Thursday, 16 April 2015

MUNADEPÜHAD

Enne kui ma paar Eesti postitust teen kirjutan siin natuke meie selle aasta munatepühadest.

Greta hakkas munadepühadest juba väga varakult rääkima. Ma ei teagi, kas sellepärast, et ta nüüd palju vanem ja teab juba mida munadepühad meie peres tähendavad või lihtsalt koolis räägiti sel teemal palju. 

Tavaliselt oleme me kodus (aias) talle sokolaadimuna otsingud korraldanud. Sel aastal aga alustas Greta sokolaadimunade otsinguga juba enne pühi ise. Ehitas endale playmobil linnaku eri paikadesse suurde tuppa ja peitis sinna pisikesi sokolaadikomme (muna kujulisi) mida ta oli eelmine päev poest oma taskuraha eest ostnud. Iga muna juures oli ka üks playmobil munadepüha jänku. Meie siis Petega pidime need munad ülesse otsima (mina tegin seda päeval aga kuna Pete töötas siis tema otsis mune õhtul). Mune me endale ei saanud, tuli välja, et kuulusid peitjale :)
Välja nägi see värk umbes selline 


Valge paberi peale on Greta joonistanud maantee kus siis kas autod või jalakäiad liiguvad. Üks muna ja jänes oli peidetud toidupoodi.
Otsimise käigus jäi mulle ette ka Greta nukumaja. Lähemalt uurides märkasin, et laud oli kaetud päris mustikatega :)
Kuna munadepühad langesid sel aastal kokku koolivaheaja ja meie sõiduga Eestisse siis meil oligi raske otsustada, et millal me siis selle munadejahi siin kodus korraldame. Ma olin Gretale ühe keskmist sorti sokolaadimuna juba varakult ära ostnud (sest paar päeva enne õiget päeva ei ole poest enam loomulikult võimalik ühtegi muna leida). Juhtus aga nii, et just päev enne Eestisse lendu läksid Pete ja Greta Pete vanemate juurde lõunasöögile (mina jäin koju kohvreid pakkima). Seal oli ka Pete noorem õde koos perega. Pete emal ja isal oli igale lapselapsele üks sokolaadimuna ostetud (Pete vanemad on väga armsad, nad alati enne küsivad ette, et kas nad tohivad osta ja Gretale sokolaadimuna kinkida). Pärast tuli aga välja, et ka Pete õde oli lastele ühe munajahi korraldanud (kohe kui Pete õe käest pildid kätte saan postitan siia). Lastel hästi lõbus AGA kujutage ette, ta oli selle jahi teinud nii, et IGA laps sai 13 sokolaadimuna!! Mitte sellist imetillukest, vaid ikka korraliku suure kanamuna suurust. 

Ok, arvata võib, et paljude jaoks ei ole see mingi asi, aga no tõesti, meie arvates kohe kindlasti liiga palju. Pete muidugi ei hakanud ei oma õe ega ka laste rõõmu ja entusiasmi rikkuma ning ei öelnud munade arvu kohta ühtegi kriitikat. 
Kui nad koju tulid ja mina seda munahunnikut nägin siis mul oli natuke kurb meel. Tundus nii mõtetuna selle suure hunniku otsa veel üks muna kinkida, see mille me ise Gretal ostsime. Ka ei meeldinud mulle see, et just enne Eestisse lendu Greta end sokolaadi täis kaanib ja siis hulluks läheb. Samas ma aga mõtlesin, et noh mis siis ikka, võib olla ongi parem, et nüüd on see munajaht tehtud ja me ei pea mõtlema kuhu ajaliselt see meie kodune munajaht veel ära mahutada. Eestist tulles on munadepühad juba läbi ja loodetavasti ka täiesti unustatud...

Aga ma eksisin. Mingi aeg Eestis olles hakkas Greta rääkima, et ei tea kas munadepüha jänku on tal juba kodus ära käinud sel ajal kui me Eestis oleme. Mina vastu, et aga sul oli ju juba üks munajaht, et munadepühad on juba läbi. Laps ei olnud sellega nõus, kuna esimese munajahi ajal pani JU tädi Debbie need munad sinna, mitte munadepüha jänku! Tema ootab ikka seda päris munadepüha jänkut!

Kurtsin siis oma muret telefoni teel Petele. Me pidime tagasi Inglismaale saabuma üsna hilja pühapäeva õhtul ja Greta pidi kohe järgmisel päeval kooli minema. Meil ei oleks enam olnud aega samal õhtul mune otsima hakata. 

Mida lähemale kojulend saabus, seda ootusärevamaks laps muutus. Õnneks oli Pete selle eest hoolt kandnud, et laps ikka oma munajahi munadepüha jänku käest kätte saaks jättes Greta voodile sellise kirja:
Lühidal oli jänku kirjutanud, et kuna tal on hetkel nohu siis ta tuleb natuke hiljem
Kui Greta järgmine päev koolist koju tuli siis ootaski teda ees üks munajaht. Seekord toimus see toas. Ma pildistasin otsitavad vihjed enne ära kui Pete nad ära peitis.

Siit väikene video sellest kuidas Greta vihjeid loeb ja muna otsib. Palun ärge ehmatage ära mu ootamatust karjatusest video alguse poole. Ma tegelikult ei karjata, aga kuna ma filmides pidevalt unustan, et kaamera mikrofon mul otse nina alla siis kõik minu poolt räägitud tekst kostab väga kõvasti. Ka ajab mind närvi, et see mikrofon on pandud just sellise koha peale mu kaameral kuhu sa oma näpud automaatselt paned kui tahad kaamerast kinni hoida. Video lõpus, trepist alla minnes, ma jälle unustan selle ära ja katan mikorofoni sõrmedega. 
Palun pange siis ikka video parema kvaliteedi peale enne kui vaatama hakkate. 
Pange ka kindlasti tähele kui segamini me maja hetkel on :)

Me laps sööb nüüd vist neid mune siin kuni suveni välja. Praegugi on külmutuskapis veel 9 kanamuna suurust sokolaadimuna, need paki sees olevad kommid ja see suur poolik tumesinise paberi sees olev muna järgi. Mulle meeldiks kui ta need kõik korraga ära sööks ja jutul lõpp, aga mulle tundub, et ta eriti ei jaksa. Sööb ühe ära ja siis nagu eriti rohkem ei tõmba. Võimalik ka, et ta arvab, et ta ei tohi rohkem ära süüa. Samas kui tal ikka hirmus isu sokolaadi järgi oleks siis ta ripuks pidevalt seal külmutuskapi ukse küljes, või käiks meilt nurumas. 
Ma ootan veel natuke ja siis tõstan need munad sealt külmutuskapist silma alt ära kappi. Olen kindel, et Greta unustab need üsna pea ära ning ma saan siis rahus need kas ära visata või Petele sisse sööta :)

2 comments:

  1. Ma saan aru, et seal nii ongi kombeks, aga tundub kummaline (näiteks USA-s ja Canadas), et lastel ongi aastas paar sellist päeva, kus nad kommidega üle kuhjatakse :)

    Ma oleks vist lapsena ÜLIõnnelik olnud sellise kuhja üle, mu vanemad...not so much :) Ise ma vist ka väga õnnelik poleks, kui mul oleks järglasi, aga samas, mida sa teed kui kõik teised lapsed seda teevad, enda omale ju ei keela?

    Muuseas, kas Greta saab kommi (või noh, üldistame pigem - magusat) harva või on teil paika pandud teatud harjumused seoses magusasöömisega? Mu sugulaste lapsed saavad rämpsu (ehk siis kommi, karastusjooke, krõpsu) ainult laupäeviti, muudel päevadel saavad nad kas puuvilja või siis teeb ema ise näiteks plaadikooki või küpsiseid (tegelikult on see ju ka suhkur jne, aga kuna ta teeb need koogid-küpsised ise ja iga laps saab vaid väikese tüki, siis seda ta eraldi magusaks ei loe).

    Samas, mu tädilastel on kommi- ja rämpsukauss pidevalt laual, võtavad, millal ise tahavad. Küll pole ma nende puhul täheldanud seda, et nad sõltuvuses oleksid sellest, pigem vastupidi, huvi tundub üsna väikene olevat, ennem läheb see kraam seal kausis vanaks.

    ReplyDelete
  2. Mul on tunne, et kirjutan su küsimuste põhjal eraldi postituse, sest muidu tuleb hirmus pikk kommentaar :)

    ReplyDelete