Wednesday, 11 November 2015

KOSMONAUDID

Just avastasin, et mul on jäänud ajapuuduse tõttu postitamata ühe üsnagi huvitava näituse postitus. 

Nimelt käisime me 20 septembril Londonis kosmonautide näitusel. Tegu siis otse Venemaalt kohale toodud Cosmonauts: Birth of the Space Age väljapanekuga. Näitus pidi toimuma juba aasta varem, aga millegipärast venelased aina viivitasid ja viivitasid selle näituse üleandmisega ning siis tuli Ukrina sõda peale mis siis kogu suhtluse venelastega veelgi raskemaks ja keerulisemaks muutis. Lõpuks siiski jõuti nii kaugele, et Vene pool andis loa oma kraami Londoni toomiseks ja näitus pandi püsti. 

Ma algul lugesin näituse plakatit valesti ja sain aru, et väljapanek on avatud vaid teatud nädalad. Kiiruga broneerisime piletid, sest ma ju ikkagi tahtsin seda kosmoselaeva näha millega Laika surma saadeti ja seda ka Gretale näidata (seda nad õppisid kosmosest ja Laikast eelmine aasta) ning käisimegi siis seal ära.

Pühapäeva hommikuti on lausa lust ja lillepidi autoga Londoni sõita. Liiklus on pea olematu ja parkida võib ka kollasele joonele. 20 min ja olimegi Londonis ning parkisime  jälle otse muuseumi ukse ette.




Enne näitusesaali sisenemist loeti meile ranged sõnad peale- ei tohtinud juua, süüa ega pilti teha. Mulle tuleb kohe paanika peale kui keegi ütleb, et ma ei tohi juua kui mul selleks vajadus peaks tulema nii et ma just eriti selle uudise peale ei rõõmustanud. Pistsin kiiruga lutsukommi suhu ja lootsin, et mingi KGB mees mind nüüd sellepärast saalist välja viskama ei tule. 

Kuna sees pilte teha ei tohtinud siis panen siia internetist võetud pildid



 

Need parempoolsed püksid näevad välja nagu Wallace and Gromit Wrong Trousers filmis :)
Näitus oli üsna huvitav nii mulle, Petele kui ka Gretale. Kohati oli ikka täitsa imelik mõelda, et keegi on mingi väikese metall kuuliga kosmoses ära käinud ja nüüd on see kuulike siin näitusel meile imetlemiseks välja pandud. Ulme ka kuidas üldse on võimalik sellises kuulikeses (nagu sellel punase taustaga pildil näha on) kosmoses ringi tiirutades mõistuse juurde jääda. Seal sees oli nii vähe ruumi ja üldse see kiirus ja loksumine ja...Oeh, ma läheks kindlasti hulluks lihtsalt seal pallikese sees istudes ilma liikumatagi, aga noh, ega ma ei olegi mingi kosmonaut, ega tahagi olla.

Kuna me ei lugenud kõiki eksponaatide ees olevaid silte ja me ei ostnud ka eraldi pakutavat audiokiidi (sellist jubinat millega saad kuulata iga asja juures täpsemat infot ja muud tarka ja ilusat) siis jäi arusaamatuks kas kõik need asjad on ka päriselt kasutuses olnud, või on mõned lihtsalt näidised. No need Vostok 6, Voskhod 1 ja kõik ülejäänud kosmoses ringiliikumiseks mõeldud objektid. Mõnede kapslite puhul oli näha, et need on kulunud ja kasutatud, aga mõned olid küll nii uue ja puutumata välimusega, et mul oli raske uskuda, et midagi sellist on kuul (kosmoses) käinud ja sealt ka veel tagasi tulnud ning nüüd otsaga Londonis. No ja kui ma olekski neid tekste seal lugenud siis ma ei oleks ikkagi kõike seda uskunud mis kirjas oleks olnud, sest venelased (Venemaa) on ju tuntud oma ajaloo või üldse tõe ringi kirjutamises.

Kokkuvõttes oli aga täitsa tore väike näitus.

Näituseruumist välja astudes sattusime kohe suveniiripoodi mis oli täis Gagarineid, Tereshkovasid, Laikasid jne.





Käisin ringi ja vaatasin, aga ei leidnud midagi mis ostma oleks kutsunud, kuni silma jäi midagi väga tuttavat. Pidin kohe mitu korda vaatama, et kas tõesti on tegu eesti keelega. 

Ma ei tea kas teistel inimestel ka kes vähemalt kolme keelt valdavad juhtub nii, et kui kahe keele kasutuse sisse tuleb korraks kolmas keel siis mingil hetkel kaob täiesti ära taju mis keelega tegemist on. Et aru saad kõigest, aga ei tea täpselt enam mis keeles midagi loed või ütled. 

Näiteks nagu seal näitusel ja suveniiripoes olles lugesin ja kuulsin palju vene keelt, ise samal ajal inglise ja eesti keeles rääkides ning kui ma siis nägin riiulil neid eesti keelseid raamatuid, siis mul võttis paar minutit aega, et aru saada, et need tõesti ikka on eesti keeles. Ma sain küll raamatu pealkirjadest aru, aga mu aju ei suutnud nii ruttu registreerida, et tegu on puhta eesti keelega. 
Haarasin ühe raamatu teise järel pihku ja aina ohhetasin ja ahhetasin, ning olin täiesti elevil. Kindlasti läksid isegi põsed punaseks, sest no kuidas see on võimalik, et Londoni kuulsas teadusemuuseumis müüakse eesti keelseid 'raamatuid'. 
Proovisin oma leiutuhinat Petega jagada, aga tema muidugi ei saanud eriti aru kui suure tähtsusega või millise lapsepõlve mälestusega minu jaoks tegemist oli ja seega kergitas ta vaid korraks tunnustavalt kulmi ning kõndis järgmise vitriin juurde.

Tegelikult oli tegemist märkmikutega, mille kaanteks olid siis vanade raamatute kaaned. Kasutatud oli vanu raamatukogu raamatuid (paljudel olid veel raamatukogu kaardid ja taskud sisekaane küljes ja muidugi raamatukogu number). Mulle küll otseselt ei olnud ükski raamat tuttav, kuigi mul on tunne, et ema juures on 'Otsi ennast, Gromov!' raamat täitsa olemas. 

Hakkasin siis valima, et millise märkmiku ma endale ostaks, aga kui kuulsin, et üks märkmik maksab üle 15 naela (ehk siis üle 20 euro) loobusin. Nagunii ei oleks mul sellisesse märkmikusse midagi kirjutada olnud ja niisama raamaturiiulile võin ma ka mõne ema vana raamatu panna kui mul peaks selleks just soovi olema (mida mul ei ole :)

Täitsa huvitav oleks kohe teada, et kas keegi ostis ka neid märkmike ja kes need ostjad siis ka olid. Ja üldse mis seos on nendel vanadel eestikeelsetel raamatutel vene kosmose näitusega? 

Sellist värvikat Laika kaelarätti oli ka vist võimalik osta
Käisime natuke ka ülejäänud muuseumis ringi ja mul jäi seal silma selline mõnus tegelusnurgake alla 6 aastastele. Sinna sai sisse minna ja siis igasugustest huvitavatest aukudest välja vaadata ning igasugu huvitavaid nuppe ja asju näppida. 
Veel meeldis mulle väga see erinevatest materjalidest tehtud hästi suur kujund.

Lõpetuseks sõime jäätist
Edit: Ma vaatasin uuesti üle seal suveniiripoes tehtud pildid mida ma blogisse ei pannud ja märkasin, et raamat-märkmikel on küljes sildike 'TARTUENSIS' ja googeldasin seda. Tuleb välja, et tegu on ühe Tartus asuva Eesti firmaga kes vanadest raamatutest igasugu põnevaid asju teevad.

Leidsin sealt lehelt ka ühe sellise pildi


Me nägime neid 'kastikesi' Petega suvel Eestis käies vanalinnas Oma Asi poes ja peaaegu oleksime ära ostnud. Meile väga meeldisid, aga meil lihtsalt ei oleks olnud kohvris ruumi nende koju viimiseks. 
Nüüd, tänu sellele postitusele, leidsin ülesse kes neid valmistab ja tulevikus, kui kontor lõpuks valmis on, teame kust osta või kelle käest neid tellida :)

Super idee sedasi vanu ja muidu kasutuid raamatuid ära kasutada.
Selline seinakaunistus õiges kohas oleks ka väga vinge



5 comments:

  1. Meil on see "Jutustus tõelisest inimesest" Lugenud pole :)

    ReplyDelete
  2. Seos on see, et tegemist on nõukogudeaegsete raamatutega lenduritest ja kosmonautidest - need ilmusid eesti keelses tõlkes. Polevoi "Jutustus tõelisest inimesest" on neist raamatutest kõige tuntum, sõja ajal haavata saanud ja jalutuks jäänud lendurist, kes õppis proteesidega käima, tantsima, lendama jne. Raamatus on tema nimi Meresjev, tegelikus elus oli Maresjev.

    ReplyDelete
  3. No seda küll, aga mis seos on Eesti tõlkeraamatutel Vene kosmonautidega rohkem kui näiteks Leedu, Läti või mõne teise endise Nõukogude Liidu maaga?
    Kuigi mul oli rõõm leida sealt poest eesti keeles olevad 'raamatud' märkmikud siis lõpuks jättis see mulle siiski paha tunde, et Eesti mingi Vene värgiga seal seotud oli.

    Ma just leidsin ka rohkem infot selle firma kohta kes neid raamat-märkmike teeb ja lisan selle postitusse.

    ReplyDelete
  4. Venelaste kosmoseatribuutika originaalid peaksid olema Moskvas VDNHs asuvas kosmonautikamuuseumis (mis on ka üks ütlemata kohutavalt põnev koht, mõni aasta tagasi sai käidud), aga võibolla käivad need teistel näitustel ka rändamas.

    ReplyDelete
  5. Vot ma ei teagi, tavaliselt näitused liiguvad ringi küll erinevate maade vahel nii, et võimalik et võib olla mõni asi oli ka sealt Moskva muuseumist. Samas ma juhtusin lugema seda artiklit
    http://www.telegraph.co.uk/art/what-to-see/cosmonauts-science-museum-review/
    ja seal oli öeldud, et 150 objekti tuleb hoopis 'private hands' ja pole kunagi rahvale nähtavad olnud ning enamus venelasi polegi kunagi elus oma silmaga Tereskhova kosmose kapslit näinud. Ime siis vist ei ole, et Venemaa enne 1000 korda mõtles ja venitas selle näitusega.

    Lugesin ka just ühte teist artiklit ja seal räägiti mudelitest nii, et osa siis vist olidki ikka mudelid ja mitte originaalid.
    Aga jah, näitusel oli ka palju sellist kraami mis ka päriselt kosmoses oli tiiru ära teinud. Eriti vägev oli vaadata milliseid toite nad seal sõid ja milline nende külmutuskapp ja WC pott välja nägi. Uskumatu, et sellise algelise tehnikaga oli üldse võimalik kosmoses ära käia, võrreldes siis millised kostüümid ja söögid ja värgid tänapäeva kosmonautide kasutuses on.

    Aasta tagasi oli meil telekas saade kus oli otseülekanded kosmosest UK kosmonautidega ja meil oli võimalik otseülekandes näha kuidas nad seal elavad ja mida teevad ning näha nende kosmoselaeva aknast maakera. See oli super, super saade ja noh sellist asja ju ise oma silmaga paremini ei olekski võimalik näha. Eriti ulmekas oli see, et ühte kosmonauti nägime me ühel päeval kosmoses ja siis järgmisel (või ülejärgmisel) päeval juba otsestuudios. Ka filmiti ja näidati meile milline näeb välja see sõit tagasi maale selles samas kapslis mis super kiirelt maa poole liigub. Igal juhul täiesti ulme :)

    ReplyDelete