Thursday, 30 April 2015

PÄRASTLÕUNA LONDONIS

Kuna laupäeviti on Gretal näitering, mis pool päevast enda alla alati võtab siis laupäeviti me eriti midagi mõistliku ette ei saa võtta või kuskile eriti ei kipu. Laupäev on meil selline lõõgastumise päev. Teeme asju omas rütmis ja ei pea mingeid plaane või kella ajale jooksmisi.

Pühapäev on taas selline uue nädala eelne päev mis meenutab, et uus töönädal on kohe algamas ja enam ei ole sellist täiesti vaba tunnet. Kui mingeid suuri plaane juba nädalate jagu ette paika ei ole pandud, siis tavaliselt otsustame me pühapäeva hommikuti mida me selle päevaga peale hakkame. Plaane teeme ilma järgi, et kas kisub kuskile loodusesse või hoopis kuskile kus saab vihma ja külma eest varjus olla.

Sel pühapäeval ei plaaninud mina kuhugi minna, aga Pete ikka ütsitas tagant, et lähme. Ta on alati usin minema, aga päevalõpuks olen ikkagi mina see kes mingi koha, kuhu minna, välja peab otsima. Tegelikult Petel endal on ikka ka mingid ideed kuhu minna võiks, aga need on tavaliselt siis nii ebaloogilised, et nendega ei saa peaaegu kunagi arvestada. No näiteks ta võib täiesti vabalt ka välja pakkuda, et mis oleks kui veedaks päeva Prantsusmaa ja seda öeldes on tema valmis kohe autosse hüppama ja minema!! Saite ikka aru, et TEMA on valmis? See, et mina pean meile kõigile riided valmis valima ja söögikraami sõidu peale kaasa pakkima, see talle arvesse ei lähe :), kuigi ta alati aitab kui ma talle käsud kätte annan.

Igal juhul, sel laupäeval otsustasime, et sõidame Londonisse kuskile muuseumisse 1960 stiilis mööbli või tekstiiliga tutvuma. Nimelt õpib Greta praegu koolis kõike asju 60ndatega seotuvat ja ma arvasin, et tore oleks siis midagi sellega seoses teha. Juhtus veel ka nii, et sel nädalalõpul oli Gretal au klassi maskotti, jänes Arturi, eest hoolitseda, kuna ta oli eelmise nädala STAR of the WEEK koolis. Kui koolis-klassis keegi midagi väga hästi või midagi silmapaistvat teeb siis neid tunnustatakse Star of the Week diplomiga kogu kooli ees ja nad saavad koju kaasa võtta klassi maskoti. Greta oli mingi fantastilise kirjatöö teinud kus ta oli kasutanud suurepäraseid omadussõnu! Ma ei oska seda kommenteerida, sest mina seda kirjatööd veel näinud ei ole :)

Pühapäev on suurepärane päev autoga Londoni sõitmiseks, sest liiklus on pea olematu ja linnas saab üksikule kollasele või punasele joonele tasuta parkida. Nädala sees seda päeval teha ei saa ja nagu teada siis parkimine Londonis on väga kallis.
20 minutit sõitu ja olimegi Victoria ja Albert muuseumi ees. 
Võtame nüüd piltide näol teid ka endaga kaasa (klikkides fotole saate pilte näha galleriis suurematena)




 Selline näeb välja Victoria ja Albert muuseumi peauks

Siit pildilt on näha kuidas Greta autojuti peatamise eest tänab :)

Muuseumisse sisenedes tervitab kõiki kohe selline vägev klaasist lühter (õigemini vist küll vaid kaunistus).
Ja tekst mis teatab, et kõik muuseumis olevad asjad kuuluvad rahvale. Koju muidugi keegi midagi kaasa võtta ei saa :)
Victoria ja Albert muuseum on üks mu lemmikumaid muuseume Londonis. Seal tundub olevat kõiki asju just parajalt. Maja ise oma arhitektuuriga on juba vaatamist väärt. 
Muideks, ma just uurisin täpsemat infot selle muuseumi kohta Wikist ja tuleb välja, et tegu on MAAILMA suurima dekoratiivse kunsti ja disaini muuseumiga!!! Seal muuseumis on kokku üle 4.5 miljoni eseme!!!

Tõesti uskumatu, sest mulle isiklikult tundub, et kõik teised muuseumid on asju nii paksult täis, et peale paari ruumiga tuvumist tuleb juba tüdimus peale. Tegelikult sellistesse suurtesse muuseumitesse ei tasugi kunagi minna selle mõttega, et ma nüüd vaatan kogu muuseumi üle. Tavaliselt tasub ikka välja valida paar huvipakkuvat ruumi ja siis nende ruumidega lähemalt tutvust teha ning siis ülejäänud muuseumist ehk vaid läbi käia (või kui võimalus siis hoopis mõnel teisel korral tagasi tulla). 

Sel korral oli muuseumi esimesse ruumi välja pandud sellised lössutamisetoolid, kus külastajatel on võimalus enda mugavalt sisse seada ning kunsti nautida. 
 Greta suureks rõõmuks oli üks roosa kattega lebotool vaba. 

Muuseumis kahjuks palju 60nendate kraami ei olnud, aga paar toolikest ikka leidsime ja seda meil vaja oligi.







 Sisehoov nägi välja selline


 Teatriteemalisest ruumist leidis Greta Lion King-i kaks kujukest. Mingi aeg oli ju Lion King Greta suur lemmik
 Imetlesime paari maali
Tegelikult sa oled seal muuseumis tahes tahtmata sunnitud paljudest ruumidest läbi käima, sest see koht on nagu labürint. Otsid mingit kindlat ruumi ja selle käigus käid ka paljudest teistest huvitavatest ruumidest läbi. Sama asi juhtub ka siis kui soovid väljapääsu leida ;)
Greta on meil jätkuvalt väga huvitatud Jumalast ja Jeesusest. Ma arvan, et ega ta neil kahel vahet ei tee, kuigi me oleme mööda minnes talle maininud, et tegu kahe eraldi   'isiksusega'. Seal muuseumis, mingis religiooses ruumis, oli üks vitraaz ristis olevast Jeesusest. Noh selline kus naelaaugud ja verenired kohe korralikult näha. Näitasin seda Gretale, kes sellest muidugi väga huvitatud oli ja kellel siis asja kohta 100 küsimust oli. Ütlen ausalt, et mina ei osanud ühelegi ta küsimusele korralikult vastata ja saatsin ta Pete käest küsima. Õnneks me issi on religioose kasvatusega mees ja seega oskas palju paremini lapse küsimustele vastata. Huvitav oli vaadata kuidas Greta oli huvitatud just nii palju kui talle endale vajalik oli. Sama äkki kui huvi tekkis see ka lõppes ja kogu teema unustati...kuni järgmise korrani.
Muuseumis me kaua ei olnud. Vaatasime ära mida vaatama läksime ja siis oligi juba aeg kuskile kohvikusse võileiba sööma minna, sest lapsel kõht tühi (tal on see kõht küll koguaeg tühi :) ja Petel kohvi isu. 






SÖÖÖÖÖMMAAA

 Kõhud täis jalutasime tagasi autosse



Ja seda kõike vaid võileiva (ja salati) hinna eest :) 

No comments:

Post a Comment