Friday, 15 January 2016

KUST BRITTIDEL SEE ÜHEKORDSETE AKENDE VÄRK TULEB?

Selline küsimus esitati ühe lugeja poolt Ritsiku blogis, kus ta kirjutas Eesti külmast ilmast. Otsustasin, et kuna mu kommentaar sinna tuleks liiga pikk, siis teen parem ise ühe blogipostituse sel teemal, sest kindlasti huvitaks nii mõndagi minu blogi lugejat selle küsimuse vastus.

Ma muidugi ütlen kohe ette ära, et ega ma ei ole mingi vastava ala spetsialist ja seega mingit kivisse raiutud vastust mul teile anda ei ole. Tegelikult ega sellele küsimusele ei olegi olemas vaid ühte kindlat vastust või seletust, aga mingi arusaama ja ülevaate siiski võin teile anda. 

Alustame aga kõige pealt ajalooga, kuna just seal see vastus peidus ongi. Täpsemalt siis 'majade' ajalooga.
Ma panen siia ühe TIMELINE-i (ajatelje) mille ma näppasin ühe algkooli lehelt. Kiiruga paremat (suuremat) ei leidnud, aga mingi ülevaate annab siiski. 

Inglismaal on igapäevaselt kasutuses VÄGA PALJU maju mis on natuke vähem või rohkem kui 100 aastat vanad. Mõnede vanus küündib isegi sinna 500 aasta ringi. Need majad ei ole vaid muuseumid, vaid paljudes nendes majades elavad täiesti tavalised inimesed. OK, neid 500 aasta vanuseid maju on siiski tunduvalt vähem, aga suurem osa Inglismaal  kasutuses olevates majadest on ehitatud kas 19 sajandil, või 1930, 1940ndates ja 60ndates (ma kasutan tahtlikult Inglismaad, sest ma pole Sotimaal väga palju käinud, veel vähem seal elanud ja kuigi seal on asjad siiski enam vähem samad kui siin allpool, siis on ka asju ja seaduseid mis erinevad tunduvalt Inglismaa omadest. Seega mul on kergem kirjutada vaid Inglismaad silmas pidades)
Ma muidugi ei tea täpselt majade vanuse suhet ja ma ei soovi selle leidmisega praegu aega kulutada, seega võin natuke eksida, aga ma olen kindel, et inimesed kes on Inglismaal (või Sotimaal või Wales-is) käinud on neid maju ise oma silmaga igal pool näinud.

1930 aastal ehitatud majad on näiteks siin täiesti tavaline nähtus. 3 viimast maja kus mina elanud olen on just 1930 aastatel ehitatud (ka meie praegune).

Aga las ma nüüd tutvustan teile natuke millised näevad erineva ajastu majad Inglismaal välja ja mille poolet üheteisest erinevad.

Ma päris kiviaega tagasi ei lähe, vaid alustan 15-16 sajandist ehk TUDOR ajastust 1485-1603 (ma ei teagi kuidas see ajastu eesti keeles oleks).
Tavalised Tudor aegsed majad olid ehitatud puitkarkassile ja  vahed täidetud väikeste puutükkide ja märja saviga.
Pilt võetud siit

Seest nägid välja sellised

Pilt võetud siit

ja väljast poolt olid tuntud oma mustvalge efektiga

(kõik pildid kuskilt internetist)










Tudori ajal hakkati klaasi esimest korda kodudes kasutama. Kuna klaas oli väga kallis ja raske teha suuri tükke, siis aknad olid tehtud väikestest klaasitükkidest mida ühendati pliiga, moodustades risti-rästi mustri. 

Tänapäeval on nende majadega selline lugu, et kui on tegu originaal majaga (sama stiili on kasutatud ka modernsemate majade välimuse puhul), siis on see kindlasti muinsuskaitse all. Inglismaal on muinsuskaitse alla kuuluvad majad jagatud kolme kategooriasse. Grade 1 on siis need majad mis on kõige, kõige hinnalisemad. Kui ma nüüd valesti ei lugenud, siis Inglismaal on umbes 500 000 muinsuskaitse all olevat hoonet. 
Muinsuskaitse all olevate hoonete juures millegi muutmiseks või remontimiseks on sul vaja eri luba ja paljusid asju sa ei saagi seaduse järgi majas muuta.
Enamusse majadesse on aga tänapäeval siiski sisse pandud keskküte ja vesi ning ma kujutan ette, et ka aknad on  natuke kobedamad kui 500 aastat tagasi (kuigi kindlasti mõnel muuseumiks annetatud majal on ka originaal aknad veel alles). Topelt aknaid aga vaevalt neil majadel ees on, sest kuigi sa võid aknaid vahetada, siis välja peavad nad nägema nagu originaalid. 

Lavenham-i küla Inglismaal on kõige paremini säilinud keskaja ja tudori ajastu küla, kus on võimalik näha suurt arvu nende ajastu maju. Paljusid seal külas olevaid maju pole kunagi muudetud. Nii, et kui kellegil on huvi siis külastage Lavenhami küla, aga samas aitab ka täitsa kui sõidate mis tahes väikestest küladest läbi, sest tõesti sellised vanad majad ei ole siin mingi haruldus. 

GEORGIAN ajastu (1714-1830). 
Pärast Londoni suurt tulekahju 1666 aastal (Great Fire of London) andis parlament käsu, et kõik uued majad peavad olema ehitatud tulekindlast materjalist, nagu näiteks tellistest ja kiltkivist. 
Selle ajastu majad olid elegantsed ja ametliku stiili. 

 Ridaelamud



Georgian ajastul pidid kõik inimesed kelle majadel oli rohkem kui 6 akend hakkama maksma aknamaksu, sest Inglismaal oli vaja raha sõjaks. Akende arv näitas kui vaene või rikas sa olid. Kui su majal oli palju aknaid, siis sa olid heal järjel, kui vaid korruse peale üks, siis järelikult vaene. Mõned inimesed ehitasid osa oma maja akendest kinni, et vältida kõrget aknamaksu maksmist. Mida rohkem aknaid seda suurem oli maks. 



VICTORIA ajastul (1837-1901) võeti kasutusse raudtee mis omakorda mõjutas suuresti ka ehitustöid. Kui enne ehitati maju vaid kohalikest materjalidest, siis nüüd oli võimalik nii inimesi kui materjale lihtsal viisil üle terve Inglismaa igale poole laiali vedada. Kuna telliskividest oli saanud odav massitoodang, siis üle kogu maa ehitati samast materjalist nii mõisaid, kabeleid, maamaju, lisahooneid, tehaseid ja seda rohkem kui ühelgi teisel ajastul. Viktoria ajal alustati ka sotsiaalelamute ehitamisega. 

Vaatamata uute materjalide heale kättesaadavusele, elas suur hulk tööealisest elanikkonnast maal siiski endiselt väikestes maamajades (cottages), hüttides ja hurtsikutes ja seda kuni 20 sajandini välja. 
Üha enam ja enam inimesi kolis elama uutesse tööstuslinnadesse, et töötada veskites ja vabrikutes ning nende tarvis ehitati majad mis asusid ruumi kokkuhoiu tõttu tihedalt külg külje kõrval (terrace houses). Sellised ridaelamud asusid üksteise järel reas nagu all olevalt pildilt on võimalik näha, kuigi tegu on tänapäeva pildiga
Ridaelamud olid väga väikesed, kaks tuba üleval ja kaks tuba allkorrusel ja seal elas tavaliselt palju inimesi korraga koos. Neil puudus tihti tagaaed. Oli vaid tilluke tagahoov kus asus välikäimla.

19 sajandi ridaelamud tänapäeval



Rikkastele ei olnud ridaelamud meeltmööda ja nemad elasid äärelinnas villades. Villadel olid nii ees- kui tagaaiad ja katuse all asuvad teenijatetoad.


Victoria ajastul oli väga vahestel inimestel autod (autod leiutati alles ajastu lõpupoole), seega selle ajastu majadel puuduvad garaazid. Majadel on kindlasti korstnad, sest sel ajal köeti maju kaminatega ja see oli tavaline, et pea igas toas asus kamin. Victoria ajastu majadele hakati ehitama eendaknaid, tavaliselt kolmeosalisi (nagu näiteks sellel üleval oleval pildil).

Kui trooni tuli kuningas Edward VI (1901-1910 (kui loetakse ka kuni 1914 aastani kui algas Esimene Maailmasõda) algas Edwardian ajastu. Sel ajastul ehitatud majad on väga hea kvaliteediga ja vastupidavad. See oli kiiresti kasvava keskklassi aeg. Maju ehitati suurtele kruntidele, koos aedade ja haljastusaladega. Liiguti eemale Victoria aja tumedatest ja süngetest elamutest. Majad avati valgusele ja heledamatele toonidele. Üha levinumaks muutus gaasi ja elektrit kasutamine, mis omakorda muutis majad seest valgemaks ja puhtamaks. 
Edwardian ajastul hakati ka vannitubasid ehitama. Enam ei olnud vaja vannis käia toas kamina ees ning kasutada välikäimlat (kuigi paljud inimesed sellegi poolest kasutasid veel pissipotte ja välipeldikuid).

1920ndatel ja 30ndatel ehitati UK-s peaaegu 5 miljonit uut maja. Kõikides majades oli korralik vannituba ja kasutusel elekter. Keskküte oli aga peaaegu tundmatu ja seega köeti iga tuba kaminaga kasutades kivisütt. Uue paarismaja üks osa maksis sel ajal umbes £500, mis oli umbes keskmise sissetulekuga riigiametniku kahe aasta palk. Hüpoteegi intressimäär oli ühtlaselt 4,5% ja maja sai osta tagasihoidliku tagatissumma eest milleks oli £50.

30ndatel toimus ehitusbuum. Ehitajatel ei olnud kombeks palgata arhitekte, seega tuhanded ühesuguse välimusega,  enamuses paarismajad (kaks maja kõrvuti koos), kerkisid üle kogu maa.
Kuna riik oli peale sõda taas tõusmas heale järjele ja need majad olid kõik korralikult ehitatud, koos üsnagi suure tagaaiaga, siis pole tänapäeval olnud vaja neid maju eriti muuta. Mis sest, et ehitatud vaid ühekordsete tellisseintega.
Kui enne suutsid maju osta vaid kõrgklassi inimesed, siis nüüd innustati kõik inimesi maju ostma. 

Sveitsi (Le Corbusier), Saksa (Walter Groupius) ja Ameerika (Frank Lloyd-Wright) arhitektid avaldasid märkimisväärset mõju Briti arhitektuurile, aga kahjuks seda mitte alati heas mõttes. Sveitsi arhitektil Le Corbusier, kellel puudus traditsiooniline koolitus, nägi potensiaali raudbetoonis kui majade masstoodangus. See idee tundus kõigile põnev ja kui poleks alanud II Maailmasõda, siis vist oleks tema ideed laiahaardeliselt kasutusele võetud. 

II Maailmasõja ajal aga suuri ehitustöid ette ei võetud. Sõja käigus hävis pommirünnakutes üle 200 000 maja. Valitsus andis omavalitsustele olulist rahalist toetust, et need hävinud majad saaks asendatud uutega. See oli hea võimalus kasutada Le Corbusieri ideed ja hakata masstootma raudbetoonist maju. Ajavahemikus 1945-1955 ehitatigi üle poole miljoni maja. 
Tänaseks on enamus nendest majadest ära lammutatud, aga need vähesed mis veel alles on, kannatavad kehva soojustuse all ja neil on veel mingid konstruktsioonilised vead millest ma midagi ei taipa ja seega ei oska siia eesti keeles kirjutada :) Ühesõnaga sitad majad :)

50ndatel hakati suures mahud kortermaju ehitama. Kuna maad oli vähe, aga oli vaja kiiresti asendada pommitatud linnosi, siis kortermajad olid selleks hea lahendus. Need majad ehitati peamiselt betoonist mis oli kergesti kättesaadav ja vajas vähem oskusi kui traditsiooniliste majade ehitamine.


Ja siit paar pilti tänapäeval ehitatud majadest




Talvel on sul siin maal kodus külm elada, kui sul ei ole piisavalt raha kütte eest maksta, sul on viletsad aknad/uksed ning majas puudub korralik niiskuse ja ventilatsioonisüsteem. 

See on vale arusaam, et Inglismaal on enamustel majadel ühekordsed aknad ja toad tuult täis ning külmad. Ühekordsed aknad on tänapäeval ikka väga harv nähtus, kuigi palju võib olla vanu topeltaknaid, mis ei ole sama soojusthoidvad kui uuemad mudelid. 

Seda kohe kindlasti, et maju hoidakse siin jahedamatena, kui näiteks seda on kombeks Eestis. Samas aga ega ma ei tea ka kui soojad need Eesti majad tänapäeval enam seest on, sest elekter ju maksab palju ja kellel ikka raha napib, see niisama kergekäeliselt temperatuuri ülesse ju ei kruti. 

Inglased on harjunud taluma jahedamat temperatuuri ja nad ei kujutaks ettegi, et neil oleks kodus pidevalt mingi 22 kraadi sooja. 
Eestiga võrdväärseid talvi ei ole siin vist kunagi olnud. Minu siinoleku ajal on lumega talv kestnud vaid paar päeva ja kui miinuskraade tuleb ette, siis enamuses öösiti, ning siis ka mitte eriti kõrged. 

Kui inimene omab oma maja, siis ta ikka enamatel juhtudel (ja kui tal selleks piisavalt raha on) hoolitseb oma maja eest ja muudab selle selliseks, et tal on seal mugav ja soe elada. 

Meil on alati kodus soe olnud, kuigi ka meie maja on ehitatud 1930 aastal (ka eelmine maja). Uues kodus vahetasime kohe aknad ära, sest sisse kolides olid siin küll topeltaknad juba olemas, aga mingi 20 aastat vanad ja metallraamidega. Samas meil oli võimalus aknaid vahetada, sest meile anti pangast laenu ja kuna me igapäevaselt penne lugema ei pea, siis saame ka maja kütta nii soojaks kui soovime. Magamistoas samas meil aga ei ole üldse kütet sisse pandud, sest me ei puhka ennast küttega toas magades kunagi korralikult välja. Pea on alati hommikuks paks ja nina kinni
Maksame iga kuu gaasi ja elektri eest kokku 120 naela (160 eurot) ja rohkem kulutamise peale mõtlema ei pea.
Ega me ei teagi täpselt palju me tegelikult talvel ühe kuu jooksul gaasi kulutame (Inglismaal on enamuses kasutuses gaasiküte), sest suvel me jälle kulutame palju vähem ja siis see 120 naela katab selle vahe suvekuudel ära. Kui aasta lõpus tuleb välja, et sellest ei jätku siis järgmise aasta kuumakse lihtsalt tõuseb selle võrra kõrgemaks (või siis langeb kui oleme liiga palju ette maksnud)
Kodu ei ole meil kohe kindlasti nii soe, et siin saaks talvekuudel paljajalu ringi kõndida või lapsele lühikeste varrukatega pidzaama ööseks selga panna (samas Greta küll tihti käib paljajalu), aga enamus meie siinsed inglasest tuttavad kurdavad alati kui palav meil majas sees on (või siis mõni üksik kiidab, et nii mõnus ja soe :) 
Just paar päeva tagasi käis üks selline sõber meil külas ja sel ajal kui minul siin istudes jalad ja käed külmaks läksid kurtis tema, et nii palav on. Tema oma maja üle 18 kraadi ei küta kunagi. Meil oli 20 aga seda kindlasti mitte ühtlaselt üle kogu maja.

Samas on siin riigis väga palju selliseid peresid ja eriti just vanureid kellel ei ole raha kütte eest maksta ja oma elamist soojas hoida. Eriti suur on see probleem üle 65 aastatega. Neil on oma väikese pensioni juures tihti valida kas söök või soe kodu ja loomulikult valivad nad siis söögi. Vanurite külmaga seotud suremus on siin väga suur. Ennustatakse et sel aastal tõuseb see number üle 40 000 vanuri aasta kohta mis on üks kõrgemaid. Sel talvel sureb külma tõttu umbes üks vanur iga 7 minuti tagant. 

Vanemad inimesed kardavad võlgu jääda, eriti veel need kes on elanud üle sõja või on harjunud säästma ja vähesega hakkama saama peale sõda. Nad ei ole harjunud kulutama raha mida neil ei ole (nagu tänapäeval paljudel moes on). Need kes on paremal järjel ja kellel on riigi pensionile lisaks ka erapensionifond, neil on loomulikult võimalus oma maja nii soojana hoida kui nad seda ise soovivad. 

Tegelikult ju annab riik ka igal talvel siinsetele vanuritele eraldi raha kütte jaoks, aga ma muidugi ei tea kui palju see tõelisest summast ära katab.

Ka soojustatakse vanurite maju tasuta, aga ma taas ei tea täpselt mis tingimused sellega kaasnevad ja kui paljud vanurid sellest üldse teadlikud on, sest ega kõik ju ei surfa netis või passi telekat, või neil lihsalt puudub võimalus neid asju lähemalt uurida või organiseerida. Mõnel aga lihtsalt ei olegi raha ja ainuke viis natukegi sooja saada on päevad veeta ostukeskustes, või bussiga ringi sõites ning kodus käiakse vaid magamas. See kehtib siis nende kohta, kes kodust välja on võimelised minema. 
Ma olen kuulnud südantlõhestavaid lugusid inimestest ja ka täiesti tavalisestest noortest peredest, kel lihtsalt pole raha oma elamist soojas hoida. Näiteks mõni pere koguneb õhtul vaid ühte tuppa suure teki alla ja nad siis kütavad vaid seda tuba teatud tunnid päevas, sest neil lihtsalt ei ole rohkemaks raha. Akende jaoks veel ammugi mitte ja akende vahetus ei õigustaks ennast sellisel juhul üldse ära, sest seda külma aega on siin riigis ju tegelikult ikkagi väga lühikest aega. 
Halvas korras majad on ka tavaliselt sotsiaalabimajad-korterid (kuid mitte alati) ja seda sellepärast, et paljud inimesed kes saavad nendes elamiseks õiguse ei hoolitse nende eest või neil lihtsalt puuduvad elementaarsed teadmised puhtusest ja korrast. 

Ka üürimajadel võivad tihti puududa korralikud aknad või ventilatsioon, sest see lihtsalt ei ole üürileandja mure kui soe või külm sul ta majas talvel elada on, või kui palju sul mõni tuba hallitab. Niisama ei hakka ju keegi tuhandeid naelu akendevahetuse peale kulutama, kuigi mingid ettekirjutused siiski vist on milline üürile antav korter või maja välja nägema peab. Nii et, niikaua kui neil üürilistest puudust ei ole, ei pea nad eriti palju maja soojustamisega tegelema.

Samas aga on ka väga paljusid inimesi kes lihtsalt on harjunud ja armastavad jahedamat elamist ja kuigi neil on selleks võimalused olemas, ei hooligi akende vahetusest või koduse temperatuuri tõstmisest. Ka meie tuttavate ja sugulaste hulgas on palju selliseid inimesi. 

Näiteks see meie armas tuttav tädi, kes elab majas mis on ehitatud 1960ndatel, aga näeb oma välimuselt välja nagu Georgian ajastu maja, ei küta kunagi oma maja üle 18 kraadi soojaks (kui sedagi).
Vanad topelt aknad vahetas ta paar aastat tagasi ära, aga seda mitte sellepärast, et nad teda ennast häirinud oleks või et tal külm oleks olnud, vaid sellepärast, et tal on plaan oma maja varsti müüki panna ja ta arvas, et uute akende olemasolu aitaks müügile kaasa. Tal ei oleks küll olnud sellepärast vaja olnud muretseda, sest kuna ta elab väga heas ja ihaldatud piirkonnas, siis saaks ta oma maja ka vanade akendega mingi miljoni naela eest müüdud, aga noh tal nüüd vähemalt süda rahul.
Temal taas oli kohe võtta rohkem kui 20 000 naela (üle 26 000 euro) et seda teha, aga paljudel ei ole ja laenu ka ei saa. Kõik muidugi ei ela ka nii suures majas, aga enamustel majadel on ikka vähemalt 4 suur akend nii, et kallis on see lugu igal juhul. 

Odavam kui akende, uste vahetus, või uute seinte ehitus on kasutada akende ja uste ees paksemaid kardinaid, et sooja majas sees hoida, katta põrandad vaipadega, et tuul põrandalaudade vahelt ei puhuks ja minna magama kuumaveepudel kaisus. Just nii nagu seda tehti ka Victoria ajastul. 
Paljud on vanades majades kas osa või kõik kaminad kinniehitanud, et kamina kaudu külma sisse ei tuleks või sooja välja ei läheks, või siis kasutavad 'korstna õhupalle'. 

Vanas kodus panime me algul kamina ette läbipaistva plastmassist tüki, et tuul sisse ei puhuks, sest me ei kasutanud kunagi kaminat tule tegemiseks kuigi seal oli toimiv gaasituli täitsa olemas. Seda plastmassist seina ei olnud otseselt näha nii et kamin nägi endiselt ilus välja. Hiljem asendasime selle plastmassi korstna õhupalliga mis põhimõtteliselt kujutabki endast õhupalli moodi asja mis topitakse kamina kaudu korstnasse



Tänapäeva majad ehitatakse juba väga rangeid soojustus ja energiakokkuhoiu reegleid silmas pidades. Meil käis just eile ehitaja meie majaplaanidega tutvumas ja tema kinnitas ka seda, et ehituskomisjon (või mis iganes selle ühingu nimi on) kontrollib väga rangelt, et kõikide juurde ja uusehituste juures neid nõudeid järgitakse.
Samas muidugi võib see, kui sul on pool maja väga hästi soojustatud ja teine pool ei ole, jälle omakorda probleeme kaasa tuua. 

Aga kokkuvõttes võin öelda, et selle kõigega harjub ära. Elage ise siin paar aastat ja ma olen kindel, et ka teie ei topi ennast enam õue minnes nii paksult riidesse kui Eestis elades olete harjunud ning ei kurda ka jaheda toatemperatuuri üle nii palju kui võib olla alguses :)

Ning ka selline vaatepilt ei pane enam kulmu kergitama kui +1C juures lapsed paljaste säärtega õues käivad :)
Poistele lisaks on siin ka sama palju tüdrukuid kes valgetes põlvikutes kooli tulevad (ka 4 aastased), aga mul kahjuks ei olnud võimalust neist avalikult pilti teha. 

PS. Mul on meeles, et mingi aeg tagasi üks lugeja küsis kuidas on siin lood ehituslubade saamisega või nende vajamisega. Mul on endiselt plaan sellele küsimusele vastata, aga lihtsalt pole olnud aega ja siia postituse alla lisades läheks jutt liiga pikaks. 
Meil algavad märtsis suured ehitustööd ja eks siis ole sobiv aeg ka sel teemal blogida.


19 comments:

  1. Ma kahtlustan, et britid on "külmakindlamad" kui eestlased, sest talved on leebed ja suved jahedapoolsed - ühtlasem temperatuur kogu aeg. Meil oli täna hommikul -17, aga poole aasta pärast võib olla kolm nädalat järjest +27 või umbes nii. Temperatuuri kõikumine on suurem, inimesed ei kohane. Toas talvel paljajalu käimine on muidugi jabur, talvel kantakse talveriideid - kui elada vanas ahiküttega majas. Eestis propageeriti elektri- ja gaasikütet üksvahe küll, aga elekter läks järsku kallimaks ja gaas igale poole ei ulatu. Pealegi, mida teha, kui keskküttekatel jõulureedel rikki läheb, aga väljas on 15 kraadi külma? Sellepärast meeldib mulle ahiküte, toad on küll jahedamad, aga ahju lähedal saab alati sooja.

    Elasin kunagi ammu Iirimaa läänepoolses servas. Seal oli toatemperatuur kogu aeg 16,5 kraadi peale reguleeritud. Nende jaoks oli see normaalne suvesoe, aga mina tulin sealt ära kopsupõletikuga.

    reet olen, ikka sisse logimata

    ReplyDelete
  2. Ega ma vist ei proovinudki väita, et üks teisest külmakindlam rahavas oleks, vaid seda, et inglased on harjunud elama jahedama toatemperatuuriga ja seda juba sajandeid ning proovisin seletada, miks siinsed majad on sellised nagu nad on.

    Nii et kui siia riiki sisserännanud või külla tulnud inimesed kurdavad ja imestavad, et mis nendel inglastel viga on et nad ei oska korralike maju ehitada ja kodu soojaks kütta, siis probleem on pigem 'külalistes' mitte inglastes endis, sest nende jaoks siin probleemi eriti ei ole (ok välja arvatud siis need vanurid ja vaesed pered kellest juttu tegin. Kas või sinu näidet näiteks võttes (kuigi Iirimaa ei ole Inglismaa või UK)
    Neil ei ole ju mõtet hakata majadesse ahjusid sisse ehitama kui talviti temperatuur vaevalt alla nulli langeb, või seda ahjukütte aega vaid paar nädalat aastas oleks.

    Natuke sama lugu nagu me üks aasta Pete autole vaid ühe paari talvekumme alla ostsime, sest 4 ostmine oleks liiga kulukas olnud, vaid võimalikku paari päeva lund arvesse võttes, samas ei tahtnud aga sellega riskida, et ta siis sel ühel lumisel päeval enam töölt koju ei saaks või kuskilt poole mäe pealt alla libisema hakkaks :)


    ReplyDelete
  3. Jah, Iirimaa ei ole Inglismaa, aga minu meelest on nad oma majakütmise- ja õueriietekommete koha pealt päris sarnased. Ikka ju Briti saared.

    Ma selle külmakindluse all harjumust mõtlesingi. Inglastel ei lähe tõesti nii lõpmata külmaks kui Eestis. Paari aasta eest käisime jaanuaris Portugalis. Koolimajas, mida külastasime, oli õudselt külm. Jah, ütlesid õpilased, me praegu istume jopedes, aga kümme kuud aastas on palav ja sellepärast meil kuskil kütet polegi. Meie jällegi ei pea vajalikuks kliimaseadet autos, sest kahe palava nädala pärast pole sellel mõtet.

    Need imeilusad mustvalged majad kannavad eesti keeles nimetust "vahvärk", mis tuleb saksa Fachwerk'ist, ja Eestis on neid kokku vist umbes viis. Inglismaa ehitised on tõesti suurepäraselt säilinud. :)

    ReplyDelete
  4. BRR.

    Ma elasin mõned aastad UK-s, ei harjunud. Olen tõsine külmavares ja raske ette kujutada, et see võiks kunagi muutuda. Mulle meeldib toasoe kuni 25 kraadi, nii et britte vist külla kutsuda ei riski :P Ma vihkan ennast kodus paksult riidesse toppimist, see on nii ahistav... Tahangi keset talve ka paljajalu käia :)

    Kuniks me remonti teinud pole, on see muidugi vaid unistus.

    Aga väga põnev lugemine oli igatahes :)

    ReplyDelete
  5. Kuule Tikker ma ise ka ei tuleks sulle sellise temperatuuri juures talvel külla :) :) Mul hakkab pea juba valutama lihtsalt sellisele toatemperatuurile mõteldes ja õue minnes hakkaks kohe kurk valutama ja tuleks nohu.

    Aga tegelikult on Pete väga sooja lembeline, samas tema järgi ei saa mindagi arvestada, sest tema läheks ka talvel plõtudega õue lihtsalt sellepärast, et päike ju paistab :)

    ReplyDelete
  6. TEGELIKULT on 25 ilmselt ikkagi palju... Ma kujutan ette, et kui oleks korralikult soojustatud maja, kus põrandad soojad ja tuul kuskilt läbi ei puhu, siis oleks mõnusalt stabiilne ja piisaks 22 kraadi ka :) Aga 20 kipub minu jaoks jahedaks jääma ja 18-ga lõdisen :D

    Hetkel värisen ka teki all, sest jõudsime koju alles tund aega tagasi ja ei ole jõudnud väga soojaks minna.

    ReplyDelete
  7. Väga huvitav lugemine, tänud!

    ReplyDelete
  8. Nägin kuu aega tagasi 3-nädalast beebit, ilma mütsita õues. Tuttav väikelaps pargis - ilma mütsita, ilma kinnasteta - väljas kuus kraadi sooja ja karm tuul. Siinsed lapsed on karastunud esimesest elupäevast alates, seega ei imesta, et jahedamad ruumid britte ei häiri.

    Eks me ise oleme ka tasapisi olukorraga kohanenud ja ei pea enam tuba väga soojaks kütma. Tööl tundub alati väga palav, samas kui soojalt maalt pärit tüübid sulejopedes istuvad :)

    Ja suur tänu põhjaliku ülevaate eest, Alice. Põnev lugemine oli:)

    ReplyDelete
  9. No aga karastatus on ju tegelikult super asi... Vaja vähem riideid ja kütet, tervislik ja nii edasi :) Super oleks ju olla selline, et külma üldse ei karda.

    Aga mulle ikka ei mahu pähe, kuidas siis saab olla see asi nii erinev... Nagu eelmises kommentaaris toodud näide 3-nädalasest beebist ilma mütsita või väike laps mütsi ja kinnasteta kuue soojakraadiga õues mängimas... Kas nad siis haigeks ei jää? Kas ma peaks ka äkki katsetama, kui ma peaks kunagi veel ühe lapse saama, teda beebist saati brittide kombel poolalasti välja viima... No et kui kohe harjub, siis ongi korras? :D No ma saan aru, et Eesti kliimas nii alasti käia ei saa alati, aga nii üldiselt, kui kraadid on ikka plussis.

    Ma kujutan ette, et kui ma oma lapsed saadaks 6 kraadiga välja ilma mütsi ja kinnasteta, oleks nad samaks õhtuks palavikus. Ärahellitatud Eesti lapsed? :D

    ReplyDelete
  10. Meie üürime korterit kortermajas (6 korterit) tegu vana sotsiaalmajaga, nüüd on kuuest viis välja ostetud. Maja ega korter pole soojustatud ja tugevama tuulega sa kohe tunned, et tuul käib korterist läbi. Korteriomanikud pole ka sugugi rukad inimesed, oskused puuduvad aga kõik on "isetehtud", korterist kahju. Eelmine talv hoidsime kodus 23C ja tuli välja, et kütmisele kulus £3 päevas, mis on väga kallis. See talv hoiame stabiilselt 20C (lapsed ka suuremad) ja arve on mõnusalt väiksem, õnneks see talv saabus meie jaoks detsembris alles :) Kuna enamus naabreid ei kütta või hoiavad 16-17C jahtub korter ka selle võrra kiiremini (neljast seinast kolm on nagunii välisseinad).

    Oma elamine on kauge unistus, kuna deposiidiks ei saa praegu koguda. Oleksin rahul ridaelamuga :P

    Maja ise näeb välja selline:

    ReplyDelete
  11. Aitäh! Suurepärane ja ülevaatlik lugu.
    Mina ei ole viie aastaga veel Kesk-Euroopa temperatuuriga harjunud, toas on ikka 23 kraadi vähemalt.
    Karin
    ps. The Great Fire oli 1666 (mitte 1966, Sul on näpuviga sisse lipsanud).

    ReplyDelete
  12. Tikker, ära nüüd hulluks mine :) Las ikka igas ajavööndis ole omad kombed ja harjumused.

    Samas mõnel lapsel siin on kohe kindlasti ilma mütsi või kinnasteta külm, eriti on seda näha väikeste ja beebide pealt kes vankris istuvad ja ringi ei liigu. Aga ma olen seda asja nüüd siin 7 aastat oma lapse kõrvalt jälginud ja tõesti nii paljudel lastel ei ole külm. Greta ongi oma klassis vist see kõige soojemalt riietatud laps, sest tal on ikka külmade ilmadega müts peas, sest tal on külm. Kindaid aga ei kanna 6 sooja kraadiga siin küll keegi. Täna oli õues 1 kraad ja Greta ka keeldus kindaid kätte panemast. Jalas on neil nagunii sellised tavalised pooleldi lahtised koolikingad.

    Eile oli meil siin taas üks Greta sõbranna külas ja tal oli lühikeste varrukatega koolipluus õhukese jope all, ei mütsi ega kindaid ja tal tõesti ei olnud üldse külm. Õues oli aga 1 kraad sooja, NIna ei olnud punane ega huuled sinised :). Greta parim sõbranna on ka hästi kleenuke laps, aga kuumavereline. Mütsi pole kunagi, kindaid ja salli ammugi mitte ja ta on täiesti OK. Pigem kurdab, et on palav. Greta klassis või koolis puuduvad lapsed väga harva. Eks ikka ollakse haiged, aga kui võtta arvesse kui õhukesti nad riides käivad, siis haigusi on ikka väga vähe. Tavaliselt siis ka mingi kõhuviirus või mingi viirusega leviv ja mitte kületusega haigus.
    Samas nohu ja köha siin haiguseks ei loeta, aga ma ka ei tea kui paljud neist siin köhivad või nohused ka on.
    Greta on nüüd 2 ja pool aastat koolis käinud ja tema on ka selle aja jooksul vaid paarid päevad koolist haiguse tõttu puudunud.

    Seda ka veel, et kuni siiani käisid lapsed õues kehalisekasvatuse tunnis lühikeste riietega! Täna tuli kiri koju, et kuna õues on külmem siis palun saatke pikad dressid kooli :) No ja sõgisel ujuvad nad ju ka välisbasseinis ka 11 kraadiga. Bassein on küll soojustatud, aga sealt klassi peavad nad ikka läbi koolihoovi oma märgade riietega minema. Ujuvad ka kui vihma sajab, ainult äiksega jäetakse tund ära, sest see on ohtlik. Kusjuures lastele meeldib veel eriti vihmaga ujuda :)

    ReplyDelete
  13. Anonüümne, no vot siit ongi näha seda erinevust, kuidas eri majad on ehitatud ja kuidas era või üürikorterid- majad erineda võivad. Samas tõesti kui sa soovid oma maja üle 20 kraadi soojaks kütta, siis see kas läheb sulle meeletult maksma, või lihtsalt polegi võimalik.
    Me vanas majas oli ka välisseinaga tubades tunduvalt jahedam ja Greta toas oli ka veel puupõrand kus tuult rohkem sisse tuli. Külm meil ei olnud, aga need toad olid jahedamad. Siis aga soojustasin ma need kaks välisseinad ise ära. Ostsin vastava materjali ja panin tapeedi alla ja minu arvates sellest oli kasu küll. kasutasin seda http://www.amazon.co.uk/Wallrock-Thermal-Liner-10m/dp/B005HQZYFS
    Tapeedi all oli juba enne ka soojustus, aga see oli juba vana ja kulunud ja mitte nii efektiivne kui uuema aja omad.

    Samas praegu elame me majas mis on üksikmaja ja seega on meil neid väliseinu rohkem, aga siin on palju soojem. Isegi kamin on lahtine. Termomeeter on meil päeval pandud 20 või äärmisel juhul 21 peala, aga temperatuur majas on vastavalt toale siiski erinev. Ööseks keerame temperatuuri 18 või 19 peale ja meie magamistoas on üldse radikas peaaegu kinni keeratud.

    Aga seda jah, et kinnisvara on siin riigis meeletult kallis ja kui sa juba kinnisvara redelil ei ole siis on sinna redelile väga, väga raske saada :(

    ReplyDelete
  14. Nii huvitav lugemine. See saksa Fachwerk on eesti keeles sõrestikhoone. Saksamaal on neid igas korralikus linnas.
    Lugesin kunagi ühe inglise ajakirjaniku artiklit toasoojast. Ja tema sõnade järgi tema vanemate eakaaslased pigem panevad toas kindad kätte, kui et keeravad kütet juurde, sest soe rikub nende antiikmööbli.
    Mulle küll meeldib soe. Eriti kui väljas on külm. Ja kortermajas, nagu mina elan, on see eelis, et mida külmem väljas, seda soojem toas. Automaatika.

    ReplyDelete
  15. Ilmselt see, et meie oleme vennaga kasvanud puuküttega kivimajas ja meil on olnud enam vähem sama süsteem nagu Inglimaal, lihtsalt Eesti miinustega, oleme tervise poolest tugevamad. Sooja tuli ise saada ja toas käisime ikka soojade riietega/sussidega. Korter oli väike ja soe seisis paremini sees ehk tavaliselt oli ikka ca 20-25 kraadi ja hommikuti siis umbes 15-20. Püsivat tugevat sooja oli harva ja seda siis kui õues juba soojem oli. Paljajalu naljalt ei käinud.

    Minul oli maale kergem kolida. Ma olen puuküttega harjunud. Kusjuures, keskküttega korteris elamine ei mõju tervisele üldse hästi! Kui oled eelnevalt puukütte pealt tulnud. Pidevalt on pea paks, nina kinni, kurgus kraabib. Keskküttelt puuküttele ravis Härra igatahes nohust ja kassiallergiast vabaks :P Ainus miinus on tema jaoks harjumatult külm. Tema oli harjunud nuppu keerama ja soe tuli.

    Minule meeldib kui on maksimaalt 20 kraadi toas, siis on juba liiga palav ja saab õhema pusaga ringi käima. Tavaliselt on ikka villane sokk ja suss ja polo ja paks kampsun. Mulle meeldib. Talvel tulebki soojalt riides käia, isegi toas :P

    Meie rahustuseks, et siiski asi läheb paremaks on see, et maja on ju praegu soojustamata ja saime siis esimesed tugevad miinused ära proovida tänavu. Arvasin hullemat. Kui me mõlemad aga täiskohaga kuskil kontoris passiksime, siis tõenäoliselt ei oleks me siin hakkama saanud :)

    ReplyDelete
  16. Ma igaks juhuks täpsustan, et villaste sokkidega ei käi siin küll keegi kodus ringi :)
    Majad on soojad, aga mitte Eesti mõistes kus soojus algab temperatuurist mis on üle 20ne kraadi :) Inimestel ei ole kodus talvel külm elada, lihtsalt paljudele eestlaste jaoks on siinne tubane temperatuur jahedam kui nad harjunud on.

    Meil saab majades ise reguleerida seina peal olevast nupust mis temperatuuri sa soovid ja ka saad panna automaat reziimi peale (näiteks nii, et küte tuleb sisse paariks tunniks hommikul ja paariks õhtul ja päeval kui sa kodust ära oled või öösel kui magad kütet peal ei ole). Tänapäeval on võimalik ka toatemperatuuri reguleerida nutitelefoni teel. Oled näiteks teel töölt koju ja siis lased maja eelnevalt soojaks kütta.

    Külma toatemperatuuri käes kannatavad siin vaid need inimesed kel on väga väikesed sissetulekud ja vanurid kes elavad vaid riigipensionil. Üüri või sotsiaalabimajad on ka enamalt halvemas korras kui eramajad, kuigi on ka väga häid üürikortereid või maju (aga noh siis ka jälle maksavad palju).



    ReplyDelete
  17. Siinkandis on saanud popiks soojuspumbad, kõige lihtsam on õhk-õhk tüüpi aga seoses õliküttest loobumisega on väga palju pandud ka õhk-vesi soojuspumpasid. No ja kõige efektiivsem ja kallim on maasoojuspump.
    Ma ei tea, kas see kütteviis on soodsam kui gaasiküte, tundub et Inglismaal ulatub gaasitrass vist kõikjale.

    Ja väike ääremärkus - arhiTekt, arhiTektuur. Väga paljud inimesed eksivad selle sõna õigekirjas aga kuna mul on ema arhitekt, siis juba lapsest saati jääb vale kirjapilt silma. Ilmselt mu isiklik kiiks.

    ReplyDelete
  18. Ma ei oska soojuspumpade kohta eriti midagi öelda. Kellegil kuskil kindlasti on, aga nagu ma ütlesin juba siis kohalikel siin ei ole majade kütmisega probleemi kui sellist ja seega ei otsi nad mingeid alternatiive juba olemas olevale gaasiküttele (kortermajades on vist mingi teine süsteem, aga enamalt siiski igal pool gaasiküte). Modernsemates ja üle miljoni maksvates majades on arvatavasti ka kuskil kellegil soojuspumpad kasutusel, sest ma tean, et siin need firmad on täitsa olemas.

    Kui me veel vanas kodus elasime uurisime natuke lähemalt soojuspumpade kohta peale seda kui olime endale veranda ehitanud. Kaalutlesime sinna pumba panemist, aga loobusime mitmel põhjusel. Üheks selleks oli kast nii sise- kui välisseinal mis meile üldse ei meeldinud, sellele lisaks oli ühe sellise pumba ost ja paigaldamine üsna kallis ja kolmandaks me ei oleks seda häält (kuigi üsna vaikset ja mitte pidevat) välja kannatanud.
    Seega jäi mängust välja ja veranda jätsime üldse ilma kütteta ja ei kahetse. Soojus liikus teistest tubadest ilusti ka sinna ja rohkemaks ei olnudki vaja.

    Suured tänud ääremärkuse eest. Otsin kohe tekstist vea ülesse ja parandan ära :)

    ReplyDelete
  19. PS. kohe kui olin eelmise kommentaari ära saatnud, kurtis Pete, et majas on liiga palav. Tõmbas pluusi seljast ja läks ning keeras kütte paari pügala võrra alla 20nelt.
    Tal ei olnud õrna aimugi mida ma parasjagu siin blogis kirjutasin või kirjutanud olin, aga läks sedasi ilusti täppi mu blogi teemaga :)

    ReplyDelete