Sunday, 1 November 2015

HALLOWEEN 2

Need kes mu blogi on pikemalt lugenud teavad, et me pole eriti Halloweeni fännid. Õnneks ei ole meid aastate jooksul eriti Halloweeni ajal tülitatud (väljaarvatud naabrilapsed, aga need tülitamised olid eelnevalt kokkulepitud) ja Greta pole kunagi ise Halloween-i jooksmas käinud. Kui aus olla siis ega ta tegelikult otseselt ei teadnutki mida see Halloween endast kujutab. 

Sel aastal olime me aga kui uuesti sündinud ja sel korral juba Halloween-i usku.
Elame nüüd ju uues kohas, kus tegu rohkem kommuuniga ja seega oli arvata, et keegi kindlasti tuleb uksele koputama. Samas mul ei olnud õrna aimugi milliseks see õhtu kujunema saab. 
Olin õhtupoolikul, kella 5 ajal, üksi kodus kui äkki koputas keegi uksele. Ma ei osanud nii vara veel kedagi oodata, aga õnneks olin kommikoti juba valmis teinud ja jooksin kott kaenlas siis kiiresti uksele. Ukse taga oli naabripoiss oma sõbraga. Tõmbasin välisukse järsku lahti, tegin ühe koleda BOO ja jäin siis lapsi lolli näoga jõllitama. Neil ei olnud isegi mitte kostüüme seljas. Nad tulid mulle vaid ütlema, et kas ma võiksin nende ragbipalli üle aia tagasi nende aeda visata :) Kollitama lubasid nad kella 7 ajal tulla. 

Mingi tunne mu sees ütles mulle, et peaks vist natuke rohkem kommi juurde varuma ja ka Pete ja Greta ruttu tagasi koju kutsuma, enne kui kogu möll lahti läheb. Ka mõtlesin, et kuna me naabripoiss on hästi tore 10 aastane poiss ja talle Greta väga meeldib, siis mis oleks kui laseks sel aastal Greta ka paari majja nendega koos Halloweenitama minna. Poisil kindlasti ei oleks midagi selle vastu. 
Hüppasin ruttu autosse, kihutasin poodi ekstra kommide järele ning mööda minnes võtsin Greta ja Pete rongijaamast peale. Nad veetsid päeva niisama ringi uidates ja rattaga sõites (Greta siis sõitis ja Pete tegi trenni ja jooksis samal ajal).  

Pete algul arvas, et ei ole ilus sedasi Gretat poiste külge haakida, et poisid tahavad kindlasti ise kollitama minna. Ta ise ei tahtnud ka eriti Gretaga välja minna, aga mida lähemale me kodule jõudsime ja mida pimedamaks ja Halloweenilikumaks ümbrus muutus, seda suuremaks kasvas ka Pete hasart. 
Kell oli siis umbes 6 õhtul. Plaan oli, et las Greta teeb oma tiiru varakult ära, et siis saab ta hiljem kodus teisi Halloweenitajaid vastu võtta. Petele leidsime ka kiiruga mütsi ja maski ning Elsa paruka leidis ta ise elutoa lauanurgalt ja tõmbas vabatahtlikult pähe (Tikker, vaata ise, et su Plika ei jäänud millegist elekantsest ilma ;). Jooksuriided olid tal sel päeval nagunii juba tumedad ja Halloweenilikud selga sattunud, nii et tema oli paari minutiga valmis kollitama minema. 
Mina olin see kes pidi koju jääma komme teistele jagama.

Vaevalt olid nad jõudnud välisukse lahti teha, et välja astuda, kui esimesed Halloweenitajad olid juba meie ukse taga.
Noorim naabripoiss oma sõbraga (ja natuke kaugemal naabrinaine)
Nad olid kohe nõus Greta kampa võtma ja nii saigi me laps elu esimese Halloweenijooksu osaliseks. Ma unustasin Petele öelda, et täiesti piisab paarist majast, ei ole vaja kogu küla läbi käia, sest mida rohkem maju seda rohkem komme ja seda pikemalt me pärast siin kõik kannatame. Juhtus aga nii, et nad käisid kõik koos lähimad tänavad läbi ja nagunii ei oleks olnud võimalik Gretat poistest lahutada.
Kohe kui nad olid läinud läks üheks suureks Halloweeni mölluks lahti. Väga hea võimalus naabruskonnaga tutvuda, sest enamus lapsi olid ikka sellised alla 10 aastased ja neil olid vanemad kaasas kellega siis oli võimalik kiiresti paar sõna juttu rääkida. 
Greta ja Pete olid pea tund aega ära ja kui nad lõpuks tagasi tulid olid mõlemad täielikus vaimustuses. Pete ütles, et ta pole veel kunagi nii palju lapsi korraga tänaval näinud, neid pidavat olema lausa sadu. 
Ta saatis mind isegi ühte kõrval tänavas olevat maja vaatama. Kahjuks välguga pildi peal ei näe see sugugi nii hea välja kui tegelikult ja mul oli ka natuke imelik sinna autoga kohale sõita ja siis pildistama hakata. Sellest majast tuli isegi suitsu välja ning mängis vastav kõhedust tekitav muusika, aga kahjuks pildile ei olnud seda võimalik jäädvustada. Klõpsasin vaid paar pilti ja nägin ise ka oma silmaga ära tänaval kostüümides jooksvad lapsed. Selline mõnus jõulu tunne tuli peale. Kõik inimesed olid rõõmsad ja viskasid nalja ning soovisid kõigile Happy Halloween.



Nagu näha siis keegi oli isegi koerale kaunistuse 'selga' pannud :)
Kui ma oma väikeselt ringreisilt tagasi tulin siis oli kamp lapsi just meie maja ukse taga. Ma muidugi oleks tahtnud mõnedest vägevatest kostüümidest eraldi pilte tegema hakata, aga see oleks ikka väga imelik välja näinud kui keegi suvaline autost suure kaameraga välja hüppab ja hakkab võõraid lapsi pildistama. Seda enam, et paljudel olid vanemad kaasas. 
Nüüd siis on see samm tehtud ja Greta Halloweeni usku keeratud. Isegi läks hästi et olime suutnud seda 6 aastat ära hoida. Ei ole enam seda võimalustki, et järgmisel aastal see püha meie peres pühitsemata jääks. Neid lapsi vist ei ole palju, kes vabatahtlikult kommi kerjamisele 'ei' ütleks :)
Järgmine aasta kaunistame oma ukseesise ka natuke rohkem Halloweenilikult ära.
Greta eilne saaks
Mis eilse õhtu juures tore oli oli see, et kõik Halloweeni jooksjad käisid ära vahemikus 18-19.30. Mitte keegi ei tulnud hiljem kollitama. Enamus pered ei soovi hilisemaid külalisi ja ei tee seda ka siis teistele, seda enam, et siin lähevad ju väikesed lapsed juba 19-20 ajal magama. 

Kollitama mindi nende majade uste taha kus oli kaunistus väljas. Niisama iga maja ukse taha prõmmima ei mindud.

Kuna Halloweeni jooksjaid oli palju siis jätkus ka välja jagatuid maiustusi vaid teatud piirini. Kui need otsa said siis lihtsalt kustutati maja ees olev tuli või kõrvitsates põlevad küünlad ära ja kõik teadsid, et selles majas on pidu läbi. 

Meil said ka lõpuks kommid otsa ja tahtsime õhtust sööma hakata seega meie tõstsime ka oma kõrvitsa tuppa ja kustutasime maja ees oleva tule ära ning rohkem külalisi ei tulnud. Tegelikult selleks ajaks oli juba kogu möll nagunii lõppenud. Greta pidevalt ikka jälgis suuretoa aknast kas keegi kõnnib mööda, aga ei näinud kedagi enam.

Täna hommikul (ja tegelikult juba ka öösel kella 3 ajal) oli õues nii paks udu, et ma ei näinud isegi maja ees tänaval seisvat autot. Õues võrreldes eilsega ka kohe tunduvalt külmem ilm nii, et kokkuvõttes igati kordaläinud Halloween :)

4 comments:

  1. Nii äge! Mulle on alati selliste "kommuunilike" tänavate melu meeldinud, ilmselt just Home Alone tõttu. Ja nii vahva on ise nt Marti või Katri jooksmas käia. Meil vanematekodus oli iga-aastane teema ja väga palju lapsi jooksis omal ajal. Nüüd on mitmeid aastaid paus olnud ja meie emaga alati kurvastame, nii ootasime. Nüüd möödunud aastal vist käis isegi keegi.

    Maal elades saab mul kindlasti väga kurb olema, kahtlane, et vallas sedasi joostakse või veel enam meie juurde põllule keegi ronib. Kuigi nii väga ootaksime! Tulevikus tahan kindlasti oma lastele sellist jooksmist võimaldada ja tõenäoliselt on vanematekodus seda kõige mõnusam ka korraldada :)

    Meie Halloweeni pole väga tähistanud. Aga ilmselt järgmisel aastal oleks äge sõpradega kostüümikas korraldada ja õudukaid vaadata. Samas mõtlen, et veel lahedam oleks Mardipäeval samasugune õhtu korraldada!

    ReplyDelete
  2. Jah, Kris V, meil oli siin jah selline Home Alone atmosfäär eile :)
    Sa pane järgmine kord kuskile valla seinale kuulutus väja, et teie juures on need kõige magusamab kommid ja kõik Kadri-Mardilised eriti oodatud :D

    Ma ei tea kas sa Annika Metsla instagrammi jälgid, aga tema Halloweeni peo pildid oli SUPER ägedad. Nii tema kui ta sõbrantside näomaalingud kui ka peol pakutav toit. Sellisele peole läheks isegi.

    ReplyDelete
  3. Kusjuures selline kuulutuse idee oleks väga äge, äkki isegi kasutaksin ;)

    ReplyDelete
  4. mulle on Halloween arusaadavatel põhjustel alati kaugeks jäänud, aga ausalt kohe, su postitust lugedes tuli tahtmine järgmisel aastal ka teie tänavale "jooksma" tulla!! :) nii vahva!

    ReplyDelete