Wednesday, 4 May 2016

VEEL ÜKS PÕHJALIK POSTITUS INGLISMAA KOOLIDE TEEMAL

Eelmise postituse alla küsis üks lugeja küsimusi mille vastamine oleks kommentaarina väga pikaks veninud ja seega otsustasin selle kohta eraldi postituse kirjutada.
Hoiatan juba ette, et postitus tuleb pikka ja väga põhjalik. Eelkõige siis mõeldud neile kellele Inglismaa kooliteema lähemalt huvi pakub.

Hakkan küsimustele vastama jao kaupa.
Mina olen huvitatud sellest, et sa kirjutad, et koolides öeldakse, et paanikaks pole põhjust - eesmärgiks olla eelkõige kooli ja õpetajaskonna oskuste testimine. 
Kuid samas olen ma lugenud artikleid (kahjuks küll tõesti vaid BBC, Guardian and Daily mail, sest paremad ajalehed on tihti tasulised, ka internetis - aga kui oskad paremaid soovitada, siis anna minna!), kus tuuakse välja, et keskmisest kehvemate tulemustega koole pannakse kinni ning hea tulemustega koolidesse on samasugune tung nagu Tallinnas nt eliitkoolidesse. 

Alustan vastamisega natuke kaugemalt kui küsimus seda ette näeb. Nimelt on Inglismaal selline organisatsioon nagu OFSTED, kes regulaarselt kontrollib kõiki asutusi ja inimesi kes tegelevad laste ja noortega ning nende haridusega (nurseries (natuke nagu lasteaed aga kestab vaid laste 4 aastaseks saamiseni) koole (nii era kui riigi omi), lastehoide, lastekeskuseid, lastega tegelevaid sotsiaalameteid, õpetajate koolitamisega tegelevaid organisatsioone, laste kasuperede ja lapsendamisega seotuid organisatsioone jne.)
Koole kontrolliti mingid aastat tagasi iga kuue aasta tagant, andes eelnevalt oma tulekust 2 kuud ette teada. Selline süsteem aga muudeti 2005 aastal, sest seda ei loetud õiglaseks, sest nii pika hoiatusajaga ei olnud võimalik saada õiget ülevaadet koolide tegelikust näost. 
Alates 2005 aastast võeti käiku uus lühema hoiatusajaga süsteem, kus koole külastati iga kolme aasta tagant, vaid kahe päevase ette teatamisega, ja kooli külastamine kestis nädala asemel vaid paar päeva. Alates selle süsteemi kasutusele võtmisest muudeti nii mõnigi 'väga heal' tasemel olev kool 'heaks' ja mitte rahuldavate koolide arv tõusis 4%-lt 10%-le. 
Koole hinnatakse järgmiselt:
  •  väga hea
  •  hea
  • vajab parandamist
  • puudulik
OFSTED kirjutab peale kontolli iga kooli kohta aruande ja selle aruande koos hinnanguga peab iga kool oma kooliveebilehele ülesse panema. Iga kooli kontrolli tulemused lähevad ka üleriigilisse andmebaasi, kus need on kõigile tasuta kättesaadavad.

Kui ma ei eksi, siis sama süsteem toimub ka praegu, ainult vist selle vahega, et kui kool on tunnistatud heaks, või väga heaks, siis neid koole kontrollitakse iga kolme aasta asemel iga viie aasta tagant ja neid koole mida on tunnistatud rahuldavateks, või puudulikeks palju tihedamini.

Kui kontrolli käigus on selgunud, et mõni kool on rahuldava või puuduliku hinnangu saanud, siis neile koolidele antakse kohe intensiivset lisaabi, et koolide olukorda paranda ja nad hea kooli tasemele tagasi kergitada.

Samas võidakse korraldada ka headele koolidele niinimetatud pistelisi väiksemaid kontrolle varem kui 5 aasta tagant, et kontrollida kas kool on oma taset säilitanud. 

Toon siia ühe kooli näol näite. Arusaadavatel põhjustel ma Greta kooli näiteks ei too, aga ma olen oma silmaga näinud näiteks toodavat kooli seest. See oli üks meie vana kodu lähedal asuv algkool ja kui Gretale hakkasime koole valima siis käisime seda vaatamas.

Mainin igaks juhuks veel kord, et Inglismaal on koolid jaotatud alg ja teiseastme koolideks. Koolid ei ole omavahel ühenduses (võib olla mõned on, aga üldiselt ei ole) ja asuvad täiesti eraldi majades ja asukohtades. Algkoolid on enamalt kõik väikesed ja kodused, teiseastme omad aga juba tunduvalt suuremad. 
Näiteid toon ma tavalisi riigialgkoole silmaspidades, sest teiseastme koolidega mul hetkel ei ole kogemusi rohkem kui vaid sugulaste ja tuttavate näol.
LINK
Nagu te näete siis kooli esilehel on kohe paremal pool all nurgas eraldi Ofsted link millele klikkidest saab lugeda kooli viimast Ofsted raportit mis viidi läbi 2015 aasta aprillis. 
Neil kel huvi saavad seda lugeda ja selliste raportite formaadiga tuvuda SIIN.

Selleks et neid raporteid lugeda ei pea individuaalselt minema iga kooli veebilehele vaid neile on ligipääs ka Ofsted-i enda veebilehelt. Teadma pead eelnevalt vaid piirkonda või kooli nime.
Siin on väljavõte tabelist, mis näitab mis aastatel on selles koolis kontrollid läbi viidud. Kunagi oli see kool rahuldava tulemusega, aga siis panustati kooli rohkem ja nüüd on kool juba mõnda aega heal järjel olnud. 
Link
Näiteks veel üsna meie lähedal asub üks kiriklik algkool, mis on aastaid olnud vanemate poolt väga hinnatud ja tunnustatud kool ning sinna kooli on alati olnud suur tung ja järjekord. Ühed meie sõbrad käivad ka seal koolis. Umbes kaks aastat tagasi aga hinnati see kool äkki rahuldavaks. Välja toodi sellised puudused.
See oli suureks shokiks nii koolile endale, kui ka lastevanematele, sest tegu ikkagi hea piirkonna tunnustatud kooliga. Käiku võeti erinevad abinõud, lapsepuhkusel olnud direktor tuli tagasi tööle. 4 kuu hiljem käis uus kontroll vaatamas kuidas kool probleemide lahendamisega hakkama saab ja andis veel täiendavaid soovitusi. Palus koolil teha palju koostööd teiste piirkonna koolidega ja saata õpetajaid vaatama teistes koolides antavaid tunde jne.
2015 aasta novembris käis uus suur kontroll ja kool tunnistati uuesti heaks kooliks. 

Nagu näha siis kontroll on range ka piirkondades kus on peamiselt just vaid head ja väga head koolid, kui ka seal piirkondades kus on rohkem koole kus käib lapsi madalamast sotsiaalklassi gruppidest, või sisserännanute lapsi (kusjuures kool kus palju sisserännanute lapsi käib ei pruugi üldse olla automaatselt halva tasemega. Pigem on sellised koolid just hea, või väga hea tasemega, sest paljud sisserännanud pered oskavad kohaliku haridust hinnata ja toetavad oma laste õppimist.)

Ofsted raportitest eraldi on veel ka koolide õppeedukuse tabelid ja need siis põhinevad peamiselt nende kahe Key Stage1 ja Key Stage2 SATS testidele, millest ma oma viimases postituses rääkisin. Neid tabeleid täiendatakse pidevalt ja kogu info on saadaval nii internetis, kui ka iga kooli veebilehel. Sellel samal lehel on välja toodid ka kõik teised andmed ja info kooli kohta.
Toon näiteks taas sama kooli (Lovelace Primary School) tabeli.





Kui aus olla, siis ma ei ta kui paljud vanemad valivad koole just nende SATS testide tulemuste järgi. Kindlasti osad, aga arvan et kõige tähtsamaks peetakse ikka OFSTED hinnangut ja kooli üldist amtosfääri ning kõike muud sinna juurde kuuluvat. Greta kooli paneku ajal ei olnud mul õrna aimugi mis asjad need SATS-id on ja seega ei tähendanud mulle need KEY Stage testide tulemuste tabelid suurt midagi. Kooli valikul need mind ei mõjutanud.


Keskmiselt halvemate koolide kinnipaneku kohta ei oska ma otseselt midagi öelda, sest ma ei tea mis artiklitele küsija viitab. See on küll tõsi, et kui kontrolli käigus tuleb välja, et kool näiteks tegeleb valede asjade õpetamisega, või on mingit muul moel lastele ohtlik, siis sellise kooli tegevus lõpetatakse otsekohe ja lapsed saadetakse vastavalt kohtade olemasolule teistesse lähedal olevatesse koolidesse. Näiteks on sedasi avastatud üsna mitu islamiusulist kooli kus poisse ja tüdrukuid ning mees ja naissoost töötajaid koheldakse erinevalt, või õpetatud materjalid ei ole vastavad meie haridussüsteemile, või meie riigi seadustele, või koole mis ei vasta elementaarsetele hügeeni ja tervishoiu nõuetele. 

Tavaliselt pannakse need koolid kinni nii lühikeseks ajaks kui võimalik kuniks probleemid on lahendatud, arvatavasti uus juhtkond leitud ja siis avatakse uuesti. Niisama ei panda siin ühtegi kooli kinni, sest koolidest ja koolikohtadest on MEELETULT SUUR PUUDUS. Samuti on puudus kinnisvarapinnast ja rahast et uusi koole juurde ehitada ja seega pole mingi ime, et osade koolide spordi või mänguala arvelt pannakse püsti eraldi konteiner klassiruume, et rahuldada piirkonna laste koolikohtade nõudlust. Greta kooli pandi ka sel aastal, kui Greta kooliga alustas, üks selline konteinerklassiruum. Õnneks küll mitte spordiväljakule, aga ikkagi migi mu asja arvelt.
Käisin vahepeal Gretal koolis järel ja tegin pildi kus seda konteinerklassiruumi on natuke näha.

Mingi aeg tagasi anti puudulikeks tunnistatud koolide juhtimine kohalikelt omavalitsustelt üle koolidele endile, muutes need koolid AKADEEMIATEKS. Selle protsessi käigus on mitmed puudulikud koolid imeruttu headeks või koguni väga headeks koolideks muudetud ja see süsteem vist toimis ja toimib siiani hästi.
Ma ei olegi täpselt süvenenud mis protsessiga on tegu, aga praegu käivad jutud, et valitsus tahab kõik koolid akadeemiateks muuta ja anda võimu kooli endi kätte. Paljud heal järjel olevad koolid on aga selle vastu, sest ei näe mõtet miks peaks mingeid muutusi sissetooma kui olemasolev süsteem töötab hästi. 

Greta kooli direktor rääkis meile ka juba aasta või kaks tagasi kooli akadeemiaks muutmisest, aga kuna see ei oleks oluliselt midagi muutnud ja keegi uuesti seda maininud ei ole, siis ma ei ole sellesse teemasse rohkem süvenenud.

Panen siia kirja ka väikese tutvustuse missugused algkoolid Inglismaal eksisteerivad.

Inglismaa algkoolid jagunevad järgmiselt:

  • Riigikoolid (kõige tavalisemad koolid riikliku õppekavaga, mis ei ole mõjutatud ärist või usulistest gruppidest)
  • 'Foundation' koolid (riigi poolt rahastatud koolid kel on suurem vabadus muuta kooliga seotuid asju kui tavalistel riigikoolidel)


  • Akadeemiad (riigi poolt rahastatud aga iseseisvad kohalikust omavalitsusest ja koolidel on vabadus kasutada riigikoolidest erinevat õppekava)
  • Free schools (riigi poolt rahastatud aga iseseisvad kohalikust omavalitsuset ja neil on rohkem õigusi otsustada oma õppekava, õpetajate ja töötajate palkade üle, kooli veerandite ja koolipäevade pikkuse üle. Free koolide loojaks võivad olla lapsevanemad, õpetajad, heategevusorganisatsioonid, ülikoolid, erakoolid, firmad, kogukonnad ja usugrupid). Free schoolid on siin maal üsna uus asi. Esimene kool avati 2010 aastal
  • Usu koolid (eesti keeles vist öeldakse nii?) Usu koolid toimivad kui tavalised riigikoolid ja järgivad riikliku õppekava vaid selle erandiga, et usuõpetuses on neil luba õpetada ainult nende usku. Ka võib esineda mõningad erinevusi kooli töötajate tööle võtmise nõuete juures ja koolikohtade jagamisel, aga kooli võivad kohti taotleda kõik soovijad (ei pea isegi olema usklik). 
Riigikoolidele lisaks on Inglismaal ka väga palju 
  • Erakoole. Kõik erakoolid on maksulised. Riik erakoole ei rahasta. Aastane  õppemaks on keskmiselt 13 000 naela ringis. Londonis 15500ringis. Õppemaksule lisaks siis veel igasugu muud maksud (koolivormid, spordivormid ja spordivahendid, söögiraha, väljasõidud, eratunnid jne). Kool ei pea järgima üleriigilist õppekava. Kõik erakoolid peavad olema registreeritud ja kõike erakoole kontrollitakse regulaarselt.
Veel on
  • Erivajadustega laste koolid, osa riiklikud aga on ka erakoole mille eest peab maksma. Osa koole on vaid õpiraskustega laste jaoks kelle puue ei ole väga suur ja osa on siis suurema puutega laste jaoks mõeldud koolid. Eraldi on ka veel autistidele mõeldud koolid, aga neid on vähe ja nendest on suur puudus. 
Kas ma eksin kui arvan, et Eesti eliitkool oleks meie mõistes erakool? Ma pole Eesti eliitkooli tähendusest veel korralikult aru saanud.

Ja kas teie lapse kooli loetakse pigem eliit- või tavakooliks?
Greta käib kõige tavalisemas riigikoolis mille Ofsted hinnang on 'hea'. 
Paar nädalat vana pilt- teel kooli
Samas sõltub ju kool lapse elukohast - kas UKs saab samamoodi sissekirjutusega mängida nagu Tallinnas - päriselt ei ela, aga kooli jaoks kõlbab?
Kui mõni kool on väga heade tulemustega - siis eeldatavasti on ka sinna kooli soovijaid rohkem?
Kui tavaline on see, mida teie tegite - kolisite teise kohta, et saada laps paremasse kooli? J
Sellele küsimusele leiab vastuse mu umbes 4 aastat tagasi kirjutatud postitusest SIIT
Postituse lõpus olev tekst ei pea muidugi enam paikka :) Nii naljakas on seda maja ostu teksti praegu lugeda ja näha kuidas kolme aastaga on nii palju muutunud
Ja seda ka täpsustuseks, et Greta algkooli saamiseks me ei kolinud paremale koolile lähemale. Meil lihtsalt vedas jubedalt. Küll aga kolisime me nüüd juba varakult Greta teiseastme kooli silmas pidades kuigi sinna on veel 4 aastat aega enne kui Greta kooli vahetama hakkab.

Teiseastme koole on tunduvalt vähem kui algkoole ja heasse kooli on väga suur tung ('tungida' saavad siiski vaid need lapsed kes kooli piirkonnas elavad, või sisseastumis kriteeriumite alla kuuluvad). Samas kohti on ikkagi vaid piiratud arv ja isegi kui sa kooli piirkonnas elad siis ei garanteeri see seda, et su laps sinna kooli sisse saab, sest kõigile lastele lihtsalt ei ole sellesse kooli kohti. Võib ka vabalt juhtuda, et Gretale määratakse üldse mingi palju halvem kool, või kool mis asub hoopis teises linnas ja kuhu peab sõitma mitme erineva bussiga, sest need kuuluvad ikkagi ka meie piirkonna koolide hulka. Õnneks on sinna veel 4 aastat aega, aga kui UK Euroopa Liidust välja ei astu ja oma piire kinni ei pane, siis ma ei tea mis nendest kooli (ja muudest) asjadest saab :(
Meie uue kodu lähedal asuv teiseastme kool on väga hea tasemega just sellepärast, et meie piirkonnas elavad inimesed kes peavad haridust väga tähtsaks ja kes ka ootavad oma lastelt häid õpitulemusi. Ehk siis vanemad toetavad omi lapsi ja hoolitsevad nende hariduse ja tuleviku eest, mis siis omakorda mõjutab kooli õppeedukust ja kooli taset, kuigi kõik koolid on samasuguse õppekavaga ja enam vähem sama õpetamismeetoditega.

Näiteks siin postituses varem näiteks toodud Lovelace Primary kooli ei soovinud me oma last panna just sellepärast, et see asus sotsiaalabi piirkonna majade lähedal ja koolis käis palju lapsi peredest kelle käitumine ja elukombed jätsid soovida ning kellega meil poleks palju midagi ühist olnud. Kool aga ise nägi väga hea välja. Neil oli siseujula, avarad klassiruumid, mitu suur muruga kaetud välja (ehk siis palju vaba ruumi õues) ja kool asus meie kodust jalutuskäigu kaugusel.

Nii, nüüd sai vist kõik öeldud :)
Ma tahan ka seda lisada, et kuigi kirjas paistab kogu süsteem ilus välja, siis otseloomulikult on siinse haridussüsteemi juures ka palju puudusid, vigu ja möödalaskmisi. Valitsused vahetuvad ja vahetuvad ka haridust puudutavad seadused ning nõudmised, mis omakorda ju mõjutavad koolide ja õpilaste haridustaset. Samas on üsna mõtetu taga ajada Soome haridustulemusi, sest kuna siinne ühiskond on Soome või Eesti omast nii erinev ja ühiskonnaklasside vahe nii suur, siis samu tulemusi on võimatu saavutada. Samas see ei tähenda üldse seda, et Inglismaal haridus hea ei oleks, lihtsalt kõik õpilased ei saa kunagi saavutama samatasemelist haridust ja seega tõmbab see fakt automaatselt Inglismaa edetabelitest allapoole.

Inglismaa lastele aga meeldib väga koolis käia. Koolivaheaja lõpu üle ei ole keegi kurb, pigem oodatakse juba uue veerandi algust. Ja nagu te ise mu blogist olete lugenud, siis koolis õpitakse ja tehakse nii palju huvitavaid ja põnevaid asju, et ma isegi tahaks siin mõnikord oma lapsega koos kooli minna :) Siin ei ole mingit tekstide tuimalt pähe tuupimist või vaid hinnetele õppimist. 
Siit üks 'lilleline' pilt mille ma täna teel kooli tegin

6 comments:

  1. Minu vanem tütar õpib UK "secondary school" astmes ja armastab väga koolis käia, kuigi on kodutööd ja tunnikontrollid jne. Ma hea meelega käiks ise ka seal koolis, sest see on draama- ja kunstikallakuga kool. Mingi aeg tagasi lavastati kogu kooli osalusel "Oliver Twist" muusikal ja no tõesti oli tore näha, kuidas kõik lapsed olid saanud võimaluse laval esineda.
    UK ja Eesti koolisüsteemid ei ole üldse võrreldavad, kuna Eesti koolis tuleb kahjuks jätkuvalt fakte pähe tuupida ja koolid ei ole reeglina lastesõbralikud (tean, millest räägin, mul lapsed käinud ka Eesti koolis).

    ReplyDelete
  2. Uus-Meremaal kutsutakse neid "koolikontrolle" ERO raportiteks - Education Review Office report. Tavaliselt kontrollitakse iga kolme aasta tagant, aga kui kool ei saanud hea hinnangu, siis tuleb järgmine kontroll ühe või kahe aasta tagant. Väga heade koolide puhul on ERO kontrollid vahel isegi nelja või viie aasta tagant. http://www.ero.govt.nz/how-ero-reviews/information-for-parents/

    Kui mina eelmisel aastal oma piirkonna koole uurisin (meie maja aadress "kuulub" kolme erineva algkooli nö valgalasse), siis näiteks üks neist koolidest on muidu väga hea mainega, aga kuna neil direktor vahetus hiljuti ja sellega seoses olevat üsna palju stressi olnud koolis, siis nemad näiteks "langesid" kolmeaastase kontrolli pealt üheaastase peale, sest ERO polnud rahul õpilaste kaasamisega ja järjekindlusega. Ja see on kusjuures väga kõrge sissetulekuga piirkonna kool, Christchurchi kõrgeima 10% sissetulekuga inimeste ala.

    Ja et siin koole väga otseselt hinnatakse inimeste sissetulekute järgi: koolid on jaotatud kümneks rühmaks selle järgi, kui palju inimesed, kes kooli "valgalas" on, teenivad. Ehket madalaim "1 decile" ehk 0-10% keskmise sissetulekuga inimeste ala kool saab riigilt kõige rohkem toetust, ja mida kõrgemaks "decile" läheb - ehket mida rohkem laste vanemad ise teenivad - seda vähem kool toetust saab, ja seda rohkem peavad kooli vanemad ise asjade eest maksma. http://www.education.govt.nz/school/running-a-school/resourcing/operational-funding/school-decile-ratings/ Näiteks siin, kus ma pragu Christchurchis elan, kuulub meie maja kolme erineva algkooli valgalasse ja nende koolide "decile rating" on 10, 10 ja 7. Ehket kaks kooli on väga kõrge sissetulekuga inimeste piirkonnas, ja üks on lihtsalt kõrgemat sorti piirkonnas. Samas näiteks Invercargillis, kuhu ma plaanin järgmisel aastal koolida, hakkame me arvatavasti käima koolis, kus on "decile rating" 2 või 3, ehket üsna madalad ja seega koolid saavad haridusministeeriumilt rohkem raha.

    Koolide reitinguid ja ERO raporteid saab vaadata näiteks http://nzschools.tki.org.nz/ kaudu - kui sa paned otsingusse "Invercargill", siis peaks ette tulema kaart Invercargill koolidega, ja siis kooli peale klikkides saad näha, kui suur on valgala - ehket kus peab laps elama, et ta selles koolis õppida saaks - aga ka laste arv, "decile rating" ja muu info. Kahjuks ERO vahetas just oma veebilehte, nii et kõik http://nzschools.tki.org.nz/ lingid, mis varem kooli ERO raporteid näitasid, ei tööta enam, nii et nüüd tuleb ERO lugemiseks eraldi ERO veebilehele minna, http://www.ero.govt.nz/review-reports/

    ReplyDelete
  3. Oi kui huvitav. Ma vaatasin kõik lingid läbi. See teie organisatsioon on jah väga sarnane meie omaga, aga Uus Meremaal ja ka Kanadas ongi vist Uk koolisüsteemiga väga sarnane süsteem.

    Samas see koolide hindamine sedasi vanemate sissetulekute järgi meil ei eksisteeri. Väga huvitav info. Ma ise küll ei kujutaks ette, et selline asi siin toimiks, sest see oleks siis amtlikult koolide tembeldamine rikaste ja vaeste koolideks (kuna aga mõlemad koolid on siis kas valitsuse, või peamiselt vanemate poolt rahastatud, siis vaesed ei tohiks ükski kool olla) ja see kasvataks veelgi seda lõhet parema ja natuke viletsama piirkonna vahel.

    Tegelikult on siin ju enam vähem sama lugu, kuigi rikka piirkonna kooli vanemad ei pea ise millegi sellise eest maksma mis laste hariduseks on vajalik. Küll aga panustab riik rohkem raha koolide peale mille tase on langemas või madalam. Näiteks palgatakse lisa õpetajaid, või kui on palju sisserännanuid siis eraldi spetsialiste kes aitavad lastel inglise keele selgeks õppida ja kooliellu sisse elada jne.
    Rikka piirkonna koolides korjatakse küll lisa kulutuste jaoks eraldi raha, kas siis mingite ürituste korraldamisega, või näiteks läbi 'cake sale' ja kasutatud koolivormi müükidega. Samas sellised üritused kuuluvad siin iga algkooli juurde vaatamata kui rikkas piirkonnas kool asub, aga vahe on siis vaid selles kui palju on koolis vanemaid kes tahavad ja kel on oma lapse kooli jaoks raha kulutada võttes osa neist üritustest. Samas pea alati on ka rikkapiirkonna koolis osa lapsi peredest kelle sissetulekud on väikesed ja selliseid lapsi ja nende peresid alati aidatakse kas siis tasuta trennide, koolivormide, koolilõunate jne abil.

    Ma vaatasin ka seda koolide catchment area plaani. Siin sama süsteem, aga hetkel ongi just see probleemiks, et koolikohti ei jätku ka neile kes sinna kooli piirkonda kuuluvad. Seda enam, et mida parem kool seda rohkem inimesi sinna piirkonda tahab kolida ja kolib, aga koolikohtade arvu ei saa iga aastaga suurendada, sest see ajaks koolid lõhki. Ka ei või ühes klassis olla rohkem kui 30 õpilast.

    Mis teil juhtuma hakkab kui piirkonna koolikohad on täis ja kõigile ei jätku kohti? Samas teil seal vist ei ole nii suurt ülerahvastust kui meil siin Inglismaal?

    ReplyDelete
  4. Mis juhtub, kui valgalas on "liiga palju" lapsi: seaduse mõttes ma ei tea, kuidas see täpselt reguleeritud on, et võib-olla eksisteerib ka siin mingi seadus, et kui "oma" kooli enam ei mahu, siis tuleb kuhugi mujale kooli minna, kus veel kohti on. Küll aga tean mitut praktilist näidet selle kohta, mis juhtub, kui kool nö "lõhki läheb", sest õpilasi ei mahu enam sisse.

    Et näiteks Christchurchis, kus 5 aastat tagasi linn maavärinates kõvasti viga sai, sealhulgas paljud koolihooned, millest osa olid lausa eluohtlikult vigased, nii et neid ei tohtinud uuesti kasutama hakata, vaid oli tarvis õpilased päevapealt kuhugi mujale saata, muutusid õpilaste numbrid koolides väga kiiresti ja väga drastiliselt. Nii et siin on praegugi mitu kooli, kes on niimoodi numbrite mõttes "lõhki", et tegelt neil ei ole ruumi kõigi jaoks - siin kasutatakse paljudes koolides siiamaani ajutisi konteinereid klassiruumidena. Et mitmesse kooli toodi eelvalmistatud ("prefab" - soojustatud, ventilaatsiooniga jne) konteinerid, mis pandi kuhugi põhihoonete lähedale parkimisplatsile või rohu peale või kuhugi, ja nüüd neid "lisa-klassiruumide" - konteinereid - kasutatakse siiamaani, et "lisa" õpilasi oleks, kuhu panna. Üks teine kool "ehitas" paar lisa-klassiruumi sisuliselt aulasse - et aula jaotati kaheks, pandi keskele sein, ja nüüd aula asemel on kaks klassiruumi, ja igasugu kogunemisi peetakse mitmes "vahetuses" ühes suuremat sorti koridoris, sest kõiki õpilasi mahutavat aulat koolil enam pole. Aga siinkohal peaks vist mainima, et kõikide nende koolide puhul on tehtud uuringud, kuidas rahvastik järgmise 10 aasta jooksul kooli "valgalas" peaks muutuma, ja vastavat sellele on koolidele ehitus- ja remondiraha jaotatud. Et näiteks üks kool, kes kasutab konteinereid, peaks järgmise kahe aasta pärast tagasi "normaalseks" minema, sest need lapsed, kes teisest valgalast lisaks tulid, saavad varsti "oma" kooli tagasi pinna, sest neile ehitatakse uut koolihoonet tolle maavärinas kahjustatud hoone asemele - nii et toda kooli suuremaks ise ei ehitata. Või siis näiteks Wanaka kool, kuhu pärast maavärinat palju Christchurchi lapsi lisaks tuli, sest inimesed saatsid oma lapsed Christchurchist minema: nende puhul majutati kõik inimesed ajutiselt ära, sest too ülerahvastus oli ainult paariks kuuks. Mitu teist Christchurchi kooli (sealhulgas too "kaheks jaotatud" aulaga) on praegu ootamas uusi hooneid - ühele pannakse terve uus koolikompleks püsti teise maatüki peal, nii et järgmisel aastal kolib terve see kool suuremasse hoonesse; teisele pannakse lisaehitust külje peale, kus varem tenniseplats oli. Et need alad, kus on välja uuritud, et õpilaste arvu suurenemine on pikaajaline protsess, mitte aga lihtsalt paariaastane probleem maavärinate tõttu - nendele koolidele pannakse lisahooneid üles, aga see teatavasti võtab mitu aastat aega, sest on vaja planeerida ja ehituslubasid saada ja ehitada...

    Aga õnneks on siin üsna lihtne suuremale osale koolidest niimoodi juurdeehitisi kõrvale panna, sest koolid on valdavalt suurte maa-alade peal, laiade muruväljakute ja mänguplatsidega.

    Ülerahvastuse probleem on kusjuures üsna suur. Uus-Meremaa toob praegu väga palju immigrante sisse, nii et rahvaarv järjest tõuseb ja tõuseb, aga majade ehitus ei jõua selle tempoga kaasa. Selle tulemusena on kinnisvara hinnad pööraselt kõrgeks läinud, sest maju lihtsalt EI JÄTKU! Ja seetõttu on siin üsna palju koole tegelt - mitte ainult Christchurchis - kus on mõned lisaklassiruumid konteinerites.

    Oh - sigapikad kommentaarid mul.

    ReplyDelete
  5. Aa, mida ma veel tahtsin öelda: see "decile" süsteem on Uus-Meremaal väga palju kriitikat saanud. Sest paar aastat tagasi ta oli nimelt varjatud, ehket koolide rahastamise otsuseid tehti osaliselt nende "decile rating" alusel, aga avalikult infot selle kohta, mis "decile" iga kool oli, ei antud. Ja paar aastat tagasi nüüd tehti süsteem avalikuks - ja ohsaissandküll. Kui kinnisvarakuulutusi vaadata, näiteks, siis lausa majade kuulutustesse on ära märgitud, et "zoned for Thorrington Primary, decile 10" või muu selles vaimus. Ja et kui ma inimestega koolide teemal olen suhelnud, siis seda "decile" reitingut tegelt ikka tavakõnes kasutatakse VÄGA palju, umbes selle intonatsiooniga, et "vaesemates koolides on rohkem lapsi, kes tulevad probleemsetest peredest, ja nad võivad teiste õppimist segada", versus "kõrge reitinguga koolides ei ole vähemalt seda probleemi, et seal on palju probleemseid lapsi, kes õpetaja aega ja tähelepanu võtavad". Ja et kui üldse koolidest räägitakse, siis enam-vähem kõik inimesed teavad, mis "decile" miski kool kusagil on, ja üritavad laste koolimineku ajaks kolida kuhugi sellisesse majja, kust saab "heasse" kooli. Et loomulikult inimesed teavad, et "decile rating" ei tähenda automaatselt paremat õpikeskkonda - aga selline intonatsioon on jutul küljes küll. Ja kui mina oma lapsele kooli valisin (siis ma veel ei teadnud, et me Invercargillisse ära kolime), siis ma pean tõdema, et mina tegin oma otsuse ka osaliselt "decile rating" põhjal, aga teises suunas - et mina tahtsin, et mu laps läheks decile 7 kooli, mitte aga decile 10 kooli. Et teisi faktoreid oli veel - üks kool oli näiteks kõrge mäe otsas ja ma poleks vähemalt lapse 10-aastaseks saamiseni saanud jala minna, sest väikesed lihtsalt ei jaksa toda matka ära teha niimoodi, ja ma ei tahtnud alati autoga teda viia; ERO raportid olid erinevad; hooned olid erinevad... Aga et see decile reiting luges minu jaoks kah. Mina kartsin, et kui ma ta decile 10 kooli panen, et seal on ehk seltskond tiba snoobilik? Sest tolles decile 10 koolis oli valdav enamus lapsi "New Zealand European" etnilise taustaga - valged lapsed - ja oli väga vähe erinevaid inimtüüpe, samas kui tolles decile 7 koolis oli hooooooopis suurem etniline erinevus, et seal oli maoori lapsi, ja aasialasi, ja polüneesia hõimudest, ja lõuna-ameeriklasi jne. Et mina näiteks tahtsin, et laps läheks kooli, kus on rohkem "reaalne" pilt sellest, millised inimesed linnas tegelikult kah on. Et nonde decile 10 koolidega ongi mõnes mõttes see probleem, et kuna nad tulevad valdavalt rikaste valgete inimeste peredest, siis sinna kolib juurde ainult rikkaid valgeid peresid, ja kuna koolide valgaalad ja decile reitingud on siin sii päevapärane teema, siis ongi selline "self perpetuating cycle"...

    ReplyDelete
  6. Maria, sinu kirjeluse järgi tundub et meil on täpselt sama süsteem ja vanemate reageering siin koolide suhtes väljaarvatud, et meil ei ole koolidele avaliku 'Decile' reiting-ut antud. Lihtsalt kohalikud inimesed teavad juba ise mis piirkond kuulub või on sotsiaalabi majadele lähedal ja mis ei ole, või mis ümbruskonna koolid on hea mainega ja mis ei ole.
    Samas ma ei tea kui palju Inglismaal üldse on koole kus kõik lapsed oleks valged. Seda küll, et enamus väga heade piirkondade koolides on suurem ülekaal valgetel kohalike käes (nagu ka Greta kool), aga enamus ethnilised grupid on alati esindatud, pluss siis eri rahvustest esindajad nagu näiteks ka või meie pere kus mina ei ole kohalik. Aga samas ega siin rikkad ainult valged inimesed ei ole, nii et heades piirkondades elab ka erirahvuste esindajaid, kuigi jah niisama maale tulnud imigrantidel ei ole kindlasti raha, et endale soetada kinnisvara heas piirkonnas. Eks heades koolides eksi ära ka mõned snoobid, aga põhilised snoobid käivad meil ikka erakoolides ja seda tavakoolide juures karta vaja ei ole :) :)

    Kuigi heade koolide juures on ka see hea asi, et meil on siin iga hea piirkonna juures ka alati kindlasti mingi arv sotsiaalabi maju ja sel juhul pääsevad seal olevad lapsed ka headesse koolidesse sisse. Kuna nende arv, aga võrreldes teistega on üsna väike siis see ei mõjuta kooli õppeedukust, ega laste käitumist, vaid just sel juhul saavad need madalamast klassist tulnud lapsed palju parema hariduse ja disipliini ning suhtumise osaliseks, sest nad on motiveeritud heast eeskujust.

    ReplyDelete