Monday, 20 July 2015

MINI WIMBLEDON

Ma proovin nüüd tasapisi vanu sündmusi siia kirja panna. Mul on selleks täpselt nädal aega enne kui Eestisse lendame ja uued sündmused peale tulevad. 

Ega nendest postitustest suurt midagi oodata ei tasu, sest pika ja mõistliku teksti jaoks ei ole ikkagi ei aega ega ka vaimu, aga las olla. Suvel nagunii kõigil palju muid tegemisi ja kes see ikka viitsib blogisi nii eriti lugeda.

See postitus on Wimbeldoni tenniseturniirist. Mitte küll sellest originaal omast, mis mõned nädalad tagasi meil siin toimus, vaid selle turniiri mini versioonist.

Üks päev tuli Greta koolist kutsega mille ta oli ise kirjutanud. Mul võttis küll natuke aega, et pihta saada kuhu meid Petega kolmapäeval ajavahemikus 14.30-15.00 kutsuti aga Greta aitas hädast välja ('are miny Wilbodon' tuleb lihtsalt lugeda kui OUR MINI Wimbledon :)
Eriti meeldis mulle kutse juures see kuidas oli kirjutatud relax (rilacs) ja enjoy (injeuy) :)
Me võime nüüd Petega öelda, et meil on Wimbledoni tennise turniiri kogemus olemas. Küll mini kogemus, aga siiski kogemus. Kui kunagi päriselt peaksime lõpuks nii kaugele jõudma, et need päris Wimbledoni piletid viitsime ära osta siis teame enam vähem mida oodata ;)
Greta on see meie poole jooksev helesiniste botastega tegelane
Tegu oli siis Greta vanuste laste tennise üritusega. Nad olid kehalisekasvatuse tunnis tennise mängu paar nädalat õppinud ja tahtsid seda nüüd meile demostreerida. Lapsed valmistasid ise ka üritusel pakutavad suupisted. Ükski korralik WImbeldoni tenniseturniir ei toimu ilma sinna juurde kuuluva maasikate ja kreemiga ja nii oli see ka mini Wimbeldoni puhul. Lapsed olid eelnevalt koolis valmistanud maasika tükkidega tarretist, maasikad ja kreemi, maasika, kreemi ja besee segu, sokolaadikoogi, küpsiseid ning riisisokolaadi plönnikesi. Lõpuks ometi üks üritus kus ka mina suu magusaks sain :)
Üritus oli tõesti mõeldud lihtsalt toidu ja päikese nautimiseks. Tennist saime ka jutu vahele vaadata kui soovi oli, aga erinevalt päris Wimbledonist võisime me rääkida ka mängu ajal. Kuna kogu üritus oli üsna lühike siis juhtus nii, et Greta ei jõudnutki reketit kätte võtta ja palli lüüa. Tema muidugi arvab, et kui ta platsi ääres seisab siis keegi tuleb talle vabatahtlikultreketit pakkuma, ilma et ta kellegile sellest soovist üldse märku on andnud. Tennise mängu isu tuli tal ka alles siis peale, kui kõik pakutavad küpsised ja koogid olid otsa saanud ja tal ei olnud enam võimalust söögilaua juurest endale midagi söödavat tuua. Selleks ajaks aga hakkas juba turniir läbi saama ja kõik reketid, pallid ning võrgud korjati kokku.

Vähemalt sai laps korra pallipoisi-tüdruku rollis olla.
Tegelikult on Greta juba üsna pikka aega tennisereketit endale nurunud. Minu jaoks on see tema soov nii 'random' olnud, et ma ei ole sellele isegi pööranud üldse mitte mingit tähelepanu, aga nüüd kui ma nägin kui pettunud ta oli kui üritusel reketi kasutamisest ilma jäi, siis eeldan, et see soov on tal igati põhjendatud. No ja kuna Pete on talle seda reketi ostu nüüd juba paaril korral lubanud ka siis eeldan, et sel nädalal hakatakse meie aias palle naabri aeda taguma.

No comments:

Post a Comment