Saturday, 4 April 2015

KOOLI ESIMENE POOLAASTA

Ma olen seda koolipostitust siin juba pea kuu aega proovinud kirjutada. Kogu aeg tuleb midagi vahele ja asi jääb soiku.
Proovin siis nüüd lõpuks asjaga ühele poole saada.

Panen siia alustuseks Year 1 (5-6 aastased) praeguse õppeplaani (võimalik, et see nüüd peale vaheaega muutub suvise vastu). Pildile klikkides saate suuremalt näha. Ma ei hakka seda siin eraldi ära tõlkima, usun, et enamus lugejaid ja huvilisi saavad inglise keelest aru. 
Lisan vaid nii palju, et arvutiõpetuses õpivad nad hetkel kaamera erinevaid osi ja arvutiga stop-motion animatsioonfilme tegema ning oma juttudele illustratsioone. Hiljem hakkavad lapsed ka programmeerima, või siis õigemini programmeerimise algteadmisi omandama. Ma nägin juba paari programmi ja Greta sai nendega väga kergesti hakkama. Need on loomulikult sellised lastele mõeldud programmid, aga Pete ütles, et keelekasutus ja terminid on täiesti IT alased. 
Ma küsisin Greta käest, et kas nad on õppinud kaamera osi ja teinud filme, aga tema ei tea midagi. Ma ei saanudki aru, et kas nad siis ei ole neid asju veel teinud või küsisin ma midagi valesti ja ta lihtsalt ei saanud aru mida ma eesti keeles küsisin. Minu arvates tegid nad selle stop-motion animatsioonifilmi juba jõulude ajal ja me nägime seda nende jõuluetendusel. Jõulude ajal ma arvasin, et filmi autoriteks on aasta vanemad lapsed, sest siis mul ei olnud veel nende õppeplaani, aga nüüd võin järeldada, et nad tegid selle ikka ise.
Märtsi alguses saime me poolaasta 'tunnistused'. Õigem oleks vist siiski neid pabereid nimetada arenguülevaateks. 
Kõigepealt andis õpetaja ülevaate Greta iseloomust ning tema arengust ja edusammudest õppetöös. Panen siia vaid väikese tõlke vanaemale ;)

Greta on tagasihoidlik, rõõmsameelne ja silmapaistva käitumisega õpilane klassis. Ta on populaarne oma kaaslaste seas ning töötab hästi igas grupis. Ta on alati teisi arvestav ja alati valmis igas situatsioonis teisi aitama. Greta on enesekindel ja töökas õppija. Ta suhtub õppimisse positiivselt, tal on suurepärane mälu ja võime õppida uut materjali-informatsiooni. Tal on suurepärane kuulmisoskus ja keskendub hästi 'carpet time' ajal (ma ei teagi mis see eesti keeles oleks. Nad õpivad paljusid asju koolis põrandal vaibal istudes ja seda nimetatakse 'carpet time ehk vaiba ajaks').
Rohkem ma praegu siia tõlkima ei hakka. Edasi on jutt sellest kuidas Greta kirjutab ja loeb ning kuna inglise keele lugemise ja kirjutamise tehniline pool on eesti keelele erinev siis pole mõtet seda juttu siia tõlkima hakata.
Kuna alatest sellest õppeaastast muutusid paljud akadeemilised nõudmised kõrgematasemelisteks siis tutuvustati ka uus hindmissüsteem, et nii õpetajatel kui ka vanematel oleks parem ülevaade lapse tasemest.

Ma jälle ei hakka kogu seda teksti ära tõlkima, aga põhmõtteliselt on nendest tabelitest näha, et Greta on hetkel oma õpingutes just seal kus olema peab, see tähendab igati keskmine. Kooliaasta lõpuks peab ta oskama neid asju mis ma ühe mu eelmise koolipostituse lõppu olen juba pannud. Ei hakka siia uuesti ülesse panema, aga kel huvi siis neid eesmärke saate näha siit. Kuna praegu ei ole veel kooliaasta lõpp siis on see loogiline, et Greta ei ole neid eesmärke veel saavutanud. Öeldes seda, siis ma olen kindel, et nii mõnigi laps on mõnes alas need aga ka kindlasti juba saavutanud. Näiteks Greta parim sõbranna loeb juba väga kõrgel tasemel ja ma eeldan, et tema lugemine on juba ületanud selle aasta eesmärgid. Seda enam, et tüdruk on juba 6 ja poolene ja mitte enam 5 aastane nagu Greta esimes poolaasta oli ja nagu paljud ta klassi lapsed seda veel praegugi on.
'tunnistusega' oli ka kaasas eraldi leht kuhu iga õpilane pidi ise kirjutama mida nende arvates on nende senised saavutused olnud ja mille poole peavad veel pürgima või pingutama.Seda täitsid nad koolis ja meie ei teadnud sellest eelnevalt midagi. 
Greta kirjutas, et ta on nüüd parem suurte algustähtede kasutamises, sõnade hääldamises ja jagamises (asjade jagamises, mitte matemaatilises mõistes), ning parem 5 kaupa arvutamises.
Ta tahab parandada oma lahutamise oskust ja arvutusi puuduvate numbritega.
Paar nädalat peale 'tunnistuste' saamist toimus koolis arenguvestlus õpetajaga. Igale vanemale oli taas mõeldud 10 minutit. Ma oleks võinud vabalt ka sinna koosolekule minemata jätta, sest õpetajal ei olnud midagi erilist Greta kohta öelda. Greta on oma arenguga just seal kus olema peab, käitub korralikult, õpib hästi, on rõõmus, armastab kooli ja oma sõpru ja ongi kogu lugu. Mul ei olnud ka midagi küsida, 'tunnistusel' oli kõik ka juba kirjas ja seega me lobisesime niisama see 10 minutit.

Kui ma koridoris oma järge ootasin, siis hüüdis mind äkki Greta eelmise aasta õpetaja. Ütles, et tule ruttu minu klassi. Oli teine nii ärevil, et ma ei saanud üldse aru mis juhtunud oli ning jooksin, nagu kästud, siis kiiresti ta juurde. 
Tuli välja, et klassis olevad munad olid just kooruma hakkanud ja õpetaja kutsus mind tibude sündi vaatama. 
No tõesti see oli igati vaatamist väärt ja ma olin nii tänulik, et ta seda tegi. Nimelt on neil iga aasta kõige väiksemate laste klassis inkubaatoris munad (eelmine aasta oli Greta klassis). Õigemini ühes inkubaatoris on munad ja teises siis juba tibud.


Nagu alati, siis ka sel korral, oli saali välja pandud laste koolivihikud millega lapsevanemad enne või pärast arenguvestlust tutuvuda said. 
Kuna mul ei ole kohapeal aega kunagi nendesse vihikutesse suveneda siis teen alati pilte ja pärast kodus uurin lähemalt. Pete juhtus sel korral olema tööasjus Saksamaal, seega ka temal oli pärast neid pilte huvitav vaadata.

Esimene vihik oli Context of Learning. Ma ei teagi mis see võiks eesti keeles olla. Vist ajalugu ja geograafia ühes.
Sel veerandil oli neil üheks teemaks ekvaator ja kui neil nädal tagasi oli nende klassi assembly (selline 20 minutiline esinemine õpitud asjadest mida ka vanemad said vaatama minna) siis seal oli neil ka üks ettekanne ja laul ekvaatorist.


Lennu ajalugu. Lapsed pidid panema järjekorda kuidas lennundus arenes läbi ajaloo (õigemini siis algaastatel)
Lennundus läbi Kreeka müüdi 'Daedalus ja Ikarus'. Lapsed pidid pildid õigesse järjekorda panema ja oma sõnadega jutu piltide alla kirjutama.
Teadusevihikus meeldis mulle see väikene voldik, kus oli kirjas inimese viis meelt ja juurde joonistatud pildid. Rohkem vist vihikus ei olnudki midagi, või kui oli siis ei midagi erilist ja ma ei teinud sellest pilti. Suurem osa õppimist toimub neil läbi projektide, katsetuste ja mis ignes teistel viisidel, seega ega nii väikestel lastel ei olegi midagi palju teadusest vihikusse kirjutada.
Matemaatikas on neil kaks eraldi vihikut. Ühes olid väljatrükitud töölehed ja teise vihikusse kirjutavad nad numbreid ja harjutusi ise. 
Matemaatika kohta korraldati koolis eelmise aasta lõpus kohe eraldi loeng lastevanematele, kus selgitati uusi nõudmisi ja tutvustati kuidas tänapäeval koolis matemaatikat õpetatakse. Ma pole sellest jõudnud veel eraldi postitust teha. See oli väga huvitav tutvustus, sest matemaatika õpetamine käib siin natuke teistmoodi kui Eestis (või siis vähemalt sel ajal kui mina koolis käisin). Ma olen alati olnud üsna skeptiline kuidas lapsed siin liidavad ja lahutavad, sest minu arvates on nii palju keerulisem, aga peale seda matemaatikaloengut on mul pilt palju selgem ja ma sain aru, et tegelikult on see väga loogiline. 
Näis kas ma leian kunagi aega sellest kõigest ka lähemalt kirjutada.
Arvutamise juures kasutavad nad sellist numbritabelit ja ka joonlaua sarnast numbrijoont.
Teine matemaatika vihik oli selline. Seal ei olnud palju midagi sees, paar lehte mingeid ülesandeid.

Viimased paar nädalat on neile matemaatika kodutöid hakatud arvutis andma. See tõi endaga igasugu probleeme kaasa, aga kuna see on pikk teema siis ma kirjutan sellest eraldi postituses.
Kirjatehnikat siin maal õnneks nii hullult taga ei aeta kui Eestis ja kedagi halva käekirja pärast ei karistata. Kõige tähtsam on, et laps üldse tahab kirjutada ja seda tahtmist toetatakse ja innustatakse. Kirjatehnikast palju tähtsam on  sisu ja seda siis ka hinnatakse. 
Loomulikult kui käekiri on ikka nii halb, et õpetajal ei ole võimalik tekstist aru saada siis seda arutatakse ning parandatakse eraldi. 

Öeldes seda, siis kirjatehnikale ikka pööratakse tähelepanu küll ja lastele õpetatakse kuidas mingit tähte õigesti kirjutada. Teadmine kuidas tähti õigesti kirjutada ei muuda ainuüksi su käekirja ilusamaks vaid ka su kirjatamist kiiremaks. 
Kokku kirjutamist õpetatakse ka, aga päeva lõpuks on lastel endil õigus valida kumma kirjastiiliga neile on mugavam ja kiirem kirjutada, kas kokku kirjutades või nii nimetatud print kirjas. Mõlema on lubatud.

Seda käekirja vihikut nägin ma esimest korda. Ma ei tea mis süsteemi järgi Greta siia neid tähti kirjutas ning kuna ta praegu magab, siis pole ka võimalust küsida.  

Inglise keele vihikus oli üks jutt arvutiga kirjutatud.
Jutt sellest kui me jõulude ajal Eestis käisime. 

Tekst järgmine: Ma läksin Eestisse. Ma nägin jõuluvana. Ta andis meile kingitusi, palju kingitusi. Kui ma koju jõudsin oli suur pidu kus oli palju kingitusi.

Lapsel on õigus, kingitusi oli tõesti palju (küll mitte kõik talle, vaid kuna koos oli palju inimesi siis kingitusi oli ka sellest sõltuvalt palju).
Huvitav on see, et Eestis oli meid jõuluõhtul koos 7 inimest. Pildil on ka 7 inimest, aga üks nendest on jõuluvana. Üks inimene meie hulgast on puudu. See paneb mind mõtlema, et võib olla on Greta alateadlikult sedasi joonistanud Tegelikult ju üks meist mängiski jõuluvana ja seega oleme me kõik ilusti pildil olemas :)
Lapsed hindeid ei saa, aga oma hea tööga koguvad punkte oma 'majale'. Nendest majadest kirjutasin ma täpsemalt siin
Need õpetaja kirjutatud 2tp ja tp tähendavadki team points, ehk punkte mida Greta oma majale nende töödega teenis. Näiteks, Greta oli selle 'küsimuse ja väite' ülesandes kõik küsimused õigesti kirjutanud ja küsimärke kasutanud ja seega teenis 2 punkti oma majale.

See all olev tekst on Greta alibi. Mäletate ma kirjutasin SIIN, et Greta koolis käisid vargad ja lapsed pidid pärast alibi kirjutama. 
Ma olin täita üllatunud, et Greta nii hea alibi kirjutas.

Minu jalajälg ei ole sama. Ma kasutan oma paremat kätt ja seega ei saa neid kääre kasutada (kuritöö paigal olevad käärid olid vasakukäeliste käärid). Ma olin terve päeva kodus oma ema ja isaga. Ma olen allergiline jelly babies (ühed siin tuntud kommid). Ma ei varasta paberit, sest mul on kodus paber olemas.

Eriti meeldis mulle see, et Greta oli kirjutanud allergiast. Tegelikult ta ei ole allergiline nendele kommide vastu aga ta arvas, et ta on. Ma eeldan sellepärast, et ta ei ole neid komme minu teada söönud ja seega ise järeldas, et ju ta siis on nende vastu allergiline et me kunagi neid ei osta :) :)
'Spelling' sõnad saavad lapsed vastavalt sellele millises lugemisgrupis nad on. Lugemisgrupis õpivad nad erinevaid häälikuid ja häälikuühendeid nii lugema kui ka kirjutama. Spelling sõnad on antud siis vastavalt sellele mis häälikuid nad parasjagu õppinud on. 
Näiteks sellised häälikuühendid nagu or, aw, ur, air, are, ow, o-e, oa, ay, a-e, ai, u-e, ew, ire, ear, ure, tion, tious, cious ja nii edasi. 
Nägu näete siis ei piirdu lugemine ja kirjutamine vaid üksikute häälikute tundmisega. 

Meile antakse sõnad, mida harjutama peame, nii umbes kuu aega ette. Kui ma neid sõnu esimest korda näen siis ma alati õudusega mõtlen, et kuidas Greta need küll selgeks suudab õppida. Seda enam, et tegelikult jääb meil nädala sees harjutamiseks nii vähe aega (neil on sõnade test igal neljapäeval).
Ime kombel, aga ei vajagi Greta sõnade harjutamiseks palju aega, ta õpib need üsna ruttu ära. Mõnel nädalal on küll sõnad raskemad ja meil vähem aega nende õppimiseks ning siis tal ei tule see test hästi välja. Vahet ei ole, sest ega need testid ei olegi elu või surma küsimus. Mina tegelikult saan nende testide tulemusest teada vaid siis kui Greta juhtub mulle ütleb või siis arenguvestlusel vihikuid sirvides :)

Viimase nädala sõnad olid küll väga keerulised. -Tious ja -cious sõna lõppudes on nii sarnase hääldusega, et Gretal läks kergesti segamini mis sõna mis lõpuga on. Tema ju ei õpi neid sõnu nii nagu tavalised võõrkeele õppijad sõnu õpivad, lihtsalt pähe tuupides, vaid tema kirjutab ju inglise keelse häälduse järgi. Temale ei ole need sõnad kohe algusest peale võõrad, nagu muidu võõrkeelt õppivale inimesele, ta lihtsalt ei oska nende sõnade õigekirja ja peab seda eraldi õppima. Palju on siiski ka pähetuupimist, sest osade sõnade puhul ei kehtigi ükski reegel ja nende õigekirja peab siis lihtsalt pähe õppima. 

Siit siis mõned näited nendest testidest


Kodutöid antakse igal reedel ja valmis peavad need olema kas teisipäevaks või kolmapäevaks. Meie teeme tavaliselt nädalalõpul ära ja Greta viib kodutööde vihiku esmaspäeval tagasi kooli.
Kodutööd on igal nädalal erinevad. Mõnikord on matemaatika kodutöö, mõnikord inglise keel, mõnikord geograafia jne. Nagu ma juba üleval pool mainisin, siis nüüd antakse matemaatika kodutöid veel eraldi arvuti pealt lisaks.
Siit paar näided.
Greta pidi kirjutama mida ta veebruari koolivaheajal tegi. Kirjutades pidi kasutama pealkirja, suuri algustähti, omadussõnu ning punkte ja hüüumärke lause lõppudes.
Teine kord pidi tegema mingit maad, kohta või linna tutvustava plakati või informatsiooni lehe. Pidi kasutama pealkirja, informatsiooni, pilte, diagramme, silte, suuri algustähti ja punkte lause lõppudes.
Greta kirjutas otseloomulikult Eestist :)
Viimane nädal enne pühi tegid nad koolis selliseid asju
Rohkem ei olegi hetkel midagi lisada. Praegu jälle kaks nädalat koolivaheaega. Mulle küll oleks praegu hädasti vaja regulaarset oma aega, et vaikselt maja kokku pakkima hakata, aga samas on ikka hirmus hea hommikuti kauem magada ja ilma kella järgimata elada.  





2 comments:

  1. Jälle nii huvitav lugemine. Eriti sellepärast, et olen ise Eestis õpetaja ja lapselaps õpib Dubais inglise koolis 2. klassis. Mis kirjatehnikasse puutub, siis minu teada seda eesti koolis ka enam eraldi tunnina ei ole. Ja siit tulemus (milles on muidugi suuresti süüdi ka arvuti), et gümnaasiumiõpilastel on käekiri tihti täiesti loetamatu ja juba aastaid on üsna tavaline see, et gümnaasiumiõpilane alustab lauset väikese algustähega, mis veel 5-6 aastat tagasi oli täiesti olematu kirjaviga.

    ReplyDelete
  2. Väga asjalik ülevaade. Tubli. Ja Greta ka tubli.

    ReplyDelete