Tuesday, 5 May 2015

VÄIKE KOKK

Greta näitab viimasel ajal suurt huvi söögitegemise vastu. Järeldame sellest, et saabunud on õige aeg lapsele kokkamist õpetama hakata. Endale väikeste snäkide ja võileibade valmistamisega saab ta juba ammu ise hakkama. Mõnel korral on ta ka midagi minuga koos küpsetanud (ma ei küpseta tihti) või Petega köögis kokanud, aga mitte tihti ja mitte midagi suurt.
Söögi-pidulaua katmine on tal ka juba nii käpas, et kui meile külalised tulevad siis see ongi tema tööks saanud. Sellest on mulle igal juhul väga palju abi, sest enne külaliste tulekut on nagunii köögis palju tegemisi ja laua katmise jaoks ei jää tavaliselt eriti aega. 

Paar päeva tagasi lubasingi ma tal siis õhtusööki valmistada. Greta oli selle üle väga õnnelik. Kui kolmesega kokata siis peab ikka rohkem juhendama ja valvama, aega läheb iga liigutuse peale rohkem ning segadus pärast ka suurem. Just 6 aastasega on aga kogu protsess palju mõnusam ning valutum. Meie ainukeseks probleemiks oli see, et pikkust jäi veel natuke väheks. Vahepeal võtsime tooli appi, kuigi siis oli Greta taas liiga kõrgel. Tooli asemel kasutame nüüd hoopis tema vana vannitoa steptooli, aga nende toolidega kaasneb siis alati see jama, et neid peab pidevalt ühest kohast teise vedama ja see on söögitegemise juures üsna tülikas. 

Söögiks oli meil sel päeval kala riisi ja brokoliga. Greta tegi endale riisi asemel kuskussi. 
Kõik möödus ladusalt, kuigi ma vahepeal kartsin, et Greta mind oma toidutegemisega ära mürgitab (pean silmas gluteeni mõrgitust, sest kususs on mulle keelatud). Tal oli vaja toidutegemise käigus igat toorainet sõrmedega katsuda (toorest kala natuke mudida, kuskussi kaussi käed sisse panna ja maitsta, riisi kätega tõsta jne). Ma ei teinud sellest suurt numbrit, sest arvan, et noorel kokal ongi vaja asju ka kätega tunnetada. Ma ise olen ka selline inimene kel on tihti vajadus asju kätega katsuda ja tunnetada, et nendest asjadest korralik ülevaade saada ja neid tajuda. Õnneks ma siiski märkasin kui ta oma kuskuss sõrmedega riisikoti sisse sukelduma hakkas ning saatsin ta ruttu käsi pesema. Paaril korral tahtsid riisi ja kuskuss segamise lusikad ka segamini minna, aga õnneks siiski lõpuks püsis toit ilusti puhas ja ma jäin peale sööki ellu :)







Sel ajal kui toit pliidil valmis käidi klaverit mängimas
Siin teeb Greta oma sõbrannale järgmiseks päevaks tarretist ja pärast hakkis mulle kõik õunad ära, et ma saaks apple crumble (ma ei tea mis asi see eesti keeles oleks aga ütleme, et purukook õuntega) teha. 
Kui oli aeg sööma hakata, siis tüdrukud tegid endale oma restorani. Ise katsid laua ja kirjutasid menüüd. Ma ei tea miks lauale tekk pandi, tavaliselt ma ei sedasi lauda ei kata, aga ju siis oli neil nii ette nähtud ja ma ei hakanud surkima.

4 comments:

  1. Kätega toidu katsumine ei mürgita ju kedagi? :P Või on asi pigem põhimõttes, et käed on mustad? Kui sa näeksid kuidas meie teinekord süüa teeme :D Ilmselt kuskil restoranis saaksin eluaegse keelu köögis tööd teha. Okei, okei, nii hull see nüüd kaa ei ole :P

    ReplyDelete
  2. Ei, ei, muidugi lihtsalt katsumine ei mürgita ja nii hullud pisikute kartjad me ka ei ole, aga asi selles, et kuskuss on gluteeni toode ja kui Greta nende kätega oleks riisi katsunud siis mind oleks see riis pärast mürgitanud :)

    Ma lisan selle täpsustuseks teksi juurde. Ma lihtsalt eeldan, et kõik mu lugejad on juba mu allergiatest teadlikud :)

    ReplyDelete
  3. Kui ma ei eksi, siis on asi pigem selles, et osadele inimestele, kes gluteeni ei talu, piisab ka üliväikesest kogusest, et hiljem tohututes valudes olla. Ja sõrmedega nisutooteid katsudes ning seejärel nt riisi või tatar katsudes toimub rist-reostus (pole kõige õigem sõna, otsetõlge ingl keelsest sõnast cross-contamination), mis tähendab, et ka see riis või tatar, mis muidu sümptomeid esile ei too, võivad siis inimese haigeks teha.

    ReplyDelete
  4. Anonüümne, just nii ongi :)

    ReplyDelete