Tuesday, 5 April 2016

MÖÖDUNUD MUNADEPÜHAD

Kuigi Lihavõttepühad on mu lemmik pühad, siis peaaegu mitte kunagi ei leia ma aega selleks pühaks meie kodu ära kaunistada. Ok, tegelikult sel aastal ma isegi ostsin ühe ilusa kollase jänese ja panin selle kamina peale juba mitu nädalat enne pühi välja, aga pööningule ülejäänud munadepühade kaunistuste järgi ikkagi ei jõudnud minna. 

No ja kuna me maja on nagunii hetkel sellises seisus, et ootab ehitustöid ning midagi ei ole lõpetatud, siis mida siin ikka kaunistama hakata. Järgine aasta uue hooga.

Tulpe ja nartsisse leidub majas aga küll. Nendega on lihtne endale silmarõõmu valmistada. Selleks ei lähe eraldi lihavõttepühi vaja.

Munadepüha sokolaadimunadejahist meil aga ei õnnestunud sel aastal veel mööda hiilida. Greta jaoks on see suursündmus ja no kuidas me saame siis sellist tähtsat asja ära jätta. Eriti veel kui kamina ette ilmub kiri lihavõttejänkule juba nädal enne tähtpäeva. 
Ma küll vihjasin Gretale, et ega seda jänkut tegelikult olemas ei ole ja et kui ta sokolaadimune saada tahab siis peab minu (meiega) rääkima, aga lapse reaksioonist oli kohe näha, et kuigi see teadmine talle just uudisena ei tulnud, siis soov lihavõttejänkusse edasi uskuda oli suurem kui tõe tunnistamine. Ma siis jätsin asja sinna paikka. Mängime seda mängu edasi, ega meil kuhugi kiiret ei ole. Las ta kogub neid 'muinasjutu' mälestusi, et siis kunagi oma lastele edasi mängida.

Meie aga muidugi pidime siis selle jänkule jäetud kirja õhtul enne munajahti lahti tegema ja hiljem kuskile nii ära peitma, et ta seda järgmise paari aasta jooksul ülesse ei leia. Ümbrikust leidsime me tunduavalt ilusama ja andekama munadepühakaardi kui see, mille laps meile oli teinud (koolis). Ainult sisse oli ta millegipärast väga vigase teksti kirjutanud. Ümbriku peal oli Easter veel Easter, aga kaardil äkki Easea...no ja see buny ka.
Kahjuks, või õnneks, oli meil just munadepühade ajal paar vihmast ilma ja seega me ei saanud mune õue peitma hakata. 
Pete küll hakkas algul ohkima, kui ma talle õhtul meelde tuletasin, et peame tuppa mune peitma hakkama ja ta peab munadepühajänku kirja valmis kirjutama. Ütles, et tundub nagu oleks 'Christmas all over again'. Tõesti, me mõlemad pole ikka veel täielikult sellest 'Elf on the shelf' kogemusest toibunud :) Sellega sai ikka hirmsasti vatti nähtud.
Tegime siis nii, et kui Greta hommikul ülesse ärkab ja alla korrusele läheb, leiab ta eest kaks kirja. Kõige pealt peab ta alumise korruse tubadest ülesse otsima 4 lihavõttemuna ja kaks väikest sokolaadijänkut ning võib siis avada teise kirja. Teises kirjas oli väikene mõistatus mille vastus pidi ta juhatama meie tuppa. 

Meil küll nädalalõppudel enam sellist probleemi ei ole, et peame siis ärkama kui laps ärkab (kui ta juhtub ärkama enne meid), aga see munade otsimine oli ikkagi selle pilguga tehtud, et me saaksime suurema osa sellest ajast kui Greta mune otsib ise veel voodis vedeleda...või noh see oli plaan.
Tegelikkuses aga kostus üsna pea alumiselt korruselt appihõikeid, sest laps ei suutnud mune ülesse leida. Ma ei teagi kuidas see on võimalik, et laps kes alati märkab igasugu väikeseid detaile nii enda lähedal olevaid kui kaugemal paiknevaid ei saa paari väikese muna otsinguga hakkama. Kusjuures me spetsiaalselt peitsime need munad ja jänesed nii ära, et me mitteotsidaoskavlaps neid kindlasti näeks. 

No näiteks oli üks muna pandud ühte kingariiulil olevasse kinga. Greta vaatas kahte kõrval olevat kinga, aga kolmanda kinga sees olevat muna ei näinud!!? Ainuke asi mida mina selle kingariiuli peal nägin oligi just see muna ja mitte need kingad.
Või kui aitasin nii palju, et ütlesin, et üks munadest on laua peal, aga Greta ei suutnud ka siis seda sealt kuidagi ülesse leida. Märgin ära, et pika laua peal oli vaid väike linik, üks ajakiri, küünlapott ja lillepott. Muna oli lillepoti lille sees nii, et kui peale vaadata siis oli kohe näha!!! 

Ma ütlen et täitsa isasse! Pete võib samuti külmutuskapi ees seista ja küsida kus midagi on ning öelda, et ta ei leia seda, sest külmutuskappi avades ei vaata see otsitav asi talle kohe vastu. Või siis näiteks ei leia ta mingit särki sahtlist, sest ta vaatab vaid neid särke mis on kõige peal ja ei 'otsi' nende all olevate seast. jne, jne, jne.
Ühesõnaga ei tulnud voodis lesimisest midagi välja. Ma põhimõtteliselt nagu oleks teinud selle munajahi iseendale, sest lõpuks 'otsisin' mina neid mune mis ma ise olin varem ära peitnud :)
Ok, kui aus olla, siis Greta ikka leidis mõned munad ja jänesed ise ka, aga ikkagi väga hädine otsija on ta meil :)

Lõpuks siis jõudis otsaga meie tuppa, sest mõistatuse vastus oli meie voodi, kus siis pidi olema peidus 'peaauhind'. Tuli ja seisis meie voodi juures, või siis käis mitu korda voodi ümber ringi, aga et oleks siis vaadanud ka voodi alla, või siis vähemaltki teki alla, selle peale ei tulnud. 
Ma juba naeris selle peale, kuigi vist oleks pidanud nutma.
Jumal tänatud lõpuks siiski leidis oma lamba voodi alt  ülesse.
Ja Petele mõeldud muna (minule tõi jänku kimbu värvilisi tulpe, sest munadepühajänku mõtleb ju ikkagi kõigi peale :)
Egghead
Mulle hullult meeldivad need värvilised Smarties sokolaadimunad. Siis vaadata, mitte süüa. No kas ei ole ilusad ja värvilised? Nii munadepühalised, et ma hea meelega mängiks nendega kui nad käes ära ei sulaks. Süüa ma neid kahjuks ei saa, seega siis see mängimise soov :)
Kuna tegu oli Lihavõtte pühapäevaga, siis kõik lähisugulased olid kutsutud Pete vanemate juurde lõunale. Lähisugulaste all pean ma siis silmas Pete noorema õe peret ja venna peret. Vanem õde elab liiga kaugel, et vaid selle lõuna nimel pikk sõit ette võtta, aga tihti tulevad ka nemad.

Enne kui me vanavanemate juurde minema hakkasime, tuli mulle meelde, et ühed me tuttavad saatsid Gretale juba ta sünnipäeva ajal sünnipäeva kingiga koos ka ühe väikese munadepüha kingituse. Nad on seda iga aasta teinud ja kuna see kingitus tuleb alati otse südamest, siis ei ole minul südant neil selle saatmist ära keelata. Gretal tegelikult ei ole vaja veel ka munatepühade aegu kingitusi saada.
Pete vanemate juurde jõudes hakkasid lapsed muidugi kohe möllama.





Vahepeal sõime ülimaitsavat lambapraadi, ahjukartuleid ja juurikaid (Pete ema tehtud lambapraad on alati kõige parem mida ma kunagi söönud olen).
Kui pearoog oli söödud siis hakkas Pete õde sokolaadimunajahti korraldama. Kuna õues oli muru veel eelmise päeva vihmast märg, siis otsustasime munad lihtsalt majja ära peita. Iga laps pidi ülesse leidma 11 muna!!
Mulle see enam shokina ei tulnud, sest eelmisel aastal oli sama luge, et Pete õde neid mune nii meeletult palju lastele kokku oli ostnud. Kusjuures sellele hunnikule lisaks siis veel  kinkis Gretale ka veel ühe (ja meie nende lastele) eraldi suure sokolaadimuna komplekti.
Lapsed mune otsimas


Siis tulid külla Pete vend ja ta naine ja tõid lastele veel ühe hunniku mune (Iga laps sai paki kus oli 4 sokolaadimuna sees).
ja siis jagas veel Pete ema igale lapsele eraldi suure muna karbi. Greta oma oli veel selline kus suurele munale lisaks oli ka veel kolm väikest sokolaadijänest lisaks. 

Et siis selline saaks (väljaarvatud siis see Pete ema raamat :)

Minu magustoit
Teiste magustoit
Siis läksid Pete õe kaks nooremat last ühe oma tuttava sünnipäevapeole kaheks tunniks ja Greta jäi üksinda meie täiskasvanute sekka. Nad sobivad Pete õega väga hästi kokku nii, et järgmised kaks tundi ei teinud nad muud kui vaid naersid ja lollitasid.



Greta võttis vahepeal enda kanda jalatooli rolli
Ja siis läks lahti MSQRD appiga mängimine. See tekitas nii palju naeru ja elevust, et kuigi mina 'nägude moonutamise mängust' osa ei võtnud, siis koju minnes olid ka minu näolihased suurest naermisest valusad.




2 tundi hiljem tulid Pete õe nooremad lapsed sünnipäevapeolt tagasi ja siis sai Greta nedega veel natuke mängida enne kui kõik tagasi oma kodudesse suundusid. Pete vanemate tööks jäi pärast meie järgi koristamine, aga kuna nad keeldusid igasugu abist, siis ei jäänud mul muud üle kui neid kuulata. Nad ütlesid, et perega koos veedetud aeg on palju hinnalisem, kui köögi koristamine ja et neil on pärast aega maa ja ilm nõudepesumasinat täita ja muid toimetusi teha. Tõesti, neil on õigus. Perega koos veedetud aeg onigasugu koristamisest palju hinnalisem (kuigi mulle meeldib ka korras kodu :)



Vikerkaare käsi
Kui Greta õhtul magama jääma hakkas, kostus ta toast üsna pea rõõmuhõiskeid. Nimelt tuli ta 8-ksas hammas ära. Tal tõesti tuleb neid hambaid ära üks teise järel. Alles kaotas ühe, nüüd taas järgmine ja kohe kui see oli ära tulnud, teatas ta, et tal loksub ka juba üheksas hammas. 
Ta tegelikult ise ka loksutab ja kangutab neid hambaid koguaeg. Pidevalt on 'käpad' suus, mis meid Petega hullus ajab.

Nii et nagu munadepühade munajahist oleks veel vähe olnud, pidime me Petega veel samal õhtul hambahaldja rolli astuma. Sellega on alati see häda, et kuna me ju ei saa panna hambahaldja poolt toodud raha kohe ta padja alla vaid peame ootama kuniks ta magama jääb, siis meil kipub alati see hamba vahetus raha vastu ära ununema. Kord ma isegi ärkasin öösel ülesse ja avastasin, et raha jäi panemata ja siis kondasin pimedas majas ringi, et kuskilt 1 naelast leida :)

Sel korral küll õnneks oli Petel 1 naelane olemas ja mul õnnestus ka see ilusti padja alla toimetada, aga minu õuduseks leidsin ma padja alt kirja hambahaldjale. Greta soovis hambahaldjalt teada mis ta nimi on ja mida ta nende ära tulnud hammastega pihta hakkab. 

Ma seedisin seda asja paar minutit ja ostustasin kirja ära visata ja vastamatta jätta. Seda sellepärast, et muidu ta hakkabki hambahaldjatele, munadepühajänkudele ja päkapikkudele pidevalt kirjutama ja ega mina (või Pete) ei taha siis neid valmis kirjutatud kirju pidevalt leida või otsida ja veel vähem läbi nende Gretaga kirjavahetusse astuda. Päkapikule jäetud kirjadega tegin enam vähem sama.
Hommimkul oli Greta muidugi nordinud, et vastust ei tulnud. Ma proovisin seletada, et ega nad ei kirjutagi vasta, aga siis tuli välja, et mõnele Greta klassikaaslasele jälle on nad kirjutanud!!! Ups...
Õnneks mingit suurt pettumust ei toimunud. Greta ütles, et tore, et vähemalt hambahaldjas ta pliiatsi padja alt kaasa oli võtnud. Haldjas küll tegelikult mingit pliiatsit endaga kaasa ei võtnud. Ma lihtsalt olin pannud selle Greta tuppa riiuli peale. Läksin pärast ja peitsin sügavale sahtlinurka ära, et lapsel oleks vähemalt midagigi mille üle rõõmustada (1 naelasele lisaks). 



3 comments:

  1. Pete õde on väga kena:-)

    ReplyDelete
  2. Nii armas, kui on suur pere, kellega pühi veeta. See on kvaliteetaeg, nagu nüüd on kombeks öelda.

    ReplyDelete
  3. Väga mõnus lugemine:)

    ReplyDelete