Saturday, 5 December 2015

KOOLIST TAAS

Postitan koolijutu ära enne kui jõulud peale tulevad.
Esimene lastevanematele mõeldud koosolek oli paar nädalat pärast kooli algust septembris. Seal räägiti pealiskaudselt mida sel õppeaastal nii lastelt kui vanematelt oodatakse ja mida sel õppeaastal koolis tehakse.

Selle kooliaasta lõpuks peaksid lapsed oskama järgmiseid asju. Jutt käib siis 6-7 aastastest lastest kes käivad 3-ndat aastat koolis.
Ma hoiatan juba ette ära, et mu tõlgitud tekst saab olema väga konarlik, sest ma ei tea enam vastavaid eesti keelseid matemaatilisi väljendeid, või ei tea mida kirjas täpselt silmas peetakse, aga ehk saate enam vähem ikkagi aru.
(ma küll kõiki asju peensusteni ei hakka ega jõua ära tõlkida, aga teen sellise lühikese tõlgitud kokkuvõtte)
Matemaatika
  • Võrrelda ja järjestada numbreid 100 piires ning kasutada <>=
  • Lugeda ja kirjutada kõiki numbreid saja piires nii numbrite kui ka sõnadena.
  • Osata öelda 10 rohkem/vähem 100 piires
  • Osata lugeda 2,3 ja 5 kaupa alates 0-st ning 10 kaupa mis tahes numbrist edasi ja tagasi.
  • Mäletama ja kasutama 2, 5 ja 10 korrutamise ja jagamise tabelit
  • +/- numbrite kombinatsioone 20 piires (ma arvan, et see tähendab, et 8+2=10, 18+2=20, 2+8=10, 20-7=3, 6+4=10 10-4=6)
  • Kasutada numbrite kombinatsiooni 100 piires 
  • Tunda ära ühesed ja kümnesed
  • Liita ja lahutada
         kahekohaline arv ja üheline(30+4, 45+3, 78-2)
      kahekohaline arv ja kümneline (35+20, 12+10, 69-20)
      kaks kahekohalist arvu (32+11, 45+22, 55-31)
      kolm ühekohalist arvu
  • Arvutada ja kirjutada korrutamise ja jagamise tehteid kasutades korrutustabelit (?)
  • Ära tund, leida, nimetada ja kirjutada 1/3, 1/4, 2/4, 3/4
  • Tunda kella (viie minutini, veerand ja kolmveerand)   

Lugemine ja kirjutamine

Lugemine
  • Põhimõteliselt lugema soravalt, või olema teel soravalt lugemise poole. 
  • Arvestama tekstis olevate komade, küsi-ja hüüumärkidega ja kasutama vastavalt oma intonatsiooni. 
  • Olema võimeline jagama oma arvamust tuntud ja mitte tuntud tekstides olevate tegelaste, tegevuskoha ja süzee kohta. 
  • Lugema valjult ilmekalt ja intonatsioonirikkalt.
  • Ära tundma mineviku ja tuleviku 
  • Oskama kasutada sisukorda. 


Kirjutamine
  • Oskama kirjutada erinevat tüüpi lauseid: väiteid- seletuskirju, küsimusi, käsklusi, hüüatusi.
  • Kasutama oma kirjas omadusõnu ja kirjeldusi. 
  • Oskama kasutada mineviku ja oleviku ning vastavalt sellele käänata tegusõnu. 
  • Kirjutama kasutades järjepidevalt suuri algustähti, punkte, hüüu- ja küsimärke lause lõpus, komasid nimekirjades. 
  • Kirjutada rubriigis (ma ei tea kas see oleks eesti keeles õigesti öeldud, õigem oleks võib olla öelda paragrahvidega või lõikudena või peatükkidena).
  • Kirjutada väikeseid tähti üheteisega võrreldes õiges suuruses
  • Näitama oskust kokkukirjutamise vallas


Käitumise kohta räägiti ka, kuigi mainti kohe ära, et koolis tuleb halvasti käitumist üsna harva ette ja kõige karmimaid meetmeid on vaid väga vähestel kordadel kasutatud.
Peaeesmärgid on:
  • Sobimatule käitumisele reageerida selgel ja järjepideval viisil, et teiste õpilaste õppimine ei oleks häiritud.
  • Pakkuda tuge nendele õpilastele kellel on raskusi käitumisega
  • Kui laps käitub valesti, siis neile tuletatakse meelde klassi reeglid ja väärtused- enamus laste puhul sellest täitsa aitab kui neile anda aega oma käitumise üle mõelda. 
  • Raskusi käitumisega tuleb paljudel õpilastel ette ühel või teisel korral mis võib olla põhjustatud sõprusuhetest,  madalast enesehinnangust, sotsiaalse, emotsioonaalse või arengulistest probleemidest, või probleemidest väljaspool kooli. 



Kui halb käitumine jätkub ja segab teiste õppetööd siis on mitut võimalust mida edasi teha:
  • Klassi karistust (näiteks kaotab loa õue mängima minna vahetunnis)
  • Saadetakse teise klassi õppima
  • Saadetakse teise koolitöötaja juurde (teise klassi õpetaja, endise õpetaja või kellegi teise koolitöötaja juurde)
  • Saadetakse õppealajuhata juurde ja ma tean, et ka direktori juurde kui vaja
Karistused ja karistusviisid olenevad lapse vanusest. Lapsevanematele antakse teada ja nad kaastakse protsessi kui lapsel on probleeme käitumisega.
Lapsevanematel palutakse tulla koolijuhtkonnaga, või õpetajaga rääkima, kui lapse käitumine lapsevanemale probleeme tekitab, või kui teiste koolikaaslaste käitumine lapse suhtes on murettekitav.

Greta on korra eelmisel aastal vahetunni ajal õues mängimisest ilma jäänud, kuna ta ajas oma sõbrannaga tunnis juttu. Mängus oli ka kolmas sõber kellega siis mingi asja üle vaieldi ja tundi segati. Greta ise rääkis mulle sellest :)

Selle poolaasta õppeplaani teemaks on Rüütlid ja kõik rüütlitega seotud asjad 

MATEMAATIKA
Ma juba eelenvalt kirjutasin mis on nende selle õppeaasta matemaatilised ootused mida nad peavad aasta lõpuks teadma, seega ei hakka siia uuesti ümber kirjutama.
Lisan vaid, et hetkel õpivad nad ka 2D objektide täisnurki, sümeetriat ja ruutmosaiiki (taas ma ei tea kas ruutmosaiik on õige sõna või mida see ruutmosaiik üldse endast kujutab).
Ka õpivad nad jälle raha ära tundma ja erinevaid viise kuidas rahaga arvutada. 

KIRJAOSKUS
  • Jätkavad kirjandite-juttude kirjutamise õppimist, kirjavahemärkide kasutamist, kirjeldavate sõnade kasutust jne. 
  • Arendavad jutu 5 osalist ülesehitust (jutu algus, sissejuhatus, probleem või dialemma, lahendus ja lõpp). 
  • Informatiivse materjali kirjutamine rüütlite ja losside teemal kasutades märgistamist, juhiseid ja diagramme. Juhendite kirjutamisel kasutavad bullet punkte, numbreid ja käske.
  • Luuletuste kirjutamine kasutades võrdlusi ja omadussõnu.
  • Õigekirja
  • Käekiri ja kokkukirjutamise harjutamine


KUNST JA DISAIN

  • Luua oma rüütel George ja Draakoni pilt kasutades erinevaid meedia vahendeid (?)
  • Rüütlite, losside, draakonite joonistamine ja maalimine
  • Töötava tõstesilla disainimine ja valmistamine
  • Lugeda lihtsat keskaja retsepti, mõõta valmis õiged kogused ja selle põhjal kokata.
  • Õppida 14 sajandi Itaalia kunstniku Paolo Uccello töid, kirjeldada erinevusi ja sarnasusi tema maalide vahel ja seostada seda oma töödega.

Paolo Uccello pildid internetist

Töötav tõstesild


Muusika
  • Sügis ja jõulupeo kava harjutamine
  • Lossi ja rüütlite teemaliste laulude harjutamine
  • Ksülofoni (ja teiste samalaadsete instrumentide) mängima õppimine ja lihtsate lugude esitamine.

Kehaline kasvatus

  • Ujumine
  • Kergejõustik
  • Hoki 
  • Tantsimine
Usuõpetus
  • Kohaliku kiriku külastamine ja õppimine mis toimub kirikus
  • Jõulujutt. Erinevad sümbolid nagu täht ja kingitused
  • Septembri väärtus millest räägitakse on 'ÕNN'
Arvutiõpetus
  • Jätkuv IT oskuste arendamine
  • Paint programmi abil lossi disainimine
  • Lihtsa mänguappi koostamine kasutades programmeerimise alg teadmisi
Ajalugu ja geograafia
  • Uurida lisa rüütlite ja losside kohta (nagu paksud kivist seinad ja vallikraav)
  • Elu lossis (söök, vesi, valgustus)
  • The Battle of Hasting (kuulus ajalooline lahing mis toimus 1066 aastal) 
  • Lihtne võrdlus vaeste ja rikaste inimeste elu üle võttes võrdlusse toidu
  • UK erinevate riikide ja nende pealinnade kordamine
  • Aerophotode uurimine, vaatamisväärsuste ja erinevate maastike üles leidmine
Iga nädal peavad nad kodus ära õppima kirjutama 10 sõna. Igal reedel on neil nende sõnade peale kirjalik test.
Lugemis raamatu valivad nad koju iga päev uue. Kui mõnel päeval ei jõua seda ära lugeda, siis jäetakse see nii kauaks kui läbi loetud on. Mõnikord on raamatud nagunii nii pikad, et lugemine võtab rohkem kui ühe päeva (õigemini õhtu) aega.

Koolis loevad nad korra õpetajale, või siis kellegile täiskasvanule, nii umbes korra kahe nädalal tagant. Korra loevad nad grupis, ehk siis kõik sama lugemistasemega lapsed istuvad ühe laua taga ja loevad kordamööda. Grupis ei ole rohkem kui 5 last korraga.



Novembri alguses, ehk siis kuu aega tagasi, toimus põhjalikum lastevanemate koosolek, kus igal lapsevanemal oli võimalik õpetajaga 10 minutit isiklikult vestelda. Iga vanem sai paar nädalat varem interneti teel endale selleks päevaks aja kinni panna. 

Enne õpetajaga vestlema minekut oli lastevanematel võimalus saalis tutvuda laste koolivihikutega, mis sinna klasside kauppa välja oli pandud.
Ma tegin saalis ja koridoris ka paar pilti 
Mulle meeldis see stend kuhu oli välja pandud joonistused mida lapsed olid teinud kooli aiamaast inspireeritult. 
Ma ei tea mis klassi lapsed need pildid on teinud, aga kuna koolis ei käi vanemaid kui 11 aastaseid lapsi siis kõik tööd on alla selle vanuse laste poolt tehtud.
Siin on 9-10 aastased lapsed kasutanud kuulsa inglise kunstniku Julian Opie stiili ja teinud autoportreesid 
Taas minu lemmikud Kuningas Henry VIII ajastu pildid. Ma kahtlen, et kui keegi mulle pintsli kätte annaks ja käsiks ühe sellise pildi maalida, et ma siis selle tööga nii hästi hakkama saaks.
Siin tahvlil on kirjas mida lapsed on kooli aiamaal sel aastal kasvatanud ja mida parasjagu istutavad
Ehk siis kasvatatud asjade nimekirja kuuluvad
Punapeet
Porgandid
Suvikõrvits
Kabatsokk
Kõrvits
Lehtpeet, ehk mangold
Peenikesed oad (ma ei mäleta mis oleks õige eesti keelne nimi, aga tegu pikkade peenikeste rohaliste oakaunadega mida süüakse)
Redised
Roheline sibul
Kartulid
Tomatid
Aedoad
Herned
Maasikad
Istutavad küüslauku ja sibulat.

Kui ma lastevanemate koosolekul käin siis ma teen alati Greta vihikutest pilti, sest neid pilte on pärast nii hea kodus rahulikult lähemalt uurida. Kohapeal ei jää lugemiseks ja seedimiseks piisavalt aega.

Siit mõned pildid Greta matemaatika vihikust.

Kui ma Greta ülesandeid ta vihikus vaatasin, siis jäid mulle silma väikesed värvilised näokesed ülesande tekstide juures (need lepatriinuga tekstid). Ise veel mõtlesin, et nii naljakad väikesed näod ja et huvitav et ta neid sedasi oma matemaatika vihikusse joonistab.

Pärast tuli välja, et lapsed peavadki neid näokesi sinna joonistama. Tegu nimelt enese hindamisega. Kui laps on rohelise näo teinud, siis ei ole lapsel ülesande lahendamisega probleeme olnud ja tema arvates on ülesanne talle jõukohane. Kui laps on oranzi näo joonistanud, siis on ülesanne talle natuke raske olnud või segaseks jäänud ning kui joonistatud on punane nägu siis on tal ülesandega tõsine probleem olnud.

All olevate piltide pealt võite Greta joonistatud nägusid näha :) 

Samas see näoke on vaid laste enda hinnang oma tööle ja see tegelikult ei näita kas ülesanne on õigesti või valesti lahendatud. Greta on ka rohelise näo mõne ülesande juurde kirjutanud, aga samas on teinud lahendamise juures mitu viga. Küll aga annab selline enesehinnang õpetajale ülevaate kas laps on liiga enesekindel, või näiteks liiga ebakindel teatud teema juures, või lihtsalt seda kui realistlikult lapsed oma võimeid hindavad. 
Mulle see idee väga meeldib.

Kui me õpetajatega vestlesime (Greta klassile juhtus sel aastal kaks õpetajat, kes koolinädala õpetamist jagavad), siis õpetajad ütlesid, et Greta on suurepärane õpilane, alati entusiastlik ja koostööaldis ning teda on täielik rõõm õpetada. Ta kuulab tunnis huviga ja tunneb alati huvi õpetatud teemade vastu ning tal on alati huvitavad ideed ning ei karda väljakutseid. Tal on teiste suhtes hooliv ja alati abivalmis ning on klassis populaarne õpilane. 

Mulle on kodus Greta juttude põhjal jäänud mulje, et Greta ei ole eriti andekas matemaatikas. Ma isegi natuke kartsin ta matemaatika vihikuid vaatama hakates, sest eeldasin, et seal on palju vigu. Seda siis sellepärast, et Greta on kodus vahel rääkinud kuidas ta koolis matemaatikat teinud on.

Näiteks on neil koolis matemaatika ülesanded jaotatud kolme gruppi. Esimese grupi tööd on kõige kergemad, teise grupi omad natuke raskemad ja kolmanda grupi omad juba keerulisemad. Lapsed saavad ise valida mis grupi töid nad teha soovivad. Mina olin sellest süsteemist teadlik vaid Greta juttude järgi. Greta on tihti kodus rääkinud kuidas ta koolis oli JÄLLE valinud kolmanda grupi töid matemaatikas ja kui ta siis mulle mõne näite on toonud, milline see ülesanne välja nägi, siis ta on mulle valed vastused näiteks toonud. Kui ma siis küsisin, et kas õpetaja üle ka on kontrollinud, või kas õpetaja aitab kui ta ei oska siis ta on alati vastanud EI. Mulle eriti ei meeldinud see mõte, et ta võtab raskema astme ülesanded, aga siis lahendab need valesti ja keegi ei kontrolli või paku abi, et asi selgeks saaks. 
No ime siis ei olnud, kui mul koosolekule minnes natuke hirm sees oli neid matemaatika vihikuid kätte võttes :)

Tuli aga välja, et Greta on väga tubli matemaatikas ja õpetaja sõnul ei ole tal ühegi ainega probleeme või midagi mille kallal ta kodus peaks eraldi tööd tegema. Ta on just seal kus olema peab ja mingeid probleeme pole. 

Kui ma kuulsin kuidas õpetajad Gretat kiitsid siis ma küsisin, et kas Greta ise ka teab, et ta nii hea õpilane on? Ma tean, et Gretale koolis väga meeldib ja ta läheb alati väga rõõmsalt kooli aga samas mulle ei ole kunagi jäänud muljet, et ta oleks akadeemiliselt motiveeritud. Ma ei teagi kuidas seda täpselt seletada, aga teda otseselt ei häiri see kui teised on temast mingis asjas paremad ning ta ei kuuluta eriti kunagi või näita välja, et ta ise otseselt millegi üle uhke oleks. Kui me talle vahel ütleme ja teda kiidame, siis ta lihtsalt naeratab väikest naeratust rahulolevalt ja tegeleb oma asjadega edasi, nagu me ütleks talle lihtsalt 'tere'.

Ja sellepärast ma uurisingi õpetajalt, et kas nad Gretale on öelnud või kas Greta ise on sellest teadlik, et ta nii tubli koolis on. Seda enam, et kõikidel eelnevatel aastatel on Greta koosolekutel kaasas käinud ja tal on võimalus olnud õpetaja juttu ise pealt kuulata, aga sel korral oli tal kunstiring samal ajal ja me käisime koosolekul Petega kahekesi.
Õpetajad väitsid, et Greta on oma edust teadlik ja arvasid et võib olla  Greta on lihtsalt sellevõrra tagasihoidlik (modest), et ta ei näita seda välja. Nad lisasid, et kuna Greta pea alati valib raskema astme ülesanded ja on alati väga innustatud osa võtma, siis see juba näitab, et ta on enesekindel ja tal on usk oma võimetesse, ehk siis ta teab, et ta on tubli.

Kui ma siis hiljem Gretalt kuulsin, seda nägude värvimist ja joonistamist matemaatika ülesannete juures, siis ma täitsa usaldan õpetajate vastust. Need värvilised näod juba annavad neile ülevaate Greta (ja teiste laste) enesehinnangust ja olen kindel, et õpetajatel on veel ka teisi meetodeid mille põhjal nad oma hinnangud teevad. 
Ma kogu vihiku sisu ei hakanud siia blogisse välja panema, aga tahtsin näiteks kindlasti tuua selle alumise pildi. Nimelt on siin lehel paremal pool näha kuidas Gerta on terve rea arvutusi valesti teinud ja kuidas siis õpetaja oli seda märgistanud templiga, et me arutasime seda koos. Vasakul pool oleval pildil, aga kirjutanud mida Greta on valesti teinud ja pakkunud talle välja asi lehe algusesse uuesti teha.
Ütlen veel selgituseks seda, et kõik need vihikud mida me koolis nägime on vihikud mis on alati koolis ja neid koju ei tooda. Meie näeme laste töid vaid koosolekul käies. Kodutööde vihik on eraldi mis igal reedel nädalalõpu kodutööga koju saadetakse ja mille peab tehtud tööga tagasi kooli viima kas esmaspäevaks või teisipäevaks. 

Koolis lahendatud ülesanded vaatab õpetaja koolis kohe üle ja siis lisab parandused või lihtsalt kirjutab hinnangu mis on hästi tehtud ja mis veel harjutamist vajab. Kui peab õigeks, siis lisab ka team points eriti tubli töö eest, ehk annab lastele nende meeskonna jaoks punkte (seda HOUSE (majade) süsteemi olen ma mu eelnevates kooli postitustes juba seletanud, seega ei hakka enam uuesti kirja panema). Tihti lisab ka ekstra ülesande mis siis on natuke keerulisem, kui laps on eelneva ülesande õigesti ära lahendanud.

All oleval pildil on näha milline näeb välja kolmanda grupi või astme ülesanded, mille Greta on lahendamiseks võtnud. Kõrval on ka näha kuidas ta need on ära lahendanud. Oranz nägu teksti kõrval näitab, et Greta ise arvas ja andis õpetajale teada, et ta ei olnud just eriti kindel kas ta on ülesande õigesti ära lahendanud, või ei, ehk siis see ei olnud talle just väga kerge ülesanne.
Mõnikord, tavaliselt koolivaheaegadeks, jäetakse neile matemaatikas arvutis ülesandeid lahendamiseks. Neil on koolis kohe eraldi õppeprogramm kuhu õpetaja jätab ülesandeid mida siis lapsed logides oma konto kaudu sisse lahendavad.
Nad on seda juba eelmisest aastast alates teinud, aga mul pole olnud aega neid videosid varem siia ülesse laadida. Alguses oli meil nende arvutimängudega üsna suur probleem, sest kuna need olid aja peale ja Greta ei ole meil kunagi varem arvutimänge mänginud, siis ta läks täitsa närvi ja paanikasse ja karjus ja nutis ja mida kõike veel. Need ülesanded ajasid teda kohe nii stressi, et ma läksin õpetajaga rääkima ja me vahepeal jätsime nende tegemise ära. Õnneks nad ei andnudki arvutis tehtavaid ülesandeid tihi ja seega see probleem lahenes ise ära. Osa ülesandeid oli ka väga lihtsad, seega see ajaline osa ei olnud enam probleemiks.

Siit vaid mõned näited mida Greta on sel aastal teinud. Vabandan, et video nii pikk on. Ma ei oska seda ise oma arvutiga lühemaks lõigata ja Petele ei ole praegu aega selliste asjadega tegeleda. 

See õppeprogramm mida nad arvutis kasutavad on aga muidu hästi tore, või noh selline nagu mingi tavaline mängki oleks, lihtsalt me ei puutu arvutimängudega igapäevaselt kokku. Lapased teenivad lahendatud ülesannetega punkte ja saavad siis pärast neid punkte erinevates 'poodides' kasutada ja endale kas loomi või mida iganes osta.

Siin peavad nad ära arvama kiiresti peale vaadates mitu eset on pildil



   
See video on eelmisest aastast ja siin on näha kuidas Greta algul närvi läks nende arvuti ülesannetega. See veel ei ole nii dramaatiline kui esimestel kordadel, aga siiski on näha kuidas Greta täiesti kivistub ja ei ole suuteline isegi nii kergeid tehteid tegema kui 2-1 , sest ainuke asi mida ta jälgis oli see kuidas see pall aina allapoole veereb ja hirm selle ees, et aeg saab kohe otsa. 
Tegelikult peaksid lapsed ise neid numbreid arvutisse sisse toksima, aga no siis ei oleks ta ühtegi vastust jõunud ära teha. Õnneks, nagu pärast välja tuli, toksisid ka teised emad neid numbreid laste eest ja päeva lõpuks olid need harjutused lihtsalt harjutamiseks antud, mitte polnud tegu mingi eksamiga.

Kirjanduse ja emakeele vihikud olid paksult tekste täis. Ma täitsa imestasin kuidas nad olid jõudnud vaid kahe kuuga juba nii palju kirjutada. 
Siit vaid mõned näited. Kuna neil on teemaks lossid ja rüütlid ja draakonid, siis on ka enamus tekste selle teemalised.


Osade ülesannete juures oli neil taas enesehinnangu punktid välja toodud. Neil kutsutakse seda EDUKAKS ÄMBLIKUKS.
Laps siis loed mis on eesmärkideks ja hindab ise kas ta on need eesmärgid oma kirjatööga ära täitnud.
Näiteks siin on kirjas
  • Ma oskan kirjeldada - öelda kuidas tegelane välja näeb
  • Ma oskan seletada -kirjeldada kuidas tegelane käitub
  • Ma oskan kasutada raamatu pilte ja tekste tegelase kohta informatsiooni saamiseks 
  • Viimast punkti ma ei oska teile täpselt seletada aga nagu ma aru olen saanud, siis see on tundmatute sõnade tähenduse otsimine... või midagi selle laadset.

Siin on näide jutu 5 osalisest ülesehitusest (algus, sissejuhatus, probleem, lahendus, lõpp).


Mulle meeldis kuidas Greta siin tekstis Australia kirjutas - Ostralya. Tegelikult häälduse järgi peakski nii olema :)

We need a jester who is good at juggling, good at telling jokes, good at entertaining in front of everybody and very happy and jolly and good at acrobatics. And has to be a person who is not scared of NITS! (tegelikult ei mõelnud Greta siin nits vaid häälduse järgi HIGHTS! H täht on muidugi liiga lühikese sabaga ja seega näeb välja kui n). You will get paid lots of money and people will clap for you and you will be surprised if you do. Thank you
Siin üks palakat kus otsitakse taga draakonit
Kooli koridori seinal nägin ka sellist 'luuletust'. Ma alles hiljem märkasin, et iga lause algustähed moodustavad Greta nime ja seega sain aru, et tegu on haikuga.
Tore oleks postituse lõppu ka koolilapsest endast mõni pilt panna, aga kahjuks mul ei ole ühtegi. 

Küsisin Greta käest, et mida ta koolist arvab. Ta ütles, et talle koolis väga meeldib, et seal on lõbus ja huvitav ning et tema lemmik tunniks on kirjandus. Ma küsisin, et kas sulle siis laulutunnid ei meeldigi, kodus ta muud ei tee kui laulab. Greta ütles, et kuna nad praegu harjutavad koguaeg jõuluetenduseks, siis talle laulutunnid eriti ei meeldi, sest seal on igav koguaeg samu asja teha.
Küsisin, et kuidas koolitoiduga lood on, mille peale Greta läks kohe õhinat täis ja vastas, et toit on väga hea ja talle väga maitseb. 
THE END


10 comments:

  1. Väga toredasti ja lastepäraselt õpetatakse ajalugu, jäi mulle silma.
    Lapse kiitmise kohta tahtsin seda öelda, et kindlasti kiidavad Gretat nii õpetajad kui teie Petega, aga seda parem on, kui ta tundub sellest mitte eriti välja tegevat, sest ilmselt ta eneseusk on piisavalt suur. Mu meelest ongi kõige õigem see, kui laps usaldab ennast ja naudib protsessi, millegi uue teadasaamist või ise loomist, mitte pole ainult tulemusele ja kiitusele orienteeritud.
    Kui sisemist motivatsiooni ei oleks, siis vanemaks saades on suur probleem sõltuda kellegi hinnangutest ja tunnustusest.

    ReplyDelete
  2. Oi, Ritsik, sa jõudsid siia nii ruttu, et ma ei ole jõudnud isegi veel oma teksti üle kontrollida kui sinu kommentaar juba kohal :)

    Ajalugu põhimõteliselt õpetatakse nii läbi ajalootunni, kui ka kirjanduse, emakeele, muusika ja arvutiõpetuse. Üks teema läbi enam vähem kõigi ainete.

    Kiitmise koha pealt on sul vist tõesti õigus. Ma ise ei osanudki sellise vaatenurga alt vaadata. Ma arvan, et see on enamalt kooli töö, et Greta ennast nii enesekindlalt tunneb ja nii tubli on, sest nad tõesti oskavad lapsi nii põnevalt õpetada ja neid läbi selle motiveerida. Ma muidugi ei proovigi öelda, et Greta võib olla juba geneetiliselt ei ole selline nagu ta on, aga kõik koolisaavutused on küll enamalt kooli töö, sest minu (või Pete) panustus kooliteemadel on ikka väga minimaalne (vaid iga päev kooliraamatu lugemine ja nõutud sõnade kirjutama õppimine).

    Aa ja seda ka, et Greta ei ole kalssis üldse kõige tublim või andekam laps. Ma eeldaks, et täiesti keskmine, aga ega ma ka tegelikult ei tea :)

    ReplyDelete
  3. Endiselt tundub olevat väga tore kool. Ainuke asi, mis mulle üldse - no kohe üleüldse! - ei meeldi, on see, et vihikud ja muud koolis tehtud asjad? ei jõua koju. Kui mul lapsed veel koolis käisid, oli neil ka nii. Jube, laps käib nagu mustas augus.

    Lillebror igatahes nii palju matemaatikat ei oska, ja lugusid kirjutada kah mitte. Aga rüütel George on äkki eesti keeles Püha Jüri? Oli üks selline lohemees. (reet olen, traditsiooniliselt sisse logimata)

    ReplyDelete
  4. Ma ei tea, mind see asi üldse ei häiri, et vihikud koju ei tule, sest mida ma nende vihikutega siin kodus ikka peale hakkaks :) Gretal ei ole nendega ka kodus midagi teha, sest sinna vihikutesse kodutöid ei anta. Imaaegu asjade edasi tagasi tassimine. Eesti oludes arvaksin kindlasti teisiti, sest seal õpetatakse teiste meetodite järgi.

    Praegu on vanemate jaoks iganädalane uudisteleht (internetti pannakse iga reede ülesse) mis annab teada mida lapsed on koolis sel nädala õppinud. Koosolekutel annab õpetaja ise teada, kui laps on millegis maha jäänud või vajab lisa abi või vanemad saavad õpetaja käest igapäevaselt ise seda küsida kui vajadus peaks olema. Lugemispäevikusse peab vanem iga päev kirjutama kuidas laps luges või mis lapsele raskust valmistas ja kui õpetaja lapsega loeb siis kirjutab ka mis oli hästi ja mida peab veel harjutama.

    Greta (ja teiste laste) kodutööde vihiku sisekaanele on kleebitud tabel kuhu pannakse kirja lapse isiklikud eesmärgid ja kui need on saavutatud, siis järgmised. Näiteks Greta eesmärgiks on praegu see, et ta ei unustaks lauseid suure tähega alustada ja lause lõppu punkte panna.

    Koolis jälgivad õpetajad ise millist abi laps mingis asjas vajab ja siis aitab neid järjele nii, et kooliaasta lõpuks oleks kõik enam vähem selle vanusegrupi ootused saavutanud. Kui koolis olevast tööst jääb väheks siis kaasatakse vanemad mängu.
    Õigekiri ongi praegu ehk see asi mis kõige rohkem silma paistab, aga selles vanuses ei oodatagi neil praegu enamat. See õigekiri paraneb ise ajamöödudes ja seda harjutatakse ka eraldi kodus ja iga reede on Spelling test antud 10 sõna peale.
    Kooli aasta keskel ja lõpus saame nii nimetatud 'tunnistuse' kus siis on lapse areng kirjas ja õpetaja taas ise ütleb, mis on hea ja mis vajaks lisa tööd. Kuna Greta on alati ise koolis piisavalt arenenud ja õppinud, siis mingit lisatööd temaga siiani tegema ei ole me pidanud tegema.

    Raamatuid ja töövihikuid neil ei ole. Ma eeldan et vanemas klassis tulevad ikka töövihiku moodi asjad ka, aga praegu ei ole.
    Nii, et kuigi ma täpselt ei tea mida Greta koolis teeb siis üsna selge ülevaade on siiski olemas mida parasjagu õpitakse.

    Selle kooliaasta vihikud saame me päriselt endale alles kuskil järgmise kooliaasta keskel. Need näidatakse enne uuele õpetajale ette, et õpetaja saaks näha mis tasemel iga laps on ja sedasi nii last kui ta võimeid tundma õppida ning selle järgi ka õppeprogrammi koostada.

    Nii, et jah, vihikute järgi ma puudust ei tunne, kuigi on alati tore näha mida laps neisse on kirjutanud, aga seda põnevam on minna lastevanemate koosolekule ;)

    Tundub jah, et tegu Püha Jüriga :) Lugesin internetist Püha Jüri kohta ja võrdlesin Greta kirjutatud juttu ja need ühtisid :)

    ReplyDelete
  5. Lisan siiski igaks juhuks, et ma tegelikult lasen Gretal aeg ajalt Eesti 1 ja 2 klassi töövihikust ülesandeid teha. Nii, et mingit lisatööd ma siiski teen, aga seda pigem lihtsalt huvist Eesti süsteemiga natuke kursis hoida. Esimese klassi vihikus on küll väga palju talle juba liiga kergeid ja titekaid harjutusi (näiteks numbrite kirutama harjutamine), aga mõned on huvitavad ja teistsuguse nurga alt tehtud kui siinsed harjutused :)

    ReplyDelete
  6. Wow. Teie tytar on nii tubli! :)
    Mul käivad lapsed Soome koolis, 1 ja 4 klass. Kui v6rrelda nyyd oma 7 aastasega su Greta 6ppimist, siis siin on sellega kyll kehvemad lood.
    Esimeses klassis hakkasid nad alles 6ppima lugema, nyyd juba oskavad. Tekste nad veel ei kirjuta. Matematikas on hetkel ainult 20 piires liitmine ja 10 piires lahutamine. Mu poeg oskab kyll rohkem numreid, kuna talle need meeldivad.
    Kella 6pitakse siin kolmandas.

    Aga tore on lugeda, kuidas ja mida kuskil maal 6peitakse :) Sa kirjutad nii hästi ja alati p6hjalikult :)

    ReplyDelete
  7. Lasin ainult silmad kiirelt yle, v6ib-olla j2i midagi kahe silma vahele. Meie omade koolis on nad gruppidesse jagatud, ehk siis yhel laua (laudade) ymber istuvad sarnase v6imekusega lapsed. Peamiselt puudutab see vist ainult matemaatikat ja inglise keelt. Nii et juba algselt antakse neile osaliselt erineva tasemega t0id. Kui oma esimese lehe oled valmis saanud, ja aega siis saab teha raskemaid asju lisaks. Iga veerand vaadatakse laste edusammud yle ja vajadusel "istutakse" neid natuke ringi.

    ReplyDelete
  8. Katarina, lugemisega on neil sellised grupid olnud algusest peale. Lugemis grupid on ka koos teiste klasside lastega, ehk siis kõik samal tasemel olvead lapsed koondatakse ühte klassi ja teise teise ja kolmandad kolmandasse ja siis nad liiguvad sealt siis edasi või tagasi vastavalt nende arengule. Matemaatikas selliseid grupe veel ei ole, aga võimalik, et vanemates klassides saavad olema. Sinu lapsed ju vanemad kui Greta :)

    ReplyDelete
  9. Seda kyll, on vanemad. Eks kooliti on natuke erinevad systeemid ka. See laudade systeem on neil kyll olnud algusest peale, tyrduk alustas selles koolis Y1 ja sai koha lauas, kust eelmine 6pilane oli koolist lahkunud YR l6pus ja siis j2rgmisel veerandil sai 6igesse lauda vastavalt v6imetele.
    Nende esimeses koolis oli sama systeem , mida Sina just kirjeldasid. Seal oli veel nii, et Y1 ja Y2 lapsed olid koos yhes klassis (3 paralleel klassi), ja sealt nad siis liikusid oma gruppidesse kui vaja. Muud ained olid projekti p6hised, aga see oli enne uut 6ppekeva.

    ReplyDelete
  10. Ma sellest laua taga istumist väga ei tea. Pole kunagi Gretalt nii põhjalikult uurinud, aga mingi osa Phonics grupist and veedavad ka põrandal istudes. Greta on küll nüüd üsna kõrges grupis, et ma ei tea kui palju sellist basic phonics õppimist nad seal enam teevad, sest Phonic testist sai Greta eelmisel aastal läbi, aga kirjutavad ja spelling harjutusi teevad ikka laua taga istudes. Need grupis lugemised toimuvad ka laua taga. Samas ma ei tea, kas neil on nii, et igal lapsel on alati kindel koht lauas kus istuvad, tavalistes tundides kohe kindlasti ei ole. Neil ka Y1 ja Y2 koos Phonics gruppides. Muud ained kõik projekti põhised, aga jah igal koolil need asjad natuke teistmoodi, kuigi põhimõte ja eesmärgid siiski samad :) Eks iga kool proovi ikka enda jaoks välja töötleda kõige efektiivsemad meetodid ja noh nüüd on õppeprogrammi nõudmised ka taas muutunud ja nad siis peavad oma õpetamisi vastavalt sellele kohendama.

    ReplyDelete