Wednesday, 9 September 2015

ALKOHOL

Eestisse olles olen ma alati natuke shokis kui palju on seal igal pool joodikuid. Tegelikult ei peaks see asi mind enam sugugi üllatama, aga kuna Inglismaal elades ei ole joodikud üldse teema millega me igapäevaselt kokkupuutuks, siis ma unustan Eestisse tulles selle tõsiasja alati ära. No ja siis ma tulen ja näen neid jälle IGAL POOL ja olen shokis.

Greta näiteks ei tea ikka veel täpselt kes see joodik on, või mida alkohol endast otseselt kujutab, sest me lihtsalt ei puutu joodikute või purjus inimestega kunagi kokku. 
Samas muidugi ei tea ka Greta palju midagi coca colast või teistest  karastusjookidest, sest ta lihtsalt ei ole neid joonud, või kui keegi on kuskil maitsta andnud siis talle ei ole üldse maitsenud. Talle ei maitse isegi morss või mõni muu magus jooks. 
See kui inimesed külla tulles või külas olles, või restoranis klaasi (pudeli) veini või õlut joovad, see ei ole kuskilt otsast joodikute teemaga seotud ja seega pole ka midagi sellist millest lapsele eraldi rääkima hakata või joodikute teemat ülesse võtta.

Ma muidugi ei proovi kuskilt otsast väita, et Inglismaal ei ole inimesi kes ennast purju ei jooks, või alkoholi ei kuritarvitaks, aga üldjuhul ei tehta seda laste seltskonnas.

Ma ei räägi siin peredest kus üks või mõlemad vanemad on alkoholikud, vaid eelkõige ikka sellistest inimestest kellega meie igapäevaselt kokkupuutume ja mida me tänavapildis igapäevaselt näeme. Jah, kui me peaksime kuskil nightclubi lähedal öösel ringi hulkuma siis oleks tänavapilt muidugi teine, aga ma räägin siis ikka meie igapäevasest elust.
Meie ise ei joo ja meie tutvusringkonnas ei ole ka keegi ennast purju joonud nii, et Greta ei ole minu teada kunagi kedagi purjus olekus näinud.

Vot, aga Eestis ei saa nendest joodikutest ei üle ega ümber, ning tihti on see vaatepilt ikka emotsioonaalselt väga laastav. Mitmel korral olime me Petega sunnitud Greta nägu kas kätega katma või siis mingil teisel meetodil ta vaatevälja blokeerima, sest me ei tahtnud ja me leidsime, et Gretal ei ole vaja midagi sellist näha. 

Näiteks üks päev olime me Baltijaamas rongi ootamas, kui just jaama tulnult rongilt kõikus välja üks tugevas joobes mees. Vaevalt suutis ta paar sammu astuda, kui ta juba perroonile mürtsuga pikali lendas, lüües oma pea vastu maad. Tal oli kaasas ka üks sõber, kes samuti hästi püsti seista ei suutnud ning koos nad siis proovisid seal vaheldumisi püsti tõusta ja pikali kukkuda kuni nad oli omadega juba perrooni teisele äärele jõudnud. Kõige jubedam hetk oli siis kui jaama sõitis sisse uus rong ja need mehed kõikusid just sisse sõitava rongi perrooni äärel. See oli vaid sekundite küsimus kas nad kukuvad selle rongi alla, või ei, ja ma ei tea milline vanem vabatahtlikult tahaks, et tema laps näeks sellist kukkumist oma silmaga pealt. Pete igajuhul haaras Gretast kinni ja keeras ta näoga teisele poole juba enne kui need mehed sinna perrooni äärele jõudnud olid. 

Või näiteks nägime me vanalinna minnes ühte meest murul lamamas. Mina küll ei näinud, et ta hinganud oleks. Ma isegi zoomisin kaameraga lähemale, et näha kas ta keha liigu hingates või ei (ma tavalaiselt ei harrasta joobes inimestest pilti teha).
No ja siis need joobes inimesed keda igal pool bussis, rongid või muidu tänaval näha võib. 
Minu jaoks nii kurb, hirmutav ja võõras tänavapilt. Mul on kahju nendest inimestest ja ka kahju inimestest kes sellise vaatepildiga igapäevaselt kokku puutuma peavad.

Samuti jääb mulle tihti Eestis olles silma alkoholi reklaamid. UK-s on alkoholi reklaamimine väga rangete piirangutega. Alkoholi reklaamid on keelustatud TV ja radiosaadetes mis on suunatud alla 18 aastastele. Ma küll vaatan ka saateid mis mõeldud üle 18 aastastele inimestele, aga näiteks ei oska ma meenutada ühtegi alkoholi teemalist reklaami mida ma näinud oleksin. 

Toon veel ühe näite mis mind hirmasti ärritas.
Nimelt kui me laevaga Rootsi sõitsime (Rootsi sõidust kirjutan hiljem eraldi) siis mulle vahepeal tundus, et laeval on enamus inimesi kergemas või raskemas joobes. Ei olnud kohta kus alkohol ei oleks sulle 'näkku karjunud'. OK, laste mänguruum  oli siiski turvaline koht.

Üsna pea peale seda kui laev oli Tallinna sadamast Rootsi poole liikuma hakanud, kuulutati valjuhääldajast, et alanud on loteriipiletite müük. Pileti tahtjaid oli terve pika järjekorra jagu. Greta vahepeal tegi ettepaneku, et me ühe pileti ostaksime, aga kuna mul tavaliselt loteriiga õnne ei ole ja järjekord oli ka meeletult pikk siis jätsime asja ära.

Loteriipiletite võitjate väljakuulutamine ja auhindade jagamine toimus hiljem laeval pakutud meelelahutusprogrammi ajal. Samuti õnnitleti seal inimesi kel juhtus samal ajal olema kas pulmaastapäev või sünnipäev (eelnevalt pidi sellest muidugi programmijuhile teada andma). Ja kas te teate mis enamuste võtjate auhindadeks oli? ALKOHOL!!! Ja seda enamalt suurtes, suurtes kogustes.

Pulmaaastapäeva omanikele anti kingiks pudel. Sünnipäevalapsed kutsuti kõik lavale ja neile lauldi sünnipäeva laulu mitmes eri keeles, ning neile toodi kandikul kingiks tasuta suur kokteil. Ka LASTELE, kel juhtus sel ajal sünnipäev olema. Vot sellest mina aru ei saanud MIKS? Miks ei võinud nad lastele anda näiteks kas või mingi väikese mänguasja, või kommi, või mis iganes asja mis oleks neile rohkem eakohane olnud kui alkohoolivaba kokteil. Mida head on selles, et need lapsed seal täiskasvanute kõrval oma joogiklaasiga seisid?

Loteriipiletite loosimine oli aga täiesti omaette nähtus. Ma vaid istusin ja imestasin ja lõpuks tundsin täieliku vastikust. Kokku oli pileteid vist kuskil 13 või 14. ENAMUS auhindu olid kas ainult alkohol või siis üks osa auhinnast oli pudel kangemat kraami ja teine osa parfüümi!
13-st auhinnast vaid üks sisaldas midagi lastele. Iga kord kui uus auhinnaluuk lahti tehti (auhinnad olid nummerdatud kastides peidus ja iga loteriipileti võitja sai valida endale ühe numbriga kasti mille sees oleva auhinna ta siis endale sai) ja järjekorsed pudelid luugist välja tõsteti juubeldasid nii õhtujuhid kui ka pealtvaatajad. Mida rohkem pudeleid seda suurem juubeldus. Mõnele anti kohe eraldi kilekott kaasa, et võitja saaks võidetud alkoholipudelid lavalt ära tassida. Kui auhinna võitjaks oli alaealine siis neil ei lastud pudeleid katsuda vaid õhtujuht viis need ise kas siis vanemate või alaealisega kaasas olnud teise täisealise kätte.

Mida kauem ma istusin seal, seda suuremat vastikust ma tundsin. Vaatasin enda kõrval olevat Gretat, kes sellest loteriimängust nii haaratud oli, ja mõtlesin et see kõik on nii, nii vale. Mulle üldse ei meeldinud, et mu laps seda kõike näeb ja sellel veel nii elavalt kaasa elab, aga samas oli selleks ajaks ka juba liiga hilja teda hakata sealt ära vedama. Ma küll seletasin talle, et mulle üldse ei meeldi selline pudelite jagamine ja et alkohol on mürgine jook, mida ei ole tervislik suurtes kogustes juua. 
Visuaalsel pildil oli kindlasti suurem jõud, kui minu jutul, aga midagi siiski jõudis kohale, sest kui me Rootsist tagasi sõitsime siis 'loterii' sõna kuuldes ta juba ise ütles mulle, et me neid pileteid ei osta, sest meie seda mürgijooki ei taha.

Samas, aga ei olnud minu teada kuskil öeldud, et loterii vaid 18+ aastastele oleks mõeldud olnud. Võib olla oligi, aga ka sel juhul oleks mind samamoodi häirinud see meeletu alkoholi pudelite kogus auhindade näol.

Rohkem midagi nagu ei olegi lisada sel teemal. Kurb lihtsalt

29 comments:

  1. Jah, nii see kahjuks on. Rootsi (või ka Soome) sõit on üldse omaette teema - arusaadav, et riik kasseerib raha odavad alkoholi pealt, aga see on ikka kohutav, millised alkokruiisid need laevasõidud on. Rootslasele või soomlasele on ju Eesti tulek alkoparadiis - siin saab sama alko kätte 4x odavamalt kui kodus, ehk siis saab osta 4x suurema koguse. Või juua ennast ohtralt purju.
    Muidugi, eks neid purjutajaid on palju eestlasi, aga kahjuks ma näen purjutajate hulgas ka ikka väga palju välismaalasi - just rootslasi, soomlasi, aga ka inglasi, kes kõik siia reisile tulevad ja odavast alkoholist lolliks ennast joovad.

    Balti jaam ja selle ümbrus on omaette teema. Asjad on aastate jooksul paremaks läinud, aga arvestades, et see on Eesti üks KESK-RONGIJAAMU (mitte, et meil neid rongijaamu palju oleks), siis on see vaatepilt seal masendav.

    Joodikute nägemise puhul on see lihtne asi, et oleneb kus sa elad. Mina oma lapsepõlvekodu ümbruses nägin palju joodikuid, kuna elasin paneelikas ja lähedal oli taarapunkt - seal nägi ikka igasuguseid karvaseid ja sulelisi. Aga kui sa elad näiteks Nõmmel või Pirital või Viimsis, siis sa ei näe nii palju eluheidikud, kuna seal elab teistsugune seltskond ja elukallidus on kõrgem, ehk madalama elatustaseme ja mõnevõrra ka madalamate sotsiaalsete nõudmistega inimesed seal lihtsalt ei eksisteeri. Ja kuigi ma usun, et lapsel pole seda vaja näha, on talle ikkagi vaja ära seletada, kes või mis on joodik, kasvõi ainult jutu baasil. Nagu ma aru saan, elate te UKs ikkagi nö. kõrgema keskklassi elamurajoonis, kus on kallid ja head koolid jne. Seega ei saagi teil tekkida situatsiooni, kus te näete nö. natukene madalama elatustasemega inimesi, kes tarbivad ka rohkem (ja odavamat) alkoholi. Kujutan ette, et kui te elaksite kusagil sellises UK linnas, mis on tuntud kui party town, siis oleks ka teie laps sellest teadlik.

    Mis viib mind aga selleni, et Eestis on kohutav joogikultuur. Olgem ausad - eestlased ei oska kultuurselt juua. Kui päeval lõuna kõrvale veini juua, tembeldatakse kohe joodikuks, ent see kui mõni mees võtab õhtuti kolm-neli õllepudelit kaaslaseks kõrvale, on ühtäkki ok?! Ma õnneks näen, et nooremale põlvkonnale ikka üritatakse alkoholi tarbimist selgitada kui kultuurset nähtust, ehk harva, kvaliteetset ja seltskonnas või õhtusöögilauas, ent väga väga palju sõltub ikka vanematest, vanavanematest ja nende väärtushinnangutest. Kui vanemad ikka ostavad koju mingit keemiasiidrit ja tõmbavad ehtsale Prantsuse siidrile nina vingu (kallis! vastik! Minu Fizz on niiiiii hea), siis polegi midagi loota.

    Ja kõige hullem - kui alkohol kalliks ajada, hakkab vohama salaalkohol. Ja sellel on veel kurvemad kõrvalnähud - meenutuseks tragöödia Pärnu kandist aastaid tagasi.

    Ning muidugi ei saa ma teistmoodi, kui pean lõppu lisama, et kritiseeri aga ole õiglane. Sa oled elanud pea oma terve täiskasvanuelu nö. Vabas Maailmas, teinud seal tööd ja oled ikka pigem ju välismaalane, kui eestlane. Õppinud inimesena peaksid teadma, et kultuurilised ja sotsiaalsed käitumismustrid ja -hoiakud on üliaeglased muutuma ning meil on läinud ainult üks põlvkond. Mina näen muutusi, kuigi need on aeglased ja väikesed, loomulikult tahaks kiiresti ja kohe, aga inimesed ei tööta nii :)

    ReplyDelete
  2. Muuseas, kui on hirm, et inimesed (mis sest, et joodikud) võivad rongi rööbastele libiseda on inimlik lähenemine nad turvalisemasse kohta aidata.
    Küüniline on pea kõrvale pöörata ja mõelda, et see ei puutu meisse. Sotsiaalne kihistatus on suur probleem nii Eestis kui ka UKs, ent selle vastu ei aita silma kinni pigistamine ja ignoreerimine
    ignoreerimine.
    Samuti on alkoholism laialdasem probleem ja puudutab palju suuremat elanikkonna hulka kui vaid eluheidikud. Alkoholi kuritarvitamine on üha rohkem levinud heal järjel oleva keskklassi hulgas ja sealjuures jääb probleemi tõsidus tihti märkamata, sest indiviid on võimeline edukalt ühiskonnas funktsioneerima.


    ReplyDelete
    Replies
    1. Ups, ainult üks ignoreerimine peaks olema. Trükkisin telefonis ja ei märganud.

      Delete
  3. Kui aus olla, siis ka lugesin ja imestasin, teie nina all kukuvad inimesed peaaegu rööbastele ja ainuke mis teete, on et pöörate selja? Muidugi ma polnud teiega seal, kuid imestan küll kui loen seda..siis ikka see ka, et lapsele sisendada, et aljohol on mürgijook? Iseenesest saan aru, kuid kas see pole ülepingutatud?
    Samuti see silmade katmine lapsel kui joodikust möödusite, samas ju igasdugused kerjused/mustlased/ muud sulelised eksisteerivad nii siin kui seal pool maailmat..eks see ole teie isiklik teema, millal te lapse silmad "avate", kuid ei saa ju lootma jääda, et maailma " inetust" igavest suudate ära "peita"
    Ja selle peale tuli meelde, kui Norras ülikoolis kursusel käisin, siis üks neiu püüdis ka väita, et Norras pole narkomaane ja kodutuid (mille peale terve kursus teda kohtlaseks pidi) aga kujutan ette, et ta toesti oma ringkonnas seda näinud polnud. Tegelikkus oli suur shokk talle ikka.

    ReplyDelete
  4. Vastan kõige pealt esimesele anonüümsele kommenteerijale

    Jah seda muidugi, et eks see olene kus piirkonnas keegi elab või liigub nii Eestis ja veelgi rohkem UK, sest nii suurt klasside vahet kui Uk-s ei ole üheski teises riigis.

    Samas mina kirjutan sellest mis mulle just sedasi esmapilgul silma jääb ja mis mind üllatab või mis meie jaoks nii erinev on. Kui ma Eestis elaksin siis ma ju näeks igapäevaselt täpselt samu asju, sest liiguksin ju ikkagi enam vähem samades piirkondades (ka Pirital või Viimsil elades) ja just selle põhjal ma oma nägemust kirjutangi. Baltijaam oli vaid üks näide, neid näiteid on väga palju ja igal poor eri kohtades linnas või maal.

    Jah seda küll, et UK-s elame me Ingismaa ühes mainekamas ja rikkamas piirkonnas, AGA ega me siis ju kõik päevad vaid oma kodu ja kooli vahet ei sõida. Ka IGA rikka piirkonna või linna (küla) kõrval on kohe mõni sotisaalabi majade piirkond kus meist täiesti erinevate eluhinnangutega inimesed elavad. Nii, et ei tasu arvata, et me kui teisel planeedill elame ja teistest sotsiaalklasside inimestest midagi ei tea või neid igapäevaselt ei kohta. Näiteks igas heas koolis on ka mingi protsent lapsi just sellistest kodudest, kuigi jah selle protsendi suurus oleneb piirkonnas kus kool asub. Greta koolis on see protsent keskmisest palju väiksem. (ma igaks juhuks mainin ka selle ära, et me ei ole UK standartite järgi mingid miljonäärid :)

    Ma olen oma siin elatud 21 aasta jooksul ikka meeletult palju kogu UK piirides ringi liikunud ja kuigi me tõesti nendesse madalaklassi või immigrantide linnaosadesse vabatahtlikult just ei tiku siis kas või lihtsalt Londonis ringi liikudes ei satu sa nii kergelt või tihedalt joodikutega kokku kui ma teen seda Eestis olles väga tavalisi teid pidi kõndides.

    Ja mida ma oma jutus ka juba ära märkisin, siis me ei väldi Gretaga joodiku teemat, vaid lihtsalt ainuke koht kus see teema üldse päevakorda tõuseb on Eestis käies. Meie igapäevases elus me ei mõtlegi üldse selle peale, ka siis kui inimesed meie ümber alkoholi tarvitavad, sest kõik oskavad juua. Me ei hakka ju lapsele rääkima, et alkohol on paha, kui tegelikult normaal piirides kasutades on see ju OK. Samuti ei soovi me, et laps hakkaks siis igat veiniklaasi käes hoidavat inimest pahaks tembeldama.
    Kuskil sotsiaalabi linnaosades näeks kindlasti rohkem joodikuid ja narkomaane, aga minule tundub, et Eestis on just väga palju selliseid kõige tavalisemaid ja ka mitte üldse halval järjel olevaid inimesi, alkoholikutele lisaks, kes alkoholi tarbida ei oska.

    Ma kui ma nendest alkohoolikutest saan veel väga hästi aru ja mõistan mis neid selleni on viinud (nii nagu ma mõistan ka siinseid alkohoolikuid), siis millest ma aru ei saa on see MIKS Eestis alkoholi nii intensiivselt propageeritakse??

    Ma ei kritiseeri joodikuid vaid seda propagandat! Tegelikult ma ei tahtnudki kedagi või midagi oma postitusega kritiseerida vaid lihtsalt kirjutasin oma tähelepanekutest ja imestusest.

    ReplyDelete
  5. Propageeritakse sest see toob raha sisse. Ja valitsusel paraku pole muud mõtet kuidas tulubaasi suurendada-asendada, mis on jaburus.
    Alles kevadel hakkasid ju alkoholitootjad kaebama riigi kava peale tõsta alkoholiaktsiisi, et nemad viivad tootmise ära Lätti, kuna seal on odavam. Minu arust, kui äri on üles ehitatud ainult põhimõttele "müüme välismaalastele odavalt" ning väikese hinnatõusu puhul enam ellu ei jääda, siis järelikult on äri valesti üles ehitatud.

    ReplyDelete
  6. Teine ja kolmas anonüümne.

    Ma jätan selle iga vanema enda otsustades kas nad peavad õigeks või valeks oma lasele TAHTLIKULT näidata kuidas keegi nende silmade all endal pea vastu asfaldi lõhki kukub, või näiteks liiklusõnnetuses mõnest kehaosast ilma jääb. Joodikute eest me Greta silmi ei varja (võib olla ei väjendanud ma ennast oma tekstis küllaldaselt selgelt). Samuti ka mitte kodutute (keda Inglismaal tihti võib kohata) ega ka narkomaanide eest (keda on tihti raskem eristada). Ka on ta juba lasteaiast saati teadlik Aafrikas nägivatest inimestest ja on nende aitamiseks vabatahtlikult oma taskuraha ära annetanud nii, et ma julgen arvata, et me laps on oma ea kohta küllalt laia silmaringiga.
    Samas, loomulikult vastavalt lapse keskkonnale näevad ja kogevad nad asju millega nad igapäevaselt kokkupuutuvad. Sõjatsoonides elavad lapsed näevad ju ka sõda palju lähemalt, kui rahulikes maades elavad lapsed. Eesti lapsed näevad rohkem joodikuid ja on joomise teemaga ehk siis rohkem kursis, meie jälle näeme rohkem kodutuid.

    Ma vaid lisan ka seda, et üks aasta Eestis olles ei olnud see mitte vaid mina kes Gretat sellisest vaatepildist kaitsta proovis vaid ka üks eestlasest mees ja naine. Lühidalt kajastasin seda juhtumit siin http://knightscastle-alice.blogspot.co.uk/2013/09/tahelepanekud.html

    Mis puutub aga aitamisse,siis kui silmas pidada seda perroonil tuigerdavat joodikupaari, siis nad olid meist liiga kaugel, et kedagi aitama joosta (juhul kui nad OLEKSID rongi tulles perroonilt alla kukkunud). Nemad perroonil, meie peahoone juures. Meie ja nende vahel oli ka teisi inimesi kes ma loodan oleks vajadusel appi läinud kui olukord oleks seda nõudnud (kuigi ma kahtlen, et selle paari sekundiga ei oleks keegi palju enam midagi aidata saanud).

    Nii, et meid nüüd süüdistama hakata misk me joodikuid ei aita on küll ülekohtune.
    Aitamise asjus ma ei pea ennast üldse kaitsma hakkama, sest need kes meid tunnevad, teavad juba ise kui abivalmid inimesed me oleme.

    Alkoholi kutsumist mürgiks ma juba seletasin lahti oma esimeses kommentaaris.



    ReplyDelete
  7. Mina oma poisse ei kaitse nende vaatepiltide eest, las naevad mis alkohol teeb kui seda kuritarvitatakse. Eestis olles nad tihti igaks juhuks kontrollivad kui neile mingi tavalisest teistmoodi jook antakse, et kas seal on akki alkohol sees? :)

    ReplyDelete
  8. MrsB, ma olen kindel, et nii sina kui ka su mees keeraks su laste silmad ära kui keegi on kukkumas läheneva rongi alla või kõrgelt peaga vastu asfaldi! Eriti veel kui laps on 6ne või alla selle.
    Ma täpsustasin oma kommentaaris juba, et me ei varja Greta eest joodikuid endid, võib olla jäi see mu sissekande tekstist segaseks.

    ReplyDelete
  9. Ei tea küll, kuidas need vaesed eestlased küll elavad eestimaal, pidevalt peavad laste silmi peitma ja ära pöörama,jumal tänatud, et sina blogija, seda igapäevaselt ei pea nägema. Ja loomulikult, kui keegi kukub rööbastele, siis kutsume lapsed kokku ja "tahtlikult" vaatame.
    No nii nüüd, see oli iroonia ( vägagi eesti moodi asi), pole vaja pöördesse minna.

    ReplyDelete
  10. Põnev diskussioon, huvitav lugemine, kuna elan ka ise juba perega aastaid Eestist eemal.
    Teie ja eriti Greta elust jääb blogi põhjal mulje, kui millestki, mis on viimse detailini pedagoogiliselt väärtuslik ja läbimõeldud. Kõik - alates Montessori lastaiast, superheast koolist kuni arvukate huvialaringideni pärastlõunal ja väljasõitudeni nädalavahetusel - on maksimaalselt positiivselt arendav ja pedagoogilselt väärtuslik. Lisaks veel elukeskkond suht priviligeeritud piirkonnas ning armastav ema, kes väga suure osa oma ajast pühendab samuti ainsa lapse arendamisele. Kui negatiivselt tahaks öelda (mida ma absoluutselt ei taha! Ma ei tunne sind, mu arvamus on tekkinud puhtalt blogipostituste põhjal!), siis nimetatakse seda vist veidi "vati sees kasvatamiseks".
    Ja selle kõrvalt ongi kontrast eriti suur, kui Greta puutub kokku järsku "reaalse eluga": mitte nii pedagoogiliselt läbimõeldult käituvate täiskasvanutega (nagu see tädi, kes käskis tal nö. "valel ajal" liimile korgi peale panna) või valesti käituvate täiskasvanutega (purjus inimesed laeval ja rongijaamas).
    Ma arvan, et kontrast on keskmisest suurem. Sellest tingituna ilmselt ka diskussion siin blogis, kus paljudele jääb su käitumine sellistes olukordades ehk mõistetamatuks.
    Sellised mõtted tekkisid siinpool siis ;)

    ReplyDelete
  11. Ma ei saa aru miks sellise teema juures üldse irooniat peaks kasutama hakkama?

    Alkoholi teema ja alkoholi kultuuri puudumine Eestis teeb muret ka väga paljudele Eestis elavatele inimestele.
    Ma ei täna jumalat, et mina seda igapäevaselt nägema ei pea, vaid mul on kahju et Eestis nii paljud inimese, (eelkõige muidugi lapsed) on üht või teist pidi tihedalt kontaktis alkoholiga.

    Olen ma sellepärast siis kuidagi üleolev või halb inimene, et kurbust sellise asja üle tunnen ja sellest kirjutan? Kas sind ennast ei tee selline asi kurvaks?

    ReplyDelete
  12. Ausalt öeldes, ei tee küll kurvaks. Kurvaks teeb hoopis sinu arusaamatus, kui vordled oma priveegitud elu Eesti elu ajaloo keerdkäikude vahele jäänud inimeste vahel, kellel puudub igasugune sotsiaalne kaitse, abi voi ravi voimalus. See on selline heaolu ühiskonna inimeste pea vangutamine, et me ju aitame neid abivajajaid aafriklasi (jumal teab kuhu see raha läheb,eks ole), ja siis need vastikud joodikud aga tuigerdavad rongijaamas, kui nad ainult ei jooks enam, siis läheks elu korda??(kui naiinve).
    Kahjuks,igapäevane kokkupuude alkoholi reklaamiga voi selle puudumine, ei taga kindlustunnet, et su laps tulevikus alkohoolikuks ei hakka, nii voi teisiti.
    Seda mainides, ei poolda ma alkoholi tarbimist, kuid igasugune absolutism on minu arust naeruväärne.
    Sam

    ReplyDelete
  13. Ei, kindlasti ei ole sa halb inimene ;)
    Esimese hooga oleksin tahtnud vist ka sinuga nõustuda, et Eestis on alkoholitarvitamine suurem kui mujal Euroopas. Veidi pikemalt järele mõelnuna polegi enam nii kindel selles. Ühest küljes jah, Eestis ei ole seda toidu-kõrvale-ühe-klaasi-joomise kultuuri nagu väga tekkinud veel (oma osa on selles ilmselt ka sellel, et siin saab 0,5 promilliga veel autorooli istuda, erinevalt Eestist)
    AGA:
    Meil siin näeb samamoodi tihti väga purjus ringi kakerdavaid noorukeid - eriti selliste rahvaürituste ajal. Ja linnades näeb ka piisavalt lihtsalt joodikuid / kodutuid.
    Mulle pigem tunub, et need Skandinaavia praamid on veidi erandolukord - täiesti üheselt rihitud alkoholiostjatele, kuna nemad toovad kasumi. Mis ma ikka seda tilu-lilu loteriid teen, kui enamik reisijaid on huvitatud alkoholist, eks.
    Veidi sarnane ehk all inclusive hotellidega kuskil soojal maal - kus alkohol on hinna sees ja kus inglise / saksa / skandinaavia turistid tihti juba vara hommikust peale kokteiliklaas käes ringi kõnnivad. Ja kuna minu maitse jaoks tõesti liiga palju alkoholi tarvitatakse sellistes hotellides, kuigi lastega on mugav seal puhkamas käia, siis see suur alkoholitarbimine segab küll aeg-ajalt.

    ReplyDelete
  14. Mulle tundub, üleüldiselt, et blogija on pisut eluvõõras, pole üldse halb inimene (kes seda ütles üleüldse??), pisut naiivne, ja pisut mitte nii kogenud kriitika suhtes..kuid kokku vottes, on temma blogi ikka tore:-)

    ReplyDelete
  15. Ega te netflix ka ei vaata:-) :-)

    ReplyDelete
  16. Pia, see sinu esimesele kommentaarile järgnev minu kommentaar ei olnud sulle mõeldud :) Selle kirjutamise ma enne kui sinu kommentaari näinud olin.

    Sa aga kirjutad oma esimese kommentaariga välja asju ja mõtteid mis kindlasti paljud teisedki lugejad mõelnud on, aga pole kunagi küsinud ja need ei puudutagi tegelikult üldse alkoholi teemat, seega ma siin postituse all su kommentaarile vastama ei hakka.
    Ja ma üldse enne mõtlen natuke, kas mul tasub ja kas ma tahan kõigi lugejate ees oma elu lähemalt lahkama hakata, et sinu tähelepanekutele vastata. Ma olen mitmel korral ennegi proovinud seda teha, aga lõpusk otsustanud kirjutamata jätta.

    Samas ma tahan sind tänada, et sa nii ilusti ja viisakalt enda arvamusi avaldad :)

    ReplyDelete
  17. Ma ei taha üldse kommenteerida, kuid, blogija eesti keel on üleüldiselt jube..nagu välismaalane google translate abil kirjutab..

    ReplyDelete
  18. Sam, minu privileegitud (oleneb muidugi kellega võrrelda) elu on kõik minu enda raske tööga saavutatud. See ei ole ei mulle, ega mu mehele mitte kuskilt lihtsalt sülle kukkunud. Ma olen selle nimel aastad vaeva näinud.

    Samuti ei puudu mul arusaam elu keerkäikude vahele jäänud inimestest, kas siis alkoholi või mõnel muul põhjusel on lõksu jäänud.
    Pigem ma ei saa aru miks peab alkoholi propageerima.

    Muidugi ei taga alkoholi reklaamimine, või mitte reklaamimine seda et minu lapsest ei võiks saada tulevikus alkohoolik. Ma pole seda kuskil väitnutki.
    Samas ma siiski usun, et see ei ole kellegile kasuks kui alkoholi igapäevaselt reklaamitakse.

    Küll aga tunnistan, ja vabanda, et ma ei oska nii korrektselt ja kongreetselt kirjutada kui ma seda sooviks, või nagu keegi teine teha suudaks.

    ReplyDelete
  19. Ok, see seletab ka seda iroonia-märkust, millest ma aru ei saanud ;)

    Aga jah, kui aus olla, siis tegelikult huvitaks jah, milline on sinu seisukoht selles suhtes, kui palju ja kuidas sina õigeks pead ühe lapse arendamist. Ja millisel määral üks laps peaks nö. tegelikku, ilustamata elu nägema. Ja mil määral lihtsalt ise olema ja ka negatiivseid kogemusi omandama. Ilma pedagoogilise juhendamiseta täiskasvanu poolt.
    Mõnikord su blogi lugedes tekib jah selline kahetine tunne - ühest küljes selline nö. heas mõttes kadedus, et nii tore kool ja toredad huvialaringide võimalused (kindlasti üle selle taseme, mis meie nö tavaline külakool on). Aga teisest tekib mõnikord tunne, et kas seda kõike LIIGA palju ei ole. Seda vaimset stimulatsiooni, mis ühelt poolt on nagunii suurlinnas nagu London (maailmatasemel muuseumid, värgid jne käe-jala juures alati) ja siis kogu see pedagoogiliselt läbimõeldud peagu tervet päeva täitev programm sinna juurde.
    Et kui sul õnnestub sellest teemast internetiavaruse jaoks piisavalt üldiselt kirjutada, siis mind see huvitaks küll.
    See läks nüüd alkoholi-teemast veidi välja juba ;)

    ReplyDelete
  20. Pia, nii tore, et sa avalikult sedasi kirjutad, sest kui sinul minu blogi lugedes sellised mõtted tulevas siis kindlasti ka nii mõnelgi teisel :) Ja kuigi ma ei pea kellegile hakkama lahti seletama kas teiste nägemus meist on õige või ei siis võib olla väikene selgitus vahepalana, aitaks ka edaspidiseid postitusi natuke teise pilguga näha.

    Ma siin vaid lisan selle ära, et Greta kool ei ole mingi super eriline kool. Samasuguseid koole on siin palju. Lihtsalt meie valisime selle kooli välja meie vana kodu piirkonnas olevatest koolide seast ja meil vedas et sinna sisse saime, sest otsest valikuvõimalust tegelikult vanematel ei ole. Lapsed pääsevad vaid nende kodu piirkonna lähedal olevatesse koolidesse ja sisse saavad vastavalt kohtade olemasolule. Selliseid häid koole on aga eripaigus üle Inglismaa. Meie piirkonnas mitu ja igal pool mujal ka. Me tuttavad elavad täiesti keskmises Inglismaa piirkonnas ja nende lapsed käivad samuti väga heas koolis. Neil on algklassides isegi vahetusjalatsid, mis on siin riigis väga erakordne nähtus :) Samuti käivad (on käinud) Pete õdede ja ta venna lapsed heades koolides ja nemad elavad eri paigus üle Inglismaa. Aga loomulikult piikondades kus elavad enamuses vanemad, kes haridusele eriti rõhku ei pane, läheb ka rohkem ressurse ja aega nende laste koolitamisega, mis kooli maine allapoole veab.
    Kooli teemadel kirjutan väga põhjalikult sellepärast, et ma tean, et paljusid siinseid lugejaid see teema väga huvitab. Seda enam, et paljud arvavad, et inglise koolisüsteem ei kõlba kuskile ja et see on nii õudne et 4 aastaseid kooli sunnitakse :)

    Ja Greta arendamisega me kohe kindlasti nii intensiivselt ja põhjalikult ei tegele kui sulle tundub :) :)
    Kuna see blogi sai alguse sellest, et kaugel elavat vanaema ja vanaisa lapselapse eluga kursis hoida ja meie enda mälestuse tarbeks, siis loomulikult on siin blogis hetkel pearõhk Gretal. Vähemalt niikaua kui ta veel väike on või me õigeks peame temast nii palju kirjutada.
    Nii, et ma arvan, et asi on selles, et ma lihtsalt kirjutan nendel teemadel palju, et selline mulje jääb, ning kuna ma olen oma alalt 'terapeud' siis ma lihtsalt oskan arengulistel teemadel 'sügavamalt' kirjutada kui võib olla mõni teine ema, kes oma lapse arendamisega palju rohkem tegeleb.
    Me ikka enamalt tegutseme instinktide põhjal, kui eelnevalt kõike läbianalüüsides ja arenguplaane koostades :) :) ja suurema osa ajast me ei tegele temaga üldse :)

    Aga eks ma proovi sinu esimeses kommentaaris välja toodud tähelepanekute põhjal eraldi kirjutada. Ma küll ei tea kui ruttu ma seda teha jõuan. Ma tahaks enne Eesti ja Rootsireisi juttudega ühele poole saada.

    ReplyDelete
  21. Ma olen blogi juba aastaid lugenud, ja kavatsen ka edasi lugeda. Mul on endal ka lapsed ja ma ütlen vaid seda et Eestis sündinud inimesena tunnen ma hoopis imetlust et keegi on valmis oma elust ja lapsest niimoodi avalikult isiklikke detaile jagama.

    Ma ei teeks seda kunagi, või kui, siis ilma mingeid pilte avaldamata ja pseudonüüme kasutades, sest netist on ju nii lihtne tegelikult tuvastada väga isiklikke andmeid mis pole sugugi turvalised. Mul pole isegi FB sellel põhjusel.

    Ja Greta blogile on iseloomulik see et tema ema ei hakka reklaamima negatiivseid seiku ja aspekte oma lapse elust vaid keskendub positiivsele. Ja sellest pole midagi, ehkki Piale on seega jäänud mulje et Greta on nagu kuskile vati sisse mässitud ja tema igapäevaseid toimetamisi jälgitakse kullipilguga nii igapäevaselt kodus töötava isa kui koduse ema poolt ja alati on mingi kasvatuslik tegevus varrukast võtta. Üldse Eestis on kasvatusvõtted teistmoodi, lapsed on iseseisvamad sest and on hoopis teises keskkonnas kui ükski nendeealine laps UK-s. Nii näiteks tohib 6 aastane üksi koolist koju minna ja trennist koju minna ja tulla ja omaette majade vahel mängida. On selge et Greta elus on piirangud ja sellest tulenevalt on tema blogi lood hoopis teistsugused kui ta kasvaks üles Eestis, Tallinnas või mõnes teises linnas.

    ReplyDelete
  22. Me oleme internetist 'avalikult' kirjutamise asja Petega paaril korral arutlenud ja me kumbki ei ole leidnud, et selles mingit ohtu oleks või vajadust blogi lukku panna. Vähemalt mitte praegu.
    Me ei ole avalikustanud meie elukohta, ega kooli kus Greta käib, ega paljaid pilte meist või mingeid muid väga isiklike andmeid mis meid ohustada võiks. Mõned avalikud andmed meist peavad seoses Pete tööga juba internetis olemas olema, seega kes soovib see leiaks need seal ka ilma mu blogita ülesse.
    Kui ma Eestis elaksin siis vaevalt ma blogiksin, või kui blogiksingi siis ainult kinnise blogina.

    Ma tuletan meelde, et Greta käib suurema osa päevast koolis ja on seda viimased 2 aastat teinud mitte ei istu päevad läbi siin emme ja issiga kodus ja ei tee kasvatuslike tegevusi. Kas Eestis ei käi siis koolilapsed trennides ja ringides, et meie laps kuidagi eriliselt 'kasvatatuks' tema ringide pärast tembeldatakse? Käivad ju samuti ja tihti isegi lasteaia lapsed peale 8 tundi lasteaias olemist.
    Ma huvi pärast vaatasin oma blogi vanemaid postitusi, et leida mida nii arendavat ja kasvatasliku ma siis oma varrukast välja tõmban ja temaga siin kodus teen. Peamised postitused olid kooliteemalised või Greta sõbrannadega mängimas või ise omi mänge mängimas. Arvategi, et kui ma panen blogisse pildi Gretast omas toas mängimas siis ma istun kogu selle mängu ajal ta kõrval ja jälgin ning arendan teda? Või see mida ta koolis õpib on kuidagi minust ja Petest sõltuv? Või kas see on kuidagi eriline, et vanemad oma lapse peale mingi osa päevast mõtlevad.
    Või arvate, et me käime nädalalõppudel väljas, reisudel, teatris, muuseumis vaid sellepärast et Gretat hullult arendada? Pigem oleme me alati ikka neid asju teinud sellepärast, et me ise naudime neid mitte, et Greta neid hirmasti vajaks. Nüüd kui ta juba vanem on siis loomulikult on tal omad soovid ja tahtmised ja siis me võtame ka neid arvesse ja teeme asju mida tema tahab.

    Pete kodus töötamise üle ei tasu ka norima hakata. Praegu on ta üldse Iirimaal ja tihti käib ka Saksamaal. . Ja kuidas saab selline asi üldse kellegile pinnuks silmas olla? Ka Eesti töötavad ju paljud inimesed kodust.
    Ma pigem arvan, et paljusi inimesi häirib hoopis see, et mina kodus olen ja tööl ei käi, sest Eesti standardite järgi on see ennekuulmatu ja lubamatu. Noh selles suhtes ei saa ma teid kuidagi aidata, sest siin ei ole see midagi ennekuulmatu ja meie perele ei tuleks minu tööl käimine kuskilt otsast kasuks. Selle vastu ei ole mul kahjuks midagi teha kui mõnel inimesel minu postitusi lugedes kahju või kade meel on, et nemad oma lapstega ühel või teisel põhjusel samu asju teha ei saa või ei saa pikad päevad kodus 'vedeleda', vaid peavad tööl käima. Ma ei kirjuta ju blogi otseselt teile.

    Jah, see on tõsi, et Eestis on turvaline lastel ise ringi liikuda. Mulle meeldiks kui selline asi ka siin võimalik oleks, aga kahjuks ei ole. Greta oleks kindlasti suuteline sellega hakkama saama.
    Samas ma kahtlen et Eestiski 4 ja 5 aastased lapsed üksi mööda linna ringi liiguvad? Suurem osa siinsetest blogipostitustest on siiski Gretast, kes on noorem kui kuue aastane, seega kuidas selline märkus praegu asjakohane üldse on?
    'On selge et Greta elus on piirangud ja sellest tulenevalt on tema blogi lood hoopis teistsugused kui ta kasvaks üles Eestis'
    Mis pagana piirangud Greta elu täis on, et tema blogi lood HOOPIS teistsugused kellegi teise lapse omast on?? Et mingite PIIRANGUTE pärast või? Et me paaril korral ei lasknud tal lõhkise peaga joodikuid vaadata??
    Või, et ta peab olema samamoodi kasvatatud ja elama sama elu kui keegi teine Tallinnas ja kui ta seda ei ole siis on kindlasti vati sees kasavanud ja elukogemusi vähem kui mõnel lapsel Tallinnas. Päriselt ka või?
    Ma mingi aeg tagasi sain ühe Eesti lugeja käest riielda, et ma lasen 5 aastasel lapsel ise võileibu teha või endale kapist snäki mõnikord võtta ja üldse pidavat kasvatama oma lapse liiga iseseisvaks!

    ReplyDelete
  23. Minu arust (ma vist olin esimene? kes seda postitust kommenteerids) on see blogi just huvitav, elust välismaal ja mõnevõrra eestluse kasvatamisest (mõnevõrra, sest Greta on minu arust ikkagi peamiselt inglane :)) aga samas ka Eestist välismaalase pilgu kaudu eesti keeles. Ma loodan, et Alice ei pahanda, kui ma Sind välismaalaseks kutsun, sest kuigi Sa räägid-kirjutad eesti keeles, oled sa siiski kohalikust elust piisavalt võõrdunud (ja ma muidugi ei tea, kas Sul enam Eesti passigi on, aga sellel vist väga pole vahet ega mõtetki, sest Su elu on ammu mujal) ja vaatad asju välismaalase pilguga.

    Minu arust pole Greta elu vatisisene ega hellitatud, tõsi, nagu ma juba ütlesin, see on keskmisest kõrgema keskklassi lapse elu, tal on need võimalused. Kui Alice oleks lihttööline Londonis ja ta abikaasa niisamuti, siis oleks nende elu hoopis teistsugune, sh nende väärtushinnangud jne. Minu arust on imetlusväärne, et Alice käib keskmiselt kuni 4-6x aastas Eestis - kui paljud nt Soomes elavad pered seda teevad? Ma loen seda blogi ka seetõttu, et kuigi mul endal lapsi pole, on hea mõningaid nippe kõrva taha panna, kui omal tulevikus lapsed tulevad.

    Samas oled Sa, Alice, üsna otsekohene ja see võib-olla hõõrub mõnele inimesele vastukarva. Ei tea, kas Sa oled kogu aeg selline olnud või tuleneb see otsekohesus Sinu elust välismaal, aga peab ju mainima, et eestlastele ei meeldi kui neid õpetatakse :D Eriti nö. välismaalaste poolt, sh välis-eestlaste poolt. Ja ma mõistan, et Sa ju lihtsalt arutled ja kirjutad (ja see ongi huvitav!) aga mõnikord lööb natukene välja see välismaalase suhtumine, et "meie riigis tehakse nii ja siin võiks ka teha" või "aga meie teeme nii, miks teie ei tee? see meie moodus on 10x parem", milles ei ole midagi halba, sest õppida oleks Eesti ühiskonnas veel paljutki, aga nagu ma juba mainisin, eestlased VIHKAVAD kui neid õpetatakse ja kritiseeritakse (isegi kui kriitika on vajalik ja konstruktiivne). Ning paratamatult tulevad meelde need õpetused, mida jagasid 1990ndate alguses välis-eestlased Kanadast ja Rootsist, kes tulid nö. oma juuri otsima ning kes, selle asemel, et mõista tolleaegseid olusid ja inimeste tõsiselt sassis hingeelu, hakkasid õpetama ja kritiseerima, kuidas me valesti elame ja mida me kõike valesti teeme :)

    Mina aga loodan, et Sa kirjutad ka edaspidi, minul on huvitav lugeda, ka nö. kritiseerivaid postitusi. Ma püüan neid mõista, sest vaatenurk on teine :)

    ReplyDelete
  24. Eestis elavale eestlasele tundud jah ehk tiger emana ��. Lastekasvatus lihtsalt on siin erinev. Muidu olete taiesti tavaline middle class pere uk-s, ei midagi eksteeemset, meil suht sarnane eluke teile. Eluheidikud muidugi jaavad silma kuna te lihtsalt ei puutu nendega kokku, inglismaal kuskile council piirkonda jalutama ei satu ha. Edu blogimisel �� Marit

    ReplyDelete
  25. Alice, sul on õigus, Eestis on alkoholism väga suur probleem. Mulle tundub, et üks põhjus on just ühiskonna suhtumises ja alkoholi kerges kättesaadavuses, mitte niivõrd reklaamis. Millegipärast me põjendame liigset joomist raske eluga ja stressiga (pean silmas üldiselt eestimaalasi) ega mõtle, et ehk alkohol muudabki meid depressivseks, vähemalt mis tühjemat rahakotti puudutab. Kindlasti on ka siinsed inimesed seda probleemi teadvustanud, selleks ei pea vaid kaugelt pilku heitma, et seda märgata.
    Tahtsin tegelikult hoopis Su blogi kiita. Huvitav on just neid Inglismaa koolilugusid lugeda ja Sa oskad kõike fododega väga mõnusalt edasi anda, nagu oleks ise kohapeal viibinud. See on Sinu blogi ja Sinu mõtted. Kes siis ikka kriitikat kuulda tahaks, kuid järele mõeldes on Sul tegelikult õigus olnud ja õiglane kriitika on pigem edasiviiv jõud. Niisiis, jätka ikka samas vaimus!

    ReplyDelete
  26. Nii kahju, et paljud anonüümsed ei pane oma kommentaaride alla mingit nime , sest raske on vastata kui korraga on mitu anonüümset kommentaari. Sel põhjusel keeran ma nüüd blogis anonüümse komenteerimise õiguse ära.

    Aga viimasele kommenteerijale suured tänud ilusa kommentaari eest.
    Jah, ma olen Sinuga nõus, et peab väga ettevaatlik olema mida ja kuidas Eestist või eestlastest kirjutada ilma et kellegile haiget ei teeks. Sa ütled, et ma olen otsekohane ja arvad, et see tuleb sellest, et ma olen suurema osast oma elust välismaal elanud. Ma arvan, et see tuleb pigem sellest, et ma olen eestlane :) Inglased on harva nii otsekohesed kui eestlased. Nad ütlevad asju ettevaatlikult või jätavad üldse parem ütlemata ja elavad oma elu rahulikult edasi :) Mõnikord on selline otsekohesuse puudumine halb, enamalt hea.

    Samas kui ma nüüd oma Eesti teemalisi postitusi vaatan, siis neid kriitilise tooniga postitusi on ikka imevähe. Enamus postitusi Eestist on ikka väga positiivsed ja ilusad ning infomeerivad ka eestlastele endile. See, et ma kirjutan et mulle mingi asi ei meeldi või ma valeks pean, see on ju loomulik ja seda kirjutades ma küll ei pea arvestama võõraste inimeste tunnetega.
    Kõige rohkem olen ma vist Eesti teemade juures kritiseerinud seda, et Eestis ei võeta allergiaid küllalt tõsiselt. See teema ei tohiks küll kuskilt otsast olla kinni inimeste sissetuleku või ajaloolise taustaga, vaid on lihtsalt suhtumise asi. Üks kõik siis kus maal ma elan või söömas käin. Aga jah, tänan et Sa mu tähelepanu sellele tõsiasjale nii ilusti juhtisid. Ma proovin edaspidi selliseid teemasi vältida.

    Paar täpsustust ka. Mul on ikka Eesti pass :) Pole kunagi mõelnud seda UK oma vastu vahetada, ega näe selleks mingit põhjust. Ainuke koht kus minu Eesti pass meie perele probleemiks on on see, et kuna Eesti on ex Soviet maa siis Petel ei ole võimalik minu pärast töötada kõrgema turvakoodiga riiklikel projektidel. No sellised mis on väga salajased. Esimese astme turvakoodi juures ei ole minu taust küll õnneks ohuks, kuigi ka siis ei tohi ta koju tulles ei mulle ega kellegile teisele oma tööst rääkida, ega isegi paberilipakat töölt kaasa tuua. Aga noh kuna Pete nagunii liigub ühest firmast teise pidevalt siis see ei ole küllaldane põhjus minu passi vahetuseks.

    Ma arvan, et Greta on ikka üsna palju ka ikka eestlane, kuigi jah inglise pool on tugevam. Ta muidugi ei ole kunagi Eestis elanud, aga mina räägin temaga ainult eesti keeles ja tema minuga ka, kuigi tema kõne on tihti grammatikaliselt vigane ning tema sõnavara on palju väiksem kui temavanusel lapsel Eestis.
    Eestis me aga kohe kindlasti ei käi aastas 4-6 korda. Tavaliselt ikka üks või kaks korda aastas. Iga suvi, mõned jõulud ja mina Gretaga kevade koolivaheajal. Eelmine aasta ainult käisin tihedamalt seoses korteri müügiga. Nii mõnigi Soomes elavad pere käib väga tihedalt Eesti vahet. Samas ega kõik ei tahagi nii tihedalt Eestis käia mis tahes maailmaotsas nad elavad ja seda mitte vaid rahapärast vaid nad lihtsalt ei soovi.

    Kui mina ja mu mees oleks lihttöölised siis ma olen kindel, et meie peamised väärtushinnangud oleks samad mis praegu. Me oleme mõlemad sama tüüpi väärtushinnangutega üles kasvatatud ja need ei pea sõltuma palganumbrist. Jah, valikuid oleks siis kindlasti vähem ja natuke teistsugused, aga see ei tähenda küll, et meil hea ja õnnelik elu ei võiks sel juhul olla. Reisida, ringiliikuda ja elu nautida saab ka väga väikese summa eest nii, et ei tasu mõelda, et lõbutsevad vaid suurema sissetulekuga inimesed :) Kõik sõltub ikka inimestest endist, nende pealehakkamises ja sellest mida nad elus tähtsaks peavad. Me mõlemad Petega oleme oma elus olnud 'lihttöölised' ja meie kummagi pered ei tule kuskilt kõrgklassist :)

    Samas palun ärge arvake, et me mingid erilised rikkurid siin oleme. Eesti palku võrreldes jah küll, aga me ju ei ela Eestis.


    ReplyDelete
  27. Tänud ka kahele viimasele kommenteerijale :)Te kommentaarid tulid sisse sel ajal kui ma eelmisele vastasin ja ma ei näinud neid

    ReplyDelete
  28. Arvan, et mis mulje sinust teistele läbi blogi jääb on igaühe enda kana, mida kitkuda. Ainult sina ja su pere teavad sind, su elu ja kasvatusviisi, blogid annavad ainult teatud osa elust edasi, ja kui meil, lugejail, sellega mingi probleem tekib, on see meie probleem :) Ja väga huvitav, et selline kisma siin nüüd tekkis :D Eks laste kasvatamine ja raha ongi see, mis inimesi kõige rohkem erutab ja tülli ajab...

    Mina tahtsin üldsegi öelda, et üks päev kirjutasin ma ka väga põgusalt alkoholilembelistest eestlastest. Ja kui need joodikud, keda Eestis tänavatel upakil näha on, on pigem juba keskealised ja vanemad, siis mind üllatab just noorte joomine. Õnneks on siin ka hakatud alkoholi pigem sotsiaalselt tarbima, nt kõik minu pere ja sõbrad joovad vaid klaasikaupa ja sotsiaalsetel üritustel. Aga siiski... näha noori, kes bussi lahtiste pudelitega astuvad, on morjendav. Ja ma ei saa aru, kust nad tulevad ja miks nad arvavad, et nii tegema peaks? Räägin just noortest.

    Reklaamist ka - alkoholireklaame näidatakse telekast Eestis ainult õhtuti, pärast kl 21 või 22 (ei mäleta). Lapsed ei peaks siis üldse enam ülevalgi olema :D Muidu ma ei leia, et alkot siin rohkem kui teistes EL riikides reklaamitakse. Kõige silmatorkavam asi alkoholiga ongi mu arvates hoopis joobes inimesed tänavapildis. Loodetavasti jõuame kunagi meie ka sinnani, et inimestel pole enam tänavele joomiseks ja ära vajumiseks põhjust.

    Jaksu edasisel kirjutamisel! :)

    ReplyDelete