Thursday, 23 April 2015

SINILILLI KORJAMAS

Nii tore, et meie Inglise koolivaheaeg langeb kevadel alati sellele ajale kui Eestis Anname Au kampaania algab, või õigemini on seda kahel viimasel aastal teinud, sest just nii vana ongi Anname Au kampaania. See sinine lilleke on nii ilus, et seda võib vabalt kui kaunistust rinnas kanda ka kampaania välisel ajal. Sel aastal oli lillel ka korralik kinnitus ja mitte nõel enam seega igati turvaline ka väike lastele ja ei kao kandes ära.
Tore ka, et meie koolivaheaeg langeb just sellele ajale kui Eestis sinililled õitsema hakkavad, sest meil Inglismaal sinililli ei ole. Tegelikult mul aias täitsa kasvavad, aga ma olen need ise Eestist kaasa toonud.
Mul on hea meel, et laps saab Eestis käies kevadet tunnetada, kuigi ega ta sellest kevadest vist palju midagi aru ei saa, sest kevadele eelnevat pikka talve ja lund ta ju omal nahal rohkem kogeda ei saa kui mõnel aastal vaid korraks jõulude ajal Eestis olles. Sellest jääb aga kindlasti väheks, et erutust tunda esimestest lume alt välja pugevatest õienuppudest.
Sellegi pooles on meie lapsel suur rõõm metsas lilli leida ja nautida vaba voli neid sealt noppida just nii palju kui süda lustib.  

Mulle väga meeldib see all olev pilt. Tundub selline rahulik ja aeglane. Väikene looduseuurija omas elemendis. 

Kahjuks tõsielus oli rahust asi kaugel. Me nimelt tormasime bussi peale ja see pilt on tehtud jooksu pealt. Nagu näha, siis mina jooksen ja Greta longib järgi :)
Mul on alati kurb, et Eestisse tulles on aega alati vähe, aga asju mida tahame teha palju. Vaid nädalase külastusega ei tule kasuks ka kellaaja erinevus kahe maa vahel. Sel korral keerati ju vaid nädal enne meie tulekut nagunii juba kell tunni võrra ette ja kuna meil oli koolivaheaeg siis meie keha ei olnud selle kella keeramisega veel nromaliseeruda jõudunud. See aga omakorda tähendas, et kui me Eestisse tulime siis oli meie jaoks kell 3 tundi ees. See sõi omakorda päevad automaatselt lühemaks ja hommikuti ei saanud ikka piisavalt magada. Aga noh, ma ei kurda, selle eest saime bussipeatuses rahus istuda ja korjatuid varandusi imetleda ning eestikeelseid Knock, Knock nalju välja mõelda :)
Looduselaps bussis istumas, mõlemas käes lilled. Mul on tunne, et mul ka praegu on veel mingid kuivanud sinililled Eesti sõidust kotti jäänud.


3 comments:

  1. Meie saimegi ka sel aastal selle nõelaga sinilillevariandi ja siis mõtlesin et mis mugavast kinnitusest sa räägid :)

    ReplyDelete
  2. Võib olla teil seal Saaremaal siis veel eelmise aasta eksemplarid :)

    ReplyDelete