Thursday, 18 June 2015

ETTEVALMISTUSED KOLIMISEKS

Tahaks mitmel eri teemal blogida, aga raske on leida aega või seda õiget blogimise vaimu. Kuna me kolimiseni on jäänud vaid nädal ja üks päev siis loomulikult veedan ma enamus omi päevi siin maja kokku pakkides. Täna oli küll erand, sest suurema osa päevast ma lihtsalt istusin. No ei olnud mingit pakkimise või blogimise vaimu peal ja aeg lihtsalt lendas käest. Lõpuks siiski suutsin kaks kasti kokku pakkida enne kui pidin Gretale kooli järgi minema ja ta ujumis trenni viima. 
Vaene laps, tal on praegu nii intensiivne kava. Täna koolis jalgpallitrenn (kehaliskasvatuse tund) ja peale kooli ujuma, homme ujub ta koolis, läheb siis sõbra juurde mängima ja siis kell 6 õhtul on tal jälle eraujumistund. Ta ise muidugi naudib kõike täiega, aga mina olen nats mures, sest kuna õhtud on nii valged siis voodisse saadakse ja magama jäädakse tavalise kella 8 asemel alles kell 9. Hommikul on siis muidugi raske ärgata ja koolist tulles on ka üsna väsinud näoga (selles on osalt ka süüdi praegused palavad ilmad).

Praegu kui ma seda teksti kirjutan on kell 11 õhtul ja ma olen omadega nii läbi. Tahaks kirjutada oma tunnetest meie  tulevase kodu suhtes, aga mu aju juba magab :) 
Ma olen küll juba ammu käega löönud sellele suurele segadusele mis meil siin kodus praegu laiutab, aga siiski ajab see mind närvi ja tekitab vaikset stressi. Pole ühtegi kohta kuhu vaadata ja lasta silmal puhata ning mis veel kõige hullem on see, et kord kui me kolinud oleme siis ootab meid ees veelgi suurem segadus ja korralagedus. Ja seda kõike jätkub veel väga pikaks ajaks...

Siit mõned pildid meie maja praegusest seisust
Siin on Pete meie kuuri tühjendamas ja kuuri sisu tuppa toomas.
 Selline näeb hetkel välja me veranda
 Ja selline elutuba ühe nurga alt
 Söögituppa kerkib igapäevaga aina rohkem kaste
 Alumise korruse esik
 Üleval korrusel oli kaks päeva tagasi pilt sellin. Tassisime pööningu tühjaks.

Greta tuba ongi hetkel ainuke tuba mis enam vähem korras ja ilma ühegi kolimiskastita. Nädalalõpul on plaan ka kõik tema asjad kastidesse ära pakkida.
 Kontor
Sel aastal tundub taas olevat väga hea vaarika saaks. Üks kunagi ära visatud maasikataim kasvab aasta aastalt mingi kiviklibu sees ja iga kord üllatab meid oma rikkaliku saagiga. Seda taime me kahjuks endaga küll kaasa vedama ei hakka, aga mida teha vaarikatega? Kas keegi teab kas vaarikataimi tohiks maast välja kaevata ja uues kodus kuskile ringi istutada (ma küll ei kujuta üldse ette kuhu nad me uues aias sobiks, sest ma olen seda aeda ju vaid korra veebruari kuus näinud ja mul pole õrna aimugi kuhu sinna vaarikad sobiksid)? Kas oleks lootust, et need vaarikad mis praegu veel valminud ei ole ringi istutades vilju edasi kasvataks? 

Vaarikataimed ei maksa küll poes peaaegu midagi, jõuaks vabalt uued taimed osta, aga need mu praegused vaarikad on nii hea sort, et ma ei tahaks nendest niisama loobuda. Mis sortidega tegu ma muidugi ei tea, aga üks taimedest hakkab hästi vara vilju kandma ja teise taime vaarikaid saame me ka veel oktoobris nautida. 
Seal kuskil vaarikapõõsa külje all on ka veel mustikapõõsas.
Selle roosipõõsa plaanima samuti endaga kaasa võtta. Ma  ei tea küll kuidas, aga võtame.
Homme (ehk siis täna, kuna te loete seda postitust täna) läheme veel korraks oma uut maja vaatama. Nimelt võttis meie uue maja omanik meiega ühendust (läbi kinnisvara agendi) et küsida ega me juhuslikult ei ole huvitatud mõnest ta mööbliesemest, et kas me ei sooviks tulla vaatama. Kuna ta kolib väiksemasse elamisse siis tal ei ole võimalik sinna kogu oma praegust kraamia ära mahutada ja seega mõtles, et küsib meilt enne kui hakkab kellegile asjade ära viimise eest maksma. 
Me küll teame, et majast ei ole meil midagi endale valida, sest tegu siiski vanema inimese ja aegunud stiiliga, aga kui meile pakutakse sellist suurepärast võimalust veel korraks enne kolimist oma uue majaga tutvumiseks siis otseloomulikult me ütleme Yes, please!

Ma küll natukene olen kahevahel, et kas see oleks õige samm majaomanikuga näost näkku näha. Kergem oleks vist kui kõik jääks anonüümseks ja majale mingit isikliku märki külge ei jääks. Samas jälle oleks tore maja sedasi üle võtta inimeselt kes seda maja on suurema osa oma elust armastanud ja et ka tema saaks näha kellele ta oma maja 'parandab'. 
Ma nüüd kogu hingest loodan, et mees osutub homme üheks toredaks inimeseks, kes meid oma kohtumisega positiivselt majja sisse õnnistab...


12 comments:

  1. Nii suuri vaarikapõõsaid on jube raske maast lahti kaevata. Kui on hea sort, kaeva mõned väiksemad võsud üles ja paki kaasa.
    Kolimine on emotsionaalselt raske, sest "oma" saab "nende omaks" ja kellegi teiste "oma" tuleb enda "omaks" teha.

    ReplyDelete
  2. Järsku saad omaniku käest ühteist ka uurida, näiteks millised naabrid on ( ka mitte vähe tähtis seik),jne.
    Nii suur roos ei pruugi uues kohas enam nii hästi kohaneda..eriti kui kesksuvel teda kolida..

    ReplyDelete
  3. Kui oleks sügise poole, siis ma lõikaks roosi lühikeseks ja istutataks uude kohta, kevadel ajaks uusi võrseid välja, minuarust kõige lollikindlam meetod, paari aastaga kasvaks ilusaks..suvel kolimise kohta ei tea isegi,võiks ka järsku kärpida, ega õied niikuinii kolimist üle ei ela..

    ReplyDelete
  4. Ritsik, sul on nii õigus. Just sellest omaks võtmisest ja oma ära andmisest ma siin olengi mõelnud ja kirjutada tahtnud. Sa nüüd panid põhimõtteliselt selle mu postitusse kokku ühe lausega :)
    Vaarikad on jah sellised, te nad levivad väga ruttu ja väikene taim kasvab väga ruttu suureks põõsapuhmaks. Samas noh ikkagi ju meie põõsas ja tahaks kogu põõsast kaasa. Tänu sulle nüüd vähemalt tean, et arvatavasti on raske välja kaevata. Saab näha kuidas Pete tööga hakkama saab :D

    Anonüümne, hea, et seda naabrite asja meelde tuletasid. Me küll tegelikult ühe naabriga (mitte kohe meie kõrval vaid ülejärgmine maja) juba tegime tutvust. Naabrite värki eriti ei karda, sest majad ei ole koos ja piirkond on selline, et seal enamus inimesi kõik normaalsed, aga küsime kindlasti ja kui sisse oleme kolinud siis lläheme ennast kohe ka tutvustama (kui naabrid ette ei jõua ja ise tere ütlema ei tule :)

    Väga hea teada, roosi lõikame siis jah natuke lühemaks. Ongi teine liiga pikk kuhugi vedamiseks. Õitest pole lugu, sest need on enamuses praeguseks juba ära õitsenud, vaid mõned nupud veel õitsema puhkemist ootamas.

    ReplyDelete
  5. Oehhh, ma väsisin pelgalt piltide vaatamisest ära ... Nii et JAKSU, JAKSU, JAKSU, kullakesed!

    Aga vaarikate teemal võtan sõna nii palu, et meil on ka mõnus uputus sel aastal. Tõeline vaarikadzhungel :-)

    Kallid ja olgu kastid kerged!

    ReplyDelete
  6. Eestiski tundub sel aastal hea vaarikasaak tulevat. Väljakaevamise kohta nii palju, et kui on hea terav labidas, siis saab hakkama. Mina olen vaarikaid igal ajal istutanud ja kõik on kasvama läinud ning mõni marigi on külge jäänud.
    Aga kolida on tegelikult tore. Mingis mõttes on see puhastus. Majas, asjades, hinges. Tõesti millestki lahti laskmine. Aga ees on ootamas uus ja põnev. Mis siis, et algul on suur segadus ja palju tööd, aga sisustamine ja asjade sättimine on üks ütlemata mõnus tegevus. Ning kui kõik on paigas, küllap siis tuleb ka tunne, et see on nüüd m e i e kodu. Palju õnne teile uude kodusse!

    ReplyDelete
  7. Tead, ma ootsain ka seda mõnusat puhastus tunnet, lahtisaamist paljust mitte vajalikust AGA puul on pool maja ära pakitud ja kuskilt otsast ei tunne mingit puhastust :( Pete tellis isegi ühe suure prügikoti (sellise hästi suure millele tuleb järgi spets auto), et see siis meie kola täis panna, aga lõpuks palusime omi naabreid ka sinna kotti midagi panema, sest meist jäi see peaaegu tühjaks. Eks oma osa ole selles, et me oleme alles hiljuti oma pööningut ja kuuri juba koristanud ja sorteerinud ja enamus asju mille oleme ära visanud on viidud kas heategevuspoodi või siis taaskasutusse nii, et siina suurde prügikasti ei olnudki midagi suurt panna.

    Loomulikult on uude majja kolimine uus ja põnev, sest ega me ju muidu poleks seda maja ka ostnud, aga vot sisustamise ja asjade sättimiseni läheb ikka veel väga, väga palju aega ja see ongi see mis mind rahutuks teeb. Iga ruum vajab uut kuube ja alumine korrus ümberehitust ja enne ei saa eriti midagi teha kui aknad vahetatud ja juurdeehitus lisatud, aga see kõik võtab aega.,,
    Sellegipoolest, kuskilt peab ju algust tegema ja mina sellega harjuma, et korras kodu ei ole meil nüüd üsna pikaks ajaks :)

    ReplyDelete
  8. Edu teie perele kolimisel!
    Nii ootan postitusi teie uuest kodust ja sellega seotud tegemistest.

    ReplyDelete
  9. Paar nadalat tagasi tulin uhel laupaeval poest ja minu ees jalutav pere jai meie maja ette seisma. Kui varavast sisse laksin kusisid et kas ma elan siin. Vaatasin nende poole ja tundsin ara selle pere kelle kaest me maja ostsime. Ma maletasin koikide laste nimesid isegi ( ja ema isa omasid ka :). Kutsusin nad sisse ja meil oli vaga tore vaike catch up :) Nii tore kui maja pole anonuumne vaid kui uhed malestused teiste peale kasvavad :)

    ReplyDelete
  10. Anonüümne, suured tänud heade soovide eest ja uuest kodust hakkab kohe kindlasti väga palju postitusi tulema :) Kohe varsti kirjutan ka meie tänasest kohtumisest majaomanikuga.

    MrsB, see oli küll super kohtumine teil. Uskumatu, et veel sedasi nende taga jalutasid :)
    See on jah väga mõnus tunne kui tead, et inimesed kelle majja kolid on toredad ja inimesed kes sinu majja kolivad samuti toredad.

    ReplyDelete
  11. Meie müüsime oma eelmist kodu ise ja nägime kõiki võimalikke ostjaid. Senimaani kui vanast kodust mööda sõidame/jalutame, on ikka heldimus peal ja vaatame, et millised lilled sel suvel amplis ukse kõrval ripuvad :) Lahti laskmine oli emotsionaalselt väga raske ja mina näiteks veetsin viimase öö üksi oma kodu koristades. See oli natuke selline rahulik hüvastjätt kogu selles kolimise saginas, kui asjad olid kõik juba uues kodus ning mees-laps seal magamas. Eestis tavaliselt ei ole seda, et kõik peab 1 päevaga kolitud saama. Kõik lepitakse notariaalselt küll kokku, milllal tuleb võtmed üle anda jne, aga tavaliselt suudetakse kolimiseks ikka mõistlik aeg kokku leppida, mis on pikem kui 1 päev. Ma nii tahtsin, et uuel omanikul oleks juba tulles mõnus kodune tunne. Nii ma siis kraamisin viimase öö, et kõik säraks ja ostsin mõned esmavajalikud asjad nagu kätepesuseep ja köögisalvrätikud. Mis sest, et arvatavasti oli kõik kohe kaste täis ja paras segadus, aga endal jäi kuidagi süda rahule niimoodi oma kodu üle andes.

    Jõudu ja jaksu teie toredale perele kolimiseks ja ootan suure põnevusega uue kodu postitusi!

    ReplyDelete
  12. Ühe päevane kolimine ei ole siin maal kiusu pärast :)
    Kui me elaks renditud majas siis oleks teine asi, sest maja ostes ei pea siis ju kohe päevapealt välja kolima. Renti makstakse tavaliselt kuu mitte päevade kaupa ja sel juhul võid ju kolida mis tahes päeval ja teha seda nii mitu päeva kui soovid.

    Kui aga maja müük ja ost toimub korraga ning ostu-müügi ketis on rohkem inimesi (meie puhul 5) siis teistmoodi lihtsalt ei ole võimalik. Meie ei saa enne uut maja osta kui oleme oma maja ära müünud ja meie uue maja omanik ei saa enne välja kolida kui on meilt saanud raha uue maja ostmiseks jne. Kolimine toimub seega ühel kõigi poolt kokkulepitud päeval ja sel päeval liigub raha keti algusest keti lõppu (meie kontole see raha ei puuduta, liigub vaid läbi notari ja suurem osa on nagunii panga laen).
    Kord kui raha on üle kantud ei ole meie vana maja enam meie oma ja uus ei ole enam vanaomaniku oma, seega me ei saa ekstra päeva olla majas mis meile enam ei kuulu ja seda ka juba kindlustuse ja pangalaenu pärast.

    Kui selline asi üldse kuidagi võimalik oleks siis kui iga ostja või müüja võtaks lisa päevi väljakolimiseks, siis veniks kogu see protsess veelgi pikemaks ja läheks notaarselt väga keeruliseks ja kalliks maksma.

    Meile ei oleks ka mitme päevase kolimis võimalusest mingit kasu, pigem ikka kahju, sest kes see siis topelt tahab kolimisfirmale maksma hakata kahe päevase kolimise eest, seda enam kui keegi kolib mitme tunni autosõidu kaugusele. Kord kui oled ära kolinud siis pole ju mingit mõtet veel mingi 6 tunnine sõit ette võtta et maja koristama tulla.
    Pakkima hakatakse ju nagunii juba palju varem kui samal päeval (kuigi kolimisfirmad pakuvad ka lisa maksu eest pakkimis teenuseid samal päeval). Kord kui siis kolimispäev käes on tulevad mehed ja tõstavad kogu kraami suurde autosse ja asi korras :) Kord kui kogu mööbel on majast väljas ei olegi ju mingit muud pinda kui vaid põrandad tolmuimejaga üle käia ja maja on valmis uuteks omanikeks.

    Uutele omanikele anname oma maja üle kaardi, kommikarbi ja lilledega. Jätame need kamina äärele nii nagu meile jäeti kui meie siia majja kolisime 9 aastat tagasi. Meile küll jäeti pudel, aga kuna meil on tunne, et meie uued omanikud ei joo nagu meiegi siis on kindlam kommikarp jätta :)
    Mul on tunne, et kuigi meie vana maja on meile väga armas, ei jää me seda maja igatsema. Mööda sõites kindlasti lehvitame, aga juured istutame ikka oma uude kodusse :)

    Vabandust et nii pikk seletus tuli, aga võib olla aitab see ka teistel aru saada miks sedasi ühel päeval kolitakse.

    Tänud heade soovide eest ja arvan, et uue kodu postitusi hakkab varsti väga tihedasti tulema.
    Kõikidel maja ekspertidel tasud 'lainel' olla, sest ma hakkan ka arvatavasti igasugu infot blogi kaudu otsima :)

    ReplyDelete