Saturday, 31 October 2015

PÕRANDATÖÖD

Lõpuks siis saan aega ühe postituse kirjutamiseks.
Tänasega oleme nii kaugel jõudnud, et Greta põrand on tehtud ja meie tulemusega väga rahul.

Aga alustame algusest
Nagu mäletate, siis mingi aeg tagasi me ei suutnud otsustada, et kas panna Greta tuppa uus kogupõrandavaip või teha korda vaiba all olev puupõrand. Teadsime, et laupäevaks (17 okt) peame asja ära otsustama, sest see oli ainuke nädalalõpp kuhu põrandatööd oleks ära mahtunud. Kaalutlesime ja kaalutlesime, aga lõppotsuse tegime kiiresti ära pärast seda, kui me teada saime kui palju ühe korraliku vaiba panemine Greta tuppa maksma oleks läinud. Mängu tuli ka aeg, sest kui me oleks vaiba kasuks otsustanud, siis oleks vaiba tellimise ja panemisega veel vähemalt 2-3 nädalat läinud, aga meie soov oli Greta võimalikult ruttu oma tuppa sisse kolida. 
Algul uurisime palju läheks maksma kui me spetsialisti palkaks põrandat lihvima. Petel olid veel vana kodu põranda lihvimisest nii halvad mälestused, et ta kohe kuidagi ei tahtnud seda tööd uuesti ise teha. Enamus firmade hinnaks tuli üle £360 ja selle raha eest ma ei olnud küll nõus kedagi palkama (Pete oleks olnud :), või üldse sellist summat Greta põranda peale kulutama. Lõpuks ei jäänudki Petel midagi üle kui rentida lihvimismasin ja tööga pihta hakata. Sel ajal kui tema käis masina järel, eemaldasin mina põrandalt vana vaiba ja vaibaaluse (underlay)
Greta põranda tegemine tähendas aga seda, et me pidime taas oma magamisasemetega ühest toast teise kolima. Me oleme nagu rändurid oma enda kodus :)  
Pete jõudis masinaga just siis koju kui ma olin toa saanud tühjaks tõsta ja vana vaiba eemaldatud. Pete sai kohe lihvimisega alustada. 
See hääl mida see masin tegi oli muidugi hambaid krigistama panev, aga midagi polnud teha, pidime välja kannatama. Vahetevahel, üle naelte sõites, lõi ka sädemeid mis siis muidugi Petele, kui endisele tuletõrjujale, üsna palju muret tekitasid. Ma küll kinnitasin talle, et kui mõni säde peakski põrandalaudade all tolmuga reageerima siis lihtsalt kallame vett peale, aga ega ka mina mingi asjatundja ole ja seega vaatasin ise ka neid põranda alla lendavaid sädemeid kahtlase pilguga. 

Siit üks väike, aga VÄGA mürisev video
 
Meie suureks imestuseks möödus kõik väga sujuvalt. Vanas kodus olid arvatavasti põrandalauad ebaühtlasemad ja põranas olevad naelad rohkem väljas (ka peale sisse tagumist), et töö nii piinarikas oli. Seal pidi Pete suurema töö tegema väikese, spetsiaalselt nurkadele ja äärtele mõeldud lihvimismasinaga ja kuna see kaalub hirmus palju siis sellega töötamine on kohutavalt väsitav. Sel korral saime suurema osa põrandast ikka selle lükkava suure masinaga tehtud ja vaid ääred selle raske kobakaga. 
Ah jah, vahepeal juhtus ikka ka üks väikene äpardus. Nimelt ei vahetanud-tühjendanud me saepurukotti küllalt ruttu ära, või see lihtsalt libises masina küljest lahti ning purskas kogu saepuru tuppa laiali :) See juhtus nii äkki, et me Petega vaid seisime silmad punnis ja passisime seda saepuruvulkaani selle asemel, et Pete masina välja lülitaks ja vulkaanile lõpu teeks.


 
Saime põranda lihvitud paari tunniga ja jäime oma tööga väga rahule. Pärast küll vaatasime, et me oleks pidanud tegema ühe tiiru veel üle põranda ka peenema liivapaberiga, aga selleks ajaks oli Pete juba masina kokkupakkinud ja autosse viinud ja me ei viitsinud kogu protsessiga uuesti pihta hakata. Samuti, kuna iga liivapaberi eest pidime eraldi maksma, siis proovisime nii väheste paberitega hakkama saada kui võimalik
(need liivapaberid käisid masina sisse ümber rulli)

Sel ajal kui Pete käis Gretal näitekoolis järel panin mina põrandale esimese lakikihi. 



Lakkisin seda põrandat seal ja samas mõtlesin, et põrandalaudadel on ikka natuke liiga suured vahed sees ja seda ei tohiks nii jätta. Gretal piisaks vaid üks klaas või pudel vett ümber ajada ja meie alumise korruse lagi oleks märg. Saatsin siis Pete ruttu ehituspoodi mingit põrandalaua vahede möksi ostma. Tuli välja, et poes ei olnud neil suurt midagi meie probleemi tarvis pakkuda ja see mille Pete ostis oli imeliku värvi ning jättis põrandale koleda välimuse. Tuubi peale oli kirjutatud, et on hele, aga meil oleks olnud vaja läbipaistvat. Hakkasin siis internetist otsima ja loomulikult tuli välja, et läbipaistev täide on täitsa olemas ainult et seda ei ole kuskil müügil. Ma ei tea miks ma juba varem selle peale ei tulnud, et seda põrandavahede asja internetist eelnevalt uurida. Tõesti, internetist on ikka nii suur abi. Ma leidsin kohe youtubist ühe video kus näidati täpselt ära kuidas professionaalsed  põrandamehed põrandalauapragusid täidavad ja see tundus nii lihtne ja loogiline. 
Otsisime kohe ka Amazon lehelt vastava möksi mida proffid kasutasid ja tellisime ära. Järgmisel päeval toodi pudel koju ja põrandavahede täitmine võis alata. Kogu see vahejuhtum muidugi lükkas tööd ühe päeva võrra edasi, aga vähemalt oli meil nüüd õiged vahendid olemas. 

Pudelis oli PVA liimi moodi vedelik mida pidi siis saepuruga (selle samaga mida põranda lihvimise tulemusel kogunes) ühtlaseks möksiks segama. Õnneks oli meil veel see prügikott olemas kuhu me saepuru visanud olime, kuigi seal kotis oli ka natuke ekstra tolmu ja muud sodi mida ma sinna hiljem olin lisanud. Vahesi täitsin spetsiaalse pehme spaateliga (vist nimetatakse nii) tõmmates üle põrandaliistude ja see möks läks ilusti otse põranda vaheledesse. 

Igal juhul sain ma tööga väga hästi hakkama ja tulemus oli suurepärane. Siit on hästi näha kuidas poole põranda peal on praod täielikult kadunud ja teisel pool alles.

Järgmisel päeval värvisin seinad ära. Värvi valikuga palju aega ei läinud, kuna Greta soovis sama rohelist nagu ta vanas toas oli. Mõtlesin küll, et võib olla kasutaks vahelduseks mingit muud värvi, aga ma ei suutnud ühtegi teist meelepärast värvi välja mõelda nii et rohelised need seinad saidki.

Samal ajal kui mina seinu värvisin ja Pete jõusaalis oli mängis Greta õues. Meil oli selline 'vaba' pühapäev, et Greta vahetas vist alles peale lõunat oma ööriided tavariiete vastu. Õue minnes andsin talle vaid jope peale, sest sel nädalalõpul oli natuke jahedam ning vaid pidzaamapluusiga oleks õues jahe hakanud. 

Kui sein oli värvitud ja põrandapraod täidetud katsin ma põranda veel kolmekordse laki kihiga ja oligi valmis. Kokku venis küll plaanitud kahe päeva töö vähemalt 4 päeva peale, aga töö sai vähemalt tehtud.
Tänaseks on Greta toas ka juba uus voodi ja riidekapp, aga sellest lähemalt mõnes järgmises postituses.
 
Vahepeal käisime ka vaibapoes meie magamistuppa ja kolmandasse tuppa vaipa valimas-tellimas. Jälle asi mis suure valiku tõttu taas nii raskeks tööks osutus. Astud poodi sisse ja sulle vaatavad vastu sajad erinevad vaibanäidised. Väsisin juba lihtsalt sellest vaatepildist ja seega ei suutnud  seal isegi kaua neid näidiseid lappata. Otsisin kiiruga midagi selle vaiba sarnast nagu meil vanas kodus magamistoas oli ja kogu lugu. 

Hindadest ei tasu isegi mitte rääkida. Herz (üks Eestis elav blogija, need kes teavad need teavad ma ei hakka siia linkima) kirjutas alles hiljuti ühes oma postituses kuidas maja ehitustööd nii hullult kallid on, et iga liigutus maksab kohe tonni või mitu tonni. Kaevu süvendamine - tonn, katuse paigaldus - tonn, teeviidad - tonn jne. Vot ma mõtlesin ise samal ajal täpselt sama asja. Ma ei suuda siiamaani hästi uskuda, et ainult meie magamistoa vaip läks juba maksma tuhat naela! Kusjuures me ei valinud üldse mingit kõige kallimat vaipa vaid keskmise hinnaga. Oleks muidugi saanud ka paarsada naela odavamalt kui oleks odavama vaiba valinud, aga Pete ütles, et kui odava ja halvema kvaliteedi vaiba ning natuke kallima ja parema kvaliteediga vaiba vahe on päevalõpuks vaid paarsada naela, siis tema tahab ikka sellist vaipa mis kauem kestab ja ilus välja näeb. 
Arusaadavalt ei hakanud ma isegi sel juhul kaalutlema Greta tuppa vaiba panekut, sest tema toas oleks seda vaibapinda isegi natuke rohkem olnud ja kuigi me oleks tema tuppa odavama vaiba valinud, siis hinnaks oleks ikka mingi £600-£700 naela tulnud. Praegu pääsesime kuskil 300 naelaga (põrandalihvimismasina rent ja liivapaberid kokku £157, põrandavahede täide £20, lakk £43x3. Kokku £306)

Vaibaga seoses oli meil aga üks tore juhtum. Nimelt sel päeval kui meile pidi koju tulema vaibamees põrandaid mõõtma helistas mulle üks mu hea tuttav. Jutu sees juhtus ta ka küsima, et kust poest me endale vaibad tellime. Kui ma olin talle poe nime öelnud (üks meie kohalik vaibapood, sest Pete tahtis kohalike ärisi toetada) siis ta teatas, et nemad on sealt poest juba aastaid kõik oma vaibad ja puupõranda alati tellinud (nende kolme maja jaoks) mis andis meile kinnitust, et tegu on hea firmaga. Kui siis vaibamees 30min hiljem põrandaid mõõtma tuli mainisin talle, et rääkisin just meie hea sõbraga, kes kõik oma põrandad nende juurest tellinud. Tuli välja, et vaibamees teadis täpselt kes me sõbrad on ja andis meile tänu neile 10% allahindlust :)
Hiljem, kui poodi vaipu läksime valima, tuli välja, et sellel päeval ei olnud saanud õige mõõtjamees tulla ja tema asemel tuli hoopis firma üks ülemustest, kes tegelikult enam üldse ei töötagi täiskohaga. Kui oleks algupärane mõõtjamees tulnud, siis tema ei oleks meie sõpru tundnud ja poleks meile ka mingit allahindlust saanud anda. 

Nii huvitav kuidas sedasi mitu asja kokku langes ja meile sellise tulemuse tõi. Mu tuttav oleks võinud mulle vabalt näiteks tund hiljem helistada või üldse mingil teisel päeval. 

No ja kui me seal vaibapoes olime siis viskasime pilgu ka nende poolt pakutud puitpõrandate ja parkettpõrandate korraks peale, sest üks päev peame hakkama ju ka neid valima. Kui me olime ühe meile meelepärase leidnud märkasime, et firma kellele see kuulub on Knight-Tile :) Pete ütles poemüüjale, et asi on justkui meie eest ära otsustatud ning nüüd ei ole meil enam pääsu ja peame ka oma parkettpõrandat nende juurest ostma tulema :)

6 comments:

  1. Te olete väga tublid! Mees vaatas üle mu õla ja kiitis, et see on hea masin - on küll, ma olen ka sellega töötanud. Hästi läks, et mõni naelapea liivapaberit ja masinarulli puruks ei tõmmanud, me kardame seda alati hirmsasti.

    ReplyDelete
  2. Ühel korral vist natuke rebis küll ka paberit, aga õnneks oli paber juba lõpukorral ja pidime nagunii vahetama :) Kui aus olla siis ma seda ei osanudki karta, et naelad võivad ka masina ära lõhkuda, õnneks läks kõik ladusalt.

    ReplyDelete
  3. Olete kiitust väärt, et raskema variandi, st lihvimise ja lakkimise valisite :)
    Tulemus sai imeilus ja laudpõrand on ikka üle kõige.

    ReplyDelete
  4. Aitäh kiidusõnade eest :)

    ReplyDelete
  5. Väga ilus tuba tuli. Puitpõrand on ikka üle prahi :)

    ReplyDelete
  6. Väga ilus põrand ja nii tublid ehitajad olete :-)

    ReplyDelete