Sunday, 14 June 2015

LUGEMISEST JA KIRJUTAMISEST

Greta loeb meil juba täitsa inimese moodi mis minu jaoks on väiksemat sorti ime. Eelkõige sellepärast, et minu osa ta lugema õppimisel on ikka imepisike olnud, vaid nii palju, et kuulan kui ta mulle iga päev koolist võetud lugemisraamatuid ette loeb. Gretal endal ei ole kunagi olnud mingit vastumeelt lugemise suhtes. Kuna lugemisraamatud on jaotatud erinevatesse astmetesse, vastavalt lapse võimetele, siis ei tohikski lugemine kellegile vastumeelne või liiga rakse olla. 

Eks üks osa ole ka selles, et lapsed saavad ise endale neid raamatuid lugemiseks valida ja see juba motiveerib neid. Olen tihti Greta jutust kuulnud kuidas ta on mingist raamatust kellegi oma klassikaaslasega arutanud (mainin igaks juhuks, et see arutamine ei ole mingi book club stiili arutamine, vaid lihtsalt paari sõna vahetus sel ajal kui nad omi raamatuid tagasi viivad ja uusi valivad), või mulle öelnud et ta valis täna selle raamatu, sest ta sõbranna oli öelnud, et tema luges seda kui oli 'Purpel' astmel ja see on naljakas jutt. 
Erinevad astmed on värvide järgi märgistatud ja neid on kokku 12. Greta on hetkel 9 astme peale, kolm astet veel ja siis vist peaks lugemine selge olema. Selge siis selles mõttes, et lastel peaks olema siis kõik hääliku kombinatsioonid selged, et ise tundmatuid sõnu välja hääldada ning et lugemine on piisavalt sorav ning ilmekas.

Ilmekusele pööratakse tegelikult tähelepanu juba üsna lugemise algastmetel. Ühe lugemisastme eesmärgiks ongi kohe eraldi ilmekus ja selle astme raamatutes on näiteks need kohad mis valjemalt välja ütlemist vajavad paksemalt trükitud. Enne järgmisesse astmesse edasi ei saa kui sa oskad piisavalt ilmekalt lugeda. 

Ajaloo tarbeks ka üks video (Greta 6 aastat 2 kuud).

Lugemisele lisaks on vaja aga ka kirjutama õppida. No see on veel täiesti omaette ooper. Ma ei ole varem kunagi inglise keeles kirjutamisele nii mõelnud kui ma nüüd siin Greta kõrvalt näen. Emakeeleõppe on ikka midagi muud kui võõrkeele oma.

Üks päev saadeti koolist koju posu pabereid ja juurde oli kirjutatud, et palun harjutage neid sõnu kodus lugema ja kirjutama. Mul jäi seda lugedes korraks suu lahti, sest ma ei suutnud uskuda, et iganädalasele 10-nele sõnale lisaks peame me nüüd ka veel mingi 100 sõna kahe nädalaga kirjutama õppima (osasid sõnu oskad Greta tegelikult juba nüüd õigesti kirjutada, aga ikkagi).
Järgmisel päeval küsisin õpetajalt igaks juhuks üle, et mis värk on. Ma poleks mingil juhul Gretaga kõiki neid sõnu kirjutama õppima hakanud ka siis kui oleks pidanud.
Õpetaja õnneks ütles, et ei pea õppima kirjutama, lihtsalt peab õppima lugema ja harjutama neid erinevaid häälikukombinatsioone. Nad olid lihtsalt kogematta valesti juhistesse kirjutanud. Neil tuleb järgmisel nädalal üks test kus lastel lastakse lugeda nii nimetatud mitte midagi ütlevaid sõnu. Sedasi testitakse kas lapsed oskavad õigeid häälikuid ja häälikukombinatsioone hääldada. Test pidi olema väga range. Laps kukub testist läbi juba paari veaga ja peab siis sama testi järgmisel aastal uuesti tegema. 

Samas see test on rohkem koolide pingerea jaoks, kui laste või lastevanematele. Selle testi järgi hinnatakse kooli, et kuidas kool on suutnud lapsi õpetada. Greta õpetaja ise ei ole sellest testist eriti vaimustatud, aga mis tal üle jääb, peab tegema seda mida keegi kõrgemalt käsib. Õpetajale ei meeldi ka see, et testijaks on keegi täiesti võõras ja paljud lapsed võivad sellest segadusse minna ja rohkem vigu teha. Mulle endale tundub, et kuna koolis tegeleb lastega nagunii pidevalt rohkem kui üks õpetaja (neil on abiõpetaja ja lapsed loevad ka individuaalselt mitmele teise klassi õpetajale või vabatahtlikult abiks olevatele lastevanematele) nii, et sellist vaid ühte õpetajasse kiindumist ei tohiks eriti olla, aga eks igaüks ole erinev ning eks ikka nende klassiõpetaja tunneb ja teab omi lapsi kõige paremini.

No eks näis kuidas Gretal läheb. Mina selle testi pärast ei muretse ja kui läbi ei saa siis pole hullu. Greta lugemine on mulle juba ise tõestuseks, et Greta areneb ja loeb hästi ja nagu õpetajagi ütles siis see test ei muuda või aita palju midagi sellele lisaks mida nad juba nagunii klassis teevad. 

Aga siia panen ma need pildid hoopis sellepärast, et teile väike ülevaade anda kui paljudel erinevatel tähekombinatsioonidel on sama hääldus. Mina ei saa aru kuidas need lapsed siin üldse suudavad inimese moodi kirjutama õppida, sest minu meelest on hääldust järgides ikka väga raske õigekiri saavutada. Peavad lõpuks ikka vist kõikide sõnade õigekirja lihtsalt pähe õppima. 





Testis peavad nad ette lugema väljamõeldud sõnu ja neid õigesti hääldama. Nad kutsuvad neid sõnu koolis 'Alien' sõnadeks, ehk siis tulnukate sõnadeks. Siit paar näidet. Tulnukate sõnade ees on ka tulnuka pilt :) Greta saab kodus selliste sõnadega hästi hakkama. Loodetavasti siis ka testi ajal.

Greta kirjutab ka enamalt just häälduse järgi. Ma vahel pean päris nuputama mõne sõna üle, aga ta ise saab oma kirjast suurepäraselt aru ja loeb ladusalt ette. Pärast tagasivaadatuna tundub täitsa loogiline kuidas ta midagi kirjutanud on, aga samas ma ikka mõtle hirmuga, et kuidas ta küll korralikult kirjutama suudab õppida.
Näiteks selle aasta (mitte kooliaasta) lõpuks peaks ta enam vähem juba sellisel tasemel kirjutama. 
Need on Year 2 (6-7 aastased) laste kirjandid!

Kirjutaga aga meeldib Gretale hullult. Joonistamine on täiesti tahaplaanile jäänud millest mul on natuke kahju, aga  ma kujutan ette, et suvel kui rohkem vaba aega siis ehk ärkab ka joonistamine taas ellu.

Reedel koolist tulles ta juba rääkis mulle kuidas ta tahab ühte raamatut kirjutada koos erinevate peatükkidega. Tavaliselt kui tal mingi idee tuleb siis ta proovib selle iga hinna eest ellu viia ja ka ühe korraga lõpetada. Kahjuks ei ole õhtud tihti ta romaanide kirjutamise jaoks küllalt pikad, aga kirjanik ise väidab, et raamat peab ilmtingimata ühe õhtuga valmis saama ja nii siis ongi raamatu esimesed 12lk enam vähem normaalsed, aga viimased 12 lehekülge väga kiiruga kirjutatud. Tekst muutub hõredamaks ja käekiri suuremaks :)
Siit väike näide eile õhtul kirjutatud romaanist 'Väga väike kadunud kass ja ulakas tüdruk'. Enamus jutte on tal kassidest :)
Kui ta oli jutu ära kirjutanud, siis ta luges selle meile ilmekalt ette ja me siis koos parandasime osa kirjavigu ära. Ta näitek kirjutab 'hope' asemel hop või 'made' asemel mad sest hääldades ju seda vaikset 'e' ei ole kuulda. Hea näide häälduse järgi kirjutamisest on ka 'beach' mille Greta kirjutas beech-ina. 
Aga ärge te seda Great juttu siin nüüd lahti nuputama hakake. Ma panen siia blogisse paar pilti et ajaloo tarbeks talletada. Pildid on nagu nii tehtud erinevatelt lehekülgedelt ja seega loetud tekst tuleks väga segane.




Panen siia kooliteemalise postituse lõppu ka ühe näite mida lapsed eelisel nädalal koolis tegid (või siis õigemini üks väike osa sellest mida nad tegid).
Kirjandustunnis kirjutasid nad kirja seda raamatut eeskujuks võttes
In literacy we have been letter writing based on the book Dear Greenpeace. We have written to the WWF asking for information on looking after the animal we found in our garden. We then replied to our partner’s letter pretending we were the WWF representative.
Ehk siis üks laps kirjutas kirja WWF-le et küsida informatsiooni kuidas hoolitseda aiast leitud mingi looma eest ja siis selle lapse õpipartner kirjutas vastu nagu ta oleks WWF esindaja ja jagas vajaminevat infot. 
Igal lapsel on klassis oma õppipartner kellega koos tehakse arutelu ja muid töid. Õpetaja määrab igale lapsele partneri ja partnereid vahetatakse vist igal veerandil. See tagab, et ühed ja samad lapsed ei ole koguaeg koos ja et ka poisid ja tüdrukud suhtleks omavahel ja õpiks teineteist tundma.
Minu arvates nii tore idee sedasi kirju kirjutada. 

Oak and Cherry classes have planned an investigation into growing plants, planting cress seeds after making the pots and filling them with compost. We are beginning to see results already! Meanwhile Alder class have been learning about the different types of seed dispersal; making animations to demonstrate how this works.
Veel tegi Greta klass animatsioonfilmi sellest kuidas seemned levivad, samal ajal kui paralleelklassid istutasid seemneid. Pärast saavad klassid kokku ja jagavad omavahel õpitud informatsiooni ja uurimitöö tulemusi.
Tihti tehakse selliseid informatsiooni vahetus tunde ka vanemate klassidega. 

7 comments:

  1. Oliveril oli ka eelmine nadal mingi assessment. Onneks sonu koju ei antud, teavad palju teavad :) oliver on mul uldiselt laisk lugeja. Loeb koik ilusti ara aga asjaga peale hakkamine votab kohutavalt aega. Nii me siis loeme vaid 2-3 korda nadalas. Kui ise lugeda tahab omaette siis votab oskari raamatud, Maze Runner, jne :|

    ReplyDelete
  2. See test on üldse alles viimase kahe aasta või kolme aasta jooksul kasutusele võetud, sest enne ju õpetati siin lugema läbi sight reading-u. Nii et üsna uus asi.
    Õpetaja ültes, et kahel viimasel aastal on Greta kool üsna halvasti seal testis teinud (kuigi lugemise tulemused on alati head või väga head olnud) ja ma arvan, et nad nüüd tahavad, et lapsed vähemalt natuke kodus enne harjutavad ja häälikutele tähelepanu pööravad, et siis testis paremini läheks ja koolile paremad tulemused saavutada. Muidu ja tegelikult lastevanematele üldse ei antagi teada kui nad koolis selles eas mingeid arengulisi või koole võrdlevaid teste teevad, sest need testid on selleks, et õpetamis meetodite tõhusust mõõta ja lapsevanemaid otseselt need tulemused ei mõjuta. :)

    ReplyDelete
  3. Ma arrrrrmastan seda inglise süsteemi, et lapsi hakatakse õpetama varakult ja sammhaaval. Kui ma peaksin kunagi mingil põhjusel Inglismaale kolima ja mul sel ajal väike laps oleks, tahaksin selle hüpoteetilise lapse panna taolisse kooli, kus Greta käib. Nii põnev on Sinu kooliteemalisi kirjutisi lugeda.

    ReplyDelete
  4. Johannal oli ka sel aastal tasemetöö eesti keeles, matemaatikas ja aines mida ette ei öeldud. Tahetigi teada laste taset ilma et nad spetsiaalselt ette valmistaksid. Tasemetöö oli ajaloos :) Johanna jaoks on see aine kõige raskem, aga tasemetöö sai nelja.

    ReplyDelete
  5. Reet, suur aitäh selle kommentaari eest. Ma küll ei oota või sõltu blogikommentaaridest (alati on muidugi tore neid saada :), aga mõnikord ma koolipostitusi kirjutades mõtlen, et võib olla ma kirjutan liiga palju või liiga põhjalikult. Samas ma tean, et üsna paljud mu blgoilugejad on huvitatud nendest kooliteemadest kuigi ei kommenteeri. Seega ma jätkan samas vaimus :)

    ReplyDelete
  6. Tere Alice;) Mina olen üks neist kes leidiski sinu blogi tänu kooliteemadele ja huvi on jätkuv.
    Mul on väga kahju, et Eesti "raisatakse" lasteaia ja riikliku õppekava järgi laste arendamise peale suur hulk lapse jaoks vaimselt üliviljakat aega. Ma nii soovin, et minu laps saaks läbida samasugust programmi nagu Greta... Mul omal kolmepoolene poja, kes juba ammu laulab inglisekeelset tähestikku, samuti numbreid mõlemas keeles kuni sajani. Ja see kõik on puhtalt lapse loomulikul huvil põhineva arengu, mitte eriline "lapsega tegelemise" tulemus.

    Et nüüd siis andsin endast märku ;-)
    Parimad tervitused kogu teie perele!

    ReplyDelete
  7. Teretulemast Marie!
    Nii tore kuulda, et sa mu blogile sattusid ja et sulle me blogi meeldib ning koolipostitused huvi pakuvad :)
    Greta koolis tehakse nii palju põnevaid asju, et ma kindlasti kajastan neid ka siin blogis edaspidi. Mul endalgi on huvitav ja põnev seda kõike siin kõrvalt jälgida, sest siinne koolisüsteem on ikka väga erinev Eesti omast.

    Tänud tervituste eest ja järgmiste virtuaalsete kohtumisteni! :)

    ReplyDelete