jäeta, siis pigem need kes on halvasti testides teinud, nendele lastele antakse lisa abi. Tegelikult teavad õpetajad juba nagunii kooliaasta jooksul lastega töötades, kes milles rohkem abi vajab.

Tavaliselt Greta vanuste testidest eriti isegi ei räägita ja kõik toimub väga stressivabas ja igapäevases vormis. Õpetaja on lastele eelnevalt tunnis tutvustanud testipabereid, et nad nende formaadiga oleks tuttavad, aga lapsed võtavad seda kui nende igapäevast tööd ja neil ei tohiks sellest mingit paanikat tekkida (paanikast kirjutan allpool). Kindlat päeva kui testid toimuvad eelnevalt ette ei öelda rohkem kui vaid seda, et testid toimuvad mai kuus.

Sel aastal on nende testide ümber üleriigiliselt väga palju lärmi, kuna see aasta on esimene aasta kui valitsus on need testid palju raskemaks teinud ning hindamissüsteemi muutnud ja paljud vanemad ning õpetajad ei ole sellega rahul. Sel aasta nõutakse, et lapsed teaks neid asju mida eelmistel aastatel alles järgmises klassis õpiti. Täna oligi meil siin päev kus paljud vanemad protestsid ja protesti käigus keeldusid lapsi kooli viimast. Üks artikel siin.

Ma ei tea, ma ise ei saa sellest hästi aru mis mõttes neid lapsi siin pidevalt testitakse, sest minu arvates ei testita ju üldse ja need KAKS suuremat testi 7-me kooliaasta jooksul nüüd küll ei tohiks kellegi konti murda. Teine asi muidugi see, et ei oleks vaja, et nii noored lapsed juba nii keerulisi asju peaksid teadma ja need nõudmised ei tohiks aastatega kõrgemaks minna, aga samas siinsed lapsed jumaldavad koolis käia ja see ju juba näitab, et nendega ei tehta midagi sellist mis neil üle jõu käiks ja mis neid stressi viiks. Eks erandeid leidu alati ja tihti on ka stressi faktoriks hoopis vanemad, kes omi lapsi üle treenivad ja liiga kõrgeid nõudmisi esitavad. 

Great koolis ei tundu küll vanemate seas mingit paanikat olevat, pigem enamus just üsna rahulikud ja võtavad asja nii nagu on, mina kaasaarvatud.
Sellele vaatamata korraldas Greta kooli juhtkond meie jaoks eraldi koosoleku, et neid testi muutusi ja hindamissüsteeme lähemalt tutvustada.
Koosolekul rõhutati korduvalt, et paanikaks ei ole põhjust ja et vanemad ei pea, ega tohiks midagi ekstra tegema hakkama, vaid lihtsalt säilitama laste normaalse päevarütmi. Korralik uni ja toitumine ja see on kõik mis lastel testiks vaja peab minema. Ei ole vaja lastele mingit stressi või pinget peale panna. 

Direktor ütles kohe, et need testitulemused ei ole määravad. Lapsed käituvad erinevatel päevadel erinevalt. Mõni tunneb ennast testi päeval natuke haigena, mõni on just hommikul venna või õega kakelnud ja testi ajal suudab võib olla vaid sellele mõelda kuidas vennale või õele kätte maksta, või ta on mures oma kodulooma pärast, või mida iganes. Kõik need pisiasjad mõjutavad testitulemusi, aga kuna õpetaja nagunii teab laste võimeid mida ta on jälginud kogu õppeaasta joosul, siis kui laps kukub testis läbi näiteks 100-ga lahutamises, aga õpetaja teab et laps tegelikult seda teha oskab, siis õpetaja hindab ikka lapse üldist oskust mitte vaid testist saadud tulemust. Seda kõike siis selleks, et aasta lõpus välja anda arenguaruanne, kus öeldakse kas laps on saavutanud oma vanuse kohta riiklikud arengulised nõudmised või ei. 

Aga nüüd lähem testide tutvustus. 
Ütlen kohe ära, et mina soetasin endale need proovitesti paberid vaid selleks, et mul oli isiklik huvi nende testide kohta ja ma tahtsin lähemalt asja uurida. Paljud Greta klassikaaslaste vanemad ei ole isegi internetist asja uurinud (internetis on ka testipaberid saadaval), sest eemärk ei ole ju lapsi treenima hakata, sest sel juhul ei ole ju õpetaja tööd hindavad tulemused õiged. 

Testid viiakse läbi kolmes valdkonnas:
  • Matemaatika
  • Lugemine (kaks paberit lugemist ja küsimustele vastamist)
  • Grammatika, kirjavahemärgid ja õigekiri
Matemaatika jaguneb omakorda kaheks osaks:
  • Aritmeetika Umbes 15 min
  • Matemaatiline sõnaosavus, probleemide lahendamine ja põhendused (Võimalik et eesti keeles on sõnale REASONING parem tõlge mida ma lihtsalt ei tea) Umbes 35 min

Teste ei tehta aja peale, kuigi mingi umbmäärane aeg on siiski seatud kaua ühe sellise testi tegemine aega võiks võtta. Testid toimuvad erinevatel päevadel.

Testipaberid näevad välja sellised (need on siis proovitesti paberid. Päris paberid näevad samasugused välja ainult et sisu on teine)
Matemaatika
Paber 1 Aritmeetika


Mõnede tehete puhul on ette nähtud et lapsed peavad kirjalikult näitama kuidas nad arvutavad. Ülejäänud tehete puhul on see vabatahtlik.


Paber 2 Reasoning- Matemaatiline sõnaosavus, probleemide lahendus ja seletus 

Need ülesanded kuhu ma olen käsitsi teksti pildistamise ajaks juurde kirjutanud on tegelikult suulise juhendusega. Õpetaja loeb õpilastele teksti ette ja õpilased peavad ilma teksti nägematta vastuse kirja panema.







See järgnev paber on ka Reasoning proovitesti teine variant. Panen selle ka siia, kuna seal on mõned asjad teistmoodi kui esimese proovitesti paberi peal ja annab seega laiema üelvaate. Greta tegi seda paberit mingi aeg tagasi, seega ärge valesid vastuseid tähele pange :) 








Kui ma koolis teste tutvustaval koosolekul olin, siis direktor mainis ka seda, et testid ei anna näiteks täielikest matemaatilistest teadmistest head ülevaadet, sest tekstide juures tuleb mängu väga palju ka tähelepanu ja lugemisoskus ning arusaamine. Et lapsed peavad väga hoolega lugema juhendeid ja seda mida neil on palutud teha. No näiteks, et kui palutakse tõmmata KAHELE asjale joon alla, aga laps lugedes teksti eeldab automaatselt et peab vaid ühele, sest kolmes eelmises ülesandes pidi vaid ühele joone alla tõmbaba (või vastupidi), siis laps kaotab sellega kohe punkti. 
Või kui näiteks laps on kirjutanud ühe vastuse ja siis selle parandanud sinna peale kirjutades, loetakse see kohe valeks. Kui midagi läheb valesti siis peab kas korralikult ja selgelt maha tõmbama, või ära kustutama. 
Ühesõnaga üsna palju asju mida meeles pidada ja millele keskenduda. 
Greta nõrgem külg on just see, et ta asub innukalt ülesandeid lahendama ja jätab just nendele pisiasjadele tähelepanu pööramata. Näiteks ütleb et vastus on 42 aga ise kirjutab samal ajal paberile 24. Või ei pane tähele kui ülesandes on liitmis tehete hulgas üks korrutus tehe ja kirjutab automaatselt et 3X3=6! Sellised lohakus vead siis. 
Mõni ülesanne aga ongi talle liiga raske, aga sellepärast ma ei põe, sest tean, et nad õpivad järgmine aasta neid samu asju edasi ja seega pole vahet kas oskab nüüd, või mõned kuud hiljem. 
Lugemine
Lugemises on kaks paberit
Lugemise juures hinnatakse viit asja:

  • Tekstist arusaamist
  • Ära tundma/selgitama peamisi aspekte ilukirjanduse ja mitte ilukirjanduse vahel, nagu tegelaskujud, sündmused, pealkirjad ja informatsioon.
  • Äratundma ja selgitama tekstis toimuva tegevuse järjekorra.
  • Tegema teksti põhjal järeldusi
  • Juba loetud teksti põhjal ennustama mis võib hakata juhtuda

Üks lugemis paber on selline kus on sees kaks erinevat juttu. Ühel lehel on natuke teksti ja siis kohe selle teksti all küsimused.
Siin peab leidma tekstis ühe sõna mis tähendab normaaset koera- sõnaks on tüüpiline, ehk siis üks küsimus on alati selline kus peab tekstist ära tundma mõne sõna sünonüümi. 






Teine paber on selline kus ühes vihikus on kaks juttu, aga küsimused on eraldi vihikus. Need tekstis on informatiivsed, ehk siis mitte ilukirjandus tekstid. 




Küsimuste vihik näeb välja selline. Seda täites ei pea lapsed vastuseid peast teadma, vaid peavad JUST teises vihikus olevat teksti vastamisel kasutama. Iga küsimuse juures on kirjas mis leheküljel nad vastust võivad leida. Ma ei tea kas ka päris testipaberites nii on, aga ma eeldan, et on.




Õigekirja, grammatika ja kirjavahemärkide testiga juhtus aga sel aastal selline tore lugu, et keegi haridusministeeriumist pani originaal testi paberid kogemata proovitestipaberite asemel interneti ülesse ja kui see avastati, siis oli muidugi liiga hilja midagi selle muutmiseks teha. Ehk siis sel aastal jäeti see osa testist üldse ära.

Välja oleks see näinud aga selline





Õigekirjasõnad oleks õpetajad lastele ette lugenud üksikult ja koos lausega. Lapsed ise ei oleks pidanud lünki täitma.
Ma nüüd ei teagi kas mingi kirjutamise hindamine käib veel sellele testile eraldi või ei. Mul on tunne et käib, sest koosolekul oli sellest juttu, et kui eelmisel aastal olid hindamisel 'levels' (järgud) siis sel aastal hindamisega paindlik ei olda ja ainuke tulemus on kas laps on tulemused saavutanud või ei ole. Ehk siis kui tuleb mõni viga siis on kohe mitte saavutanud. 
Direktor näitas ka mis nõudmised on ja vot need olid küll 6-7 aastaste kohta üsna ulmelised. Direktor lubas need näited kooliveebilehele ülesse panna, aga kuna veel ei ole pandud, siis arvata võib, et ta teeb seda alles siis kui testid on läbi. 

Aga põhimõttelised pidid lapsed kasutama õigesti suuri algustähti, kõiki kirjavahemärke (!?, vist ka ''), Õiget kirjatehnikat (kokkukirjutamist ja kõik tähed pidi olema õige suuruse ja pikkusega), õigekirja, järelliiteid (-ness, -ment, -ful, -less,-ly) ja mida kõike veel. Ma isegi ei saanud kõigist neist nõudmistest inglise keeles aru, aga ma tõesti ei muretse sellepärast üldse. Ma ei taha oma last jälle alahindama hakata, sest ta tihti tõestab, et ta on palju rohkemaks võimeline kui ma eeldanud olen, aga mul on küll tunne, et ta ei suuda kõiki neid nõudeid korraga täita. 
Kokku kirjutab ta küll ja üha harvem unustab suure algustähe või punkti. ! ja ? märke oskab ka kasutada ja komasid ka kui mäletab. Õigekiri aga kohe kindlasti ei ole tal kõigi sõnade juures õige, aga selles eas ei oska veel keegi õigekirja korralikult nii et minu pärast võib vabalt läbi kukkuda :)

Tegelikult ega vanemad ei saagi täpselt teada laste testi tulemusi (Greta vanusegrupi teste silmas pidades). Eelmistel aastatel vähemalt ei ole neid eraldi lastevanematele öeldud. Aasta lõpul saavad lapsed lihtsalt arenguülevaate nagu alati ja seal on siis vaid kirjas, kas laps on saavutanud ettenähtud tulemuse, või on alles teel nende saavutusteni, või siis on hoopis juba ületanud. 
Selle aasta tulemuste kohta ei osanud direktor isegi veel öelda kuidas valitsus on uute testide hindamise ja lastevanematele teadvustamise korraldanud. Kuna tegu on verivärskete testidega, siis on need testid uued kõigile kes nendega kokkupuutuvad. 
Ehk siis eks ma juuli lõpus, kui kool läbi saab, näe.

Siin on LINK valitsuse ametlikule veebilehele kus on võimalus näha nii Key Stage1 kui Key Stage2 testipabereid ja juhendeid jne.

4 comments:

  1. Oi kui põhjalik ülevaade. Meie lapsel on ka homme testid ehk eesti keeles vist tasemetöö. Siin tehakse ka algkoolis kaks tükki - teises ja viiendas klassis - peaaegu nagu teil. Eks nende järgi pärast pannakse riigid ka ritta.
    Meie lapse testid tundusid märgatavalt lihtsamad. Neil on kaks tükki - itaalia keel ja matemaatika. Viimast pole ma näinud, aga itaalia keeles on lugemine ja siis valikvastustega küsimused teksti ja sõnavara kohta. Märgatavalt lihtsam, kui need mida sina tutvustasid.
    Head põrumist! :-)

    ReplyDelete
  2. Seda on huvitav teada, et ka teil on sedasi kaks testi algkooli peale :)

    Selles ma olen peaaegu kindel, et nende testide tulemused, mis meil siin algkoolis tehakse, mingisse riikide vahelistessse pingeridadesse ei lähe. Need on riigisisesed testid ja mõeldud eelkõige hindamaks ja kontrolliks et kõik koolid teevad ikka oma tööd hästi ja et lapsed saavutaksid ettenähtud hariduse.

    Tegelikult, ega lapsevanemad ei saagi täpselt teada kuidas nende laps nendes testides tegi (pean silmas siis Greta vanuseid).

    Aga teile ka homseks testiks head põrumist! :)

    ReplyDelete
  3. Mina olen huvitatud sellest, et sa kirjutad, et koolides öeldakse, et paanikaks pole põhjust - eesmärgiks olla eelkõige kooli ja õpetajaskonna oskuste testimine.
    Kuid samas olen ma lugenud artikleid (kahjuks küll tõesti vaid BBC, Guardian and Daily mail, sest paremad ajalehed on tihti tasulised, ka internetis - aga kui oskad paremaid soovitada, siis anna minna!), kus tuuakse välja, et keskmisest kehvemate tulemustega koole pannakse kinni ning hea tulemustega koolidesse on samasugune tung nagu Tallinnas nt eliitkoolidesse.

    Samas sõltub ju kool lapse elukohast - kas UKs saab samamoodi sissekirjutusega mängida nagu Tallinnas - päriselt ei ela, aga kooli jaoks kõlbab?
    Kui mõni kool on väga heade tulemustega - siis eeldatavasti on ka sinna kooli soovijaid rohkem?

    Kui tavaline on see, mida teie tegite - kolisite teise kohta, et saada laps paremasse kooli? Ja kas teie lapse kooli loetakse pigem eliit- või tavakooliks?

    ReplyDelete
  4. Ma kirjutan sellest eraldi postituse, sest kommentaar läheks muidu hullult pikaks :)
    Natuke võtab aega, sest mul ei ole hetkel eriti palju vaba aegai kirjutamiseks, aga proovin kiiresti vastata.

    ReplyDelete