Monday, 11 May 2015

MATEMAATIKAGA HÄDAS

Ostsin Eestis olles raamatupoest Gretale paar 1 ja 2 klassi matemaatika töövihikut. Mitte, et mul oleks plaan teda Eesti koolikava järgi õpetada (kunagi mul see plaan oli, aga olen aru saanud, et sel pole suurt mingit mõtet ja Gretal poleks selle jaoks ka aega. Lugema ja kirjutama ma muidugi tahan teda endiselt õpetada) aga matemaatika ülesandeid mõtlesin niisama huvi pärast proovida. 
Esimese klassi üelsanded on Greta jaoks küll väga lihtsad ja mõned sellised mida siin 4 aastased juba lahendavad, aga mõned on natuke teistsuguse ülesehitusega kui nemad on koolis teinud ja neid meeldib tal teha. Samuti on need vihikud head harjutamaks eesti keelseid matemaatilisi väljendeid. 

Ülesannete lahendamise juures võtsin eesmärgiks hinnata lahendusi nii nagu paljud Eesti koolide õpetajad seda teeks, et on kindlad õiged vastused ja vaid need õiged vastused on õiged, ning et nened vastuste eest pannakse hindeid vastavalt sellele, et kas sa oled üelsanded õigesti lahendanud või oled vigu teinud. No tegelikult ega matemaatikas ei saagi valesid vastuseid õigeteks lugeda, aga näiteks jäin ma ise juba nende kahe järgmise ülesande juures hätta. 

Ütleme nii, et nendel piltidel on vaid ÜKS õige võimalus mis järjekorras pildid ritta käivad. Mis see siis oleks?
Greta pani automaatselt ühte järjekorda, mina natuke teise ja Pete üldse kolmandasse. Minu arvates oli meil kõigil õigus, aga ma ei tea kas ka Eesti kooli matemaatika õpetaja oleks kõik need kolm vastust õigeks lugenud?
Mis järjekorda teie need pildid paneksite (kui pildid oleks siin sildistatud algusest 1 2 3 4 5 6)?
Ühes teises ülesandes pidi kirja panema ruutude, ristkülikute, kolmnurkade ja ringide arv pildil. 
Ma ausalt ei osanud hinnata mida esimese klassi lapselt oodatakse. Näidis ülesandes oli märgitud, et ümbriku pildil on 4 kolmnurka. Aga kui see ei oleks näidis ülesanne olnud ja laps oleks 8 kirjutanud, kas see oleks siis vale vastus olnud?
Või näiteks kui palju ristkülikuid on selle 'tuuleveskiga' pildil? Ülejäänud pildid on lihtsad ja loogilised kus sellist segadust ei ole võimalik tekkida :)

8 comments:

  1. Nende kuusepuude juures on minu arvates eksitav see tolmu imemine. Kas teha seda enne metsa minekut, või pärast kuuse ülespanekut või enne kingituste jagamist - kõik on ju õiged. Algklasside matemaatikaülesannetes ongi palju selliseid "õigeid" vastused, mida gümnaasiumi matemaatikaõpetajad õigeks ei pea.

    ReplyDelete
  2. Cranberry: Ära muretse, meil on kodus sama lugu, et minu vastused ja mehe vastused on aegajalt täiesti erinevad ja lapse arvamus kolmas. Kirjutan vahel töövihikusse õpetajale kirjakesi, et annaks teada, kumb lahenduskäik on õige. Lõpuks jõudsime järelduseni, et vähemalt matemaatika töövihikud on koostanud naine, sest mehe loogika jookseb teist rada pidi. 1 ja 2 klass ongi selline tunnetuse küsimus. Hiljem otsustab juba laps, kuidas õige, kuidas vale ja kui päris rappa läheb, siis õpetaja korrigeerib.

    ReplyDelete
  3. Paljud ülesanded ongi koos õpetaja või klassiga tegemiseks. Ilmselt selliseid ülesandeid koju üksi lahendada ei jäeta.
    Ma arvan et sellel ülesandel ei olegi ühte õiget vastust, paneb lapse lihtsalt mõtlema.
    Laural on näiteks inglise keele õpetaja Inglismaalt ja tal on mitu korda hinne alla võetud selle pärast et tal on küll grammatiliselt õige aga teistmoodi kõlaks paremini. Samuti muidugi õige õppida keelt nii et ta kõlaks ka hästi, aga laps on nördinud, sest tal oli ju ka tegelikult õige :)

    ReplyDelete
  4. Aga miks siis just nende kõige nooremate ülesanded sellised tunnetuste järgi on? Et last segadusse ajada?

    Kersti, aga kui laps on koduõppel või nagu meie, et ise teeme ilma õpetajata siis kuidas meie teame mis õige vastus on. See jutustamise asi muidugi, aga näiteks see ristkülikute ja kolmnurkadega ülesanne. Juba õpiku näide ise ei ole korrektne!

    Laura rääkis mulle jah oma inglise keele õpetajast. Et ta pidavat vaid raamatust ülesaindeid lastega koos tegema. Mind pani täitsa imestama, tundus väga kuiv ja igav õpetusmeetod, aga loomulikult ega ma sedasi hinnata ei saa ilma nägemata
    Minu meelest on ta õpetaja Ameerikast, Michiganist, mitte Inglismaalt, vähemalt nii väidab nende kooli veebileht :)

    ReplyDelete
  5. Üks on Ameerikast ka, aga Laurale annab inglane.
    Ma ise arvan et kui on puhtalt matemaatiline ülesanne siis seal on 4 kolmnurka, aga kui oleks nipiga küsimuste teemas siis 8? :)
    Kui ma olen lapsi vene keeles aidanud, siis mõne väljendi või vastuse ütlemisel olen küsinud kas te seda sõna olete õppinud, ei ole, selge, seda olete? jah oleme, selge siis teeme nii :)
    Nüüd ma muidugi neid kedagi enam kodutöödel aidata ei oska, lasen küsida Laura käest. Ega nad eriti abi ei vajagi.
    Koduõppel polegi ilmselt hullu kui mõni ülesanne vahele või tegemata jääb, oluline on kogu teema, nt et tunned ära kolmnurga ja ristküliku vms.
    Mul on tutvusringkonnas üks pere kus kõik 4 last on koduõppel. Pisem on küll vaid kolmene. Lapsed on ka muidugi väga tublid ja andekad.

    ReplyDelete
  6. Ma arvan ka, et kuuse ülesandel ühte õiget vastust ei olegi. Kõik on õige, kui laps suudab loogiliselt põhjendada. Õpitaksegi arutluskäiku. Tavaliselt käib ju töövihiku ja õpiku juurde ka õpetajaraamat, seda sa vist ei ostnud? Võibolla neid müüakse eraldi. Poes müügil olevad töövihikud on rohkem neile koolilastele, kes on enda oma ära kaotanud. Mitte koduõppeks.

    ReplyDelete
  7. Minuarust see kuusepuu ülesanne ei ole mitte tunde järgi vaid on mõeldud arutlemiseks ja loogikaks. Et mille järgi sa selle järjekorda paned.

    Mina paneks selle harjaga pühkimise enne ehtimist kuna pildil ei paista ehteid ja peale kuuse tuppa toomist ikka natuke pudiseb ja siis teed asja korda ja seejärel ehted ja kingitused.
    Sama kehtib ka teise järjestuse kohta, et ehted peale ja siis pudisenud okkad kokku.

    Kui selle taga just pole kindlaid õigeid vastuseid, siis mõnel ülesandel ongi rohkem kui üks õige vastus. Panna last loogiliselt mõtlema ja järjestama, mis tegevus tuleb enne ja mis pärast.

    Need tuuleveskid.. uhh :)

    ReplyDelete
  8. Tihti võib kuulda segaduses vanemaid 1.-2. klassi ülesannete kallal pead murdmas, samas kui lapsed teevad need "õigesti" (st oodatud lahendusega) ära. Meie oleme rohkem õppinud ja rohkem ülesandeid lahendanud ja seepärast kipume analüüsima erinevaid võimalusi. Laps näeb tavaliselt seda võimalust, mis on kõige tavalisem, mida tema on õppinud. See kehtib selle kolmnurkade harjutuse kohta ehk. Eeldab, et laps ei ole lahendanud varem harjutusi, kus peaks arvesse minema ka need kolmnurgad, mis teistest kokku tulevad. Võib-olla tulevad sellised harjutused hiljem. (Keeleõppes ju ka õpitakse kõigepealt reeglipäraseid asju ja vahel ka reegleid lihtsustatakse ja alles hiljem tulevad erandid ja keerulisemad asjad)

    ReplyDelete