Saturday, 30 April 2016

MEIE UUED LASTERAAMATUD VOL1

Sellise hunniku lasteraamatutega tulin ma siis sel korral Eestist tagasi. Kui aus olla siis ega väga suurt valikut sel korral ei olnudki. Käisin mitmel päeval poes, aga otseselt midagi ei leidnud, või siis ei raatsinud osta, sest hinnad olid mõnde raamatute puhul ikka hullult kallid. 

Eelviimasel päeval, kui Greta vanaemaga kinos oli, kammisin ühe Apollo poe lasteosakonna taaskord otsast lõpuni läbi ja valisin mõned raamatud välja. 

Sel korral tutvustan kõige pealt kolme raamatut, mille oleme juba jõudnud läbi lugedad
'Vapustav härra Rebane' raamat oli meie jaoks vapustavalt hea. Greta nautis täiega. Ta ei jõudnud ära oodata millal me jälle lugema hakkame, sest talle nii meeldis see jutt ja aina korrutas kui vahva raamat see on. 
Ma olin ise ka üllatunud, et mulle see raamat nii palju meeldis. Roald Dahl on meil Inglismaal VÄGA, VÄGA kuulus ja tunnustatud autor ja vist pea iga laps on, kui mitte kõiki, siis paljusid tema raamatuid lugenud. Mind pole see kirjanik aga millegipärast kunagi 'kutsunud'. 'Charlie ja sokolaadivabrikust' olen alati suure kaarega ringi käinud (kuigi seda tuleb siin igapäevaselt nii ustest kui akendest sisse ja Greta on selle raamatu põhjal tehtud filmi laule nii koolis kui ka teatrikoolis laulnud ja näidendis mänginud). 'James ja hiigelvirsik' on ka millegipärast mind alati eemale tõuganud ja noh 'Matilda' film oli küll tore, aga raamatut kätte võtma ikka ei ole kutsunud.

Kuniks ma siis seisin Apollo poes riiuli eest kuhu olid välja pandud Roald Dahl-i raamatud. Need haarasid oma värviliste kaantega kohe mu tähelepanu ja mu käsi lausa kiskus neid katsuma. Kord kui olin katsunud oli raske neid uuesti käest ära panna. Ma mõtlesin, et natuke imelik oleks hakata ostma raamatut mida me saame vabalt ka inglise keeles lugeda ja mille eest ei peaks me nii suurt hingehinda välja maksma. Hoidsin raamatuid käes ja panin tagasi. Kõndisin eemale aga olin varsti uuesti tagasi. No ei suutnud otsustada kas võtta või jätta, aga lõpuks suutis see vapustav rebane mulle nii hinge pugeda, et enam käest ära ei pannud. Hoopis haarasin veel Rebase raamatule lisaks ka riiulist Charlie ja sokolaadivabriku raamatu kaasa. Nii huvitav kuidas mõned raamatud justkui räägivad sinuga ja lausa sunnivad ostma :) :)
Nii need kaks Roald Dahl-i raamatut meiega koju tulidki ja ma ei ole oma ostu kahetsenud. 
Raamat räägib Rebasest kes käib öösiti kolme kurja talumehe Uba, Udu ja Uimerdise tagant toitu näppamas. Kui talumehed jälile jõuavad et vargaks Rebane, siis teevad nad kõik, et Rebane kätte saada. Vapustaval härra Rebasel on aga omad vapustavad plaanid ;) Rohkem ma teile ei räägi, lugege ise ja arvan, et te ei kahetse.
Jutt on ladus ja ilmekas.
Raamatule on joonistanud pildid Quentin Blake, kes on samuti väga kuulus ning tunnustatud kirjanik ja illustraator nii Inglismaal kui ka mujal maailmas. Mulle on ta pildid alati meeldinud.
Uueks leiuks oli LasseMaia detektiivibüroo sarja raamatud. 
Tegu korraliku sarjaga, sest neid raamatuid on ilmunud siiamaani vist mingi 16-ne ringis. 

Mis mulle nende raamatute juures meeldib on see, et need on mõnusa pikkusega (just parajalt lühikesed, aga samas mitte ka liiga lühikesed) ja sobiva tekstiga 6 või 7 aastasele lapsele (Eesti Lastekirjanduse Keskus soovitab küll selle sarja raamatuid 8-12 aastastele). Jutt on põnev, sest tegu ju ikkagi detektiivibürooga.
Mulle on negatiivseks pooleks see, et kuna tegu üsna õhukeste raamatutega siis kui mul raamatukogu laenutuse võimalus oleks olemas ma neid raamatuid ise ei ostaks. 
Tsirkusemõistatuse raamatu lugesime juba Eestis olles läbi ja sealt siis saime indu kohe sama sarja raamatuid juurde osta. Ma valisin välja need kolm mis ma arvasin Gretale olevat nii keele poolest arusaadavad kui teemalt haaravad.
Ma algul ei pannud tähele mis tekst sellel lehel on millest parasjagu pilti hakkasin tegema. Valisin lihtsalt suvaliselt ühe lehe. Tegelikult ei räägi raamat ühekõrvalistest ja ninapurustajatest ega ole mingil muul moel vägivalda propageeriv. Sattus lihtsalt ühe tegelase ja võimaliku kahtlusaluse kirjeldav lehekülg :)
'Loomapoemõistatust' loeme praegu ja meeldib
'Minu Keha On Minu Oma' raamatu reklaami nägin ma juhuslikult kuskil ajakirjas ja seega oskasin poodi otsima minna. Lasteraamatute riiulilt ei oleks ma seda leidnud, sest poes oli see paigutatud mingi teise kategooria alla (enam ei mäleta mis) ja oli lasteraamatutest täiesti eemal. Rahva Raamatu lehel on see raamat küll liigitatud lastekirjanduse ja koolieelikute raamatute kategooriasse, seega võimalik, et mõnes teises poes on seda ikka ka lasteraamaturiiulis väljas.
Raamat räägib lastele arusaadavas keeles kuidas oma keha eest hoolitseda ja kuidas oma keha turvalisena hoida. Mis on erinevused hea ja halva puudutuse vahel ja mis teha kui keegi astub reeglitest üle. Ei midagi graafilist ja koledat, või midagi sellist millest ei tahaks veel lastele rääkida. Kõik väga selgelt ja lihtsalt ära seletatud ja asjad mida peaks iga laps nagunii teadma.

Mul on hea meel, et selline raamat on ilmunud


6 comments:

  1. Lillebror loeb praegu iselugemise-ajal sedasama härra Rebase raamatut. Ise valis, et see tundub huvitav, ise loeb. :) Aga Roald Dahli kohta arvab JJ, et see on maailma parim lastekirjanik.

    Viimane Sinu kirjeldatud raamat tundub asjalik. Mul on ka hea meel, et selline raamat on ilmunud.

    reet olen, sisse logimata.

    ReplyDelete
  2. JJ kohe kindlasti õigus. Ma lihtsalt vist pole enam laps, või siis peale kõikide RD raamatute lugemist nõustun JJ-ga :)

    ReplyDelete
  3. Richardi lemmikud on LasseMaia raamatud, kogu sari on läbi loetud. Gretale meeldiks ilmselt viimatiilmunud "Armastusemõistatud" ka. Aga Dahl on kirjanik, kes ei meeldi ei mulle ega lastele, lihtsalt ei istu ja kõik.

    ReplyDelete
  4. Jah, Armastusemõistatus oli just ilmunud kui me Eestis olime, aga ma ei julgenud osta. Pärast lugesin kokkuvõtet internetis ja leidsin, et oleks võinud ikka küll, aga eks siis võib olla järgmine kord. Praegu nagunii nii palju mida lugeda, et ongi parem midagi järgmiseks korraks jätta. Kui me Eestis suveti pikemalt oleme siis saame õnneks paljusid raamatuid raamatukogust laenutada.

    ReplyDelete
  5. Rebasest on päris tore film ka tehtud!

    ReplyDelete
  6. Meie lastele meeldivad ka need detektiivijutud, lihtsamad lugeda kui need Keräneni lastekrimkad, mis on suurematele. Me oleme kinkinud neid LasseMaia detektiivibüroo raamatuid neile lastele, kellele lugemine suurt veel lõbu ei paku või päris ladus pole, sest need saavad tõesti üsna ruttu loetud ja pilte on palju ja kõik on seni rahul olnud. :)

    Aga jah, raamatukogust on hea lihtne laenutada, sest endale ostame neid pakse, 400-leheküljelisi, mis kohe poole tunniga läbi ei saa. No lapsed ka suuremad, 10 ja 13.

    ReplyDelete