Wednesday, 28 January 2015

MIS VANUS OLEKS ÕIGE VANUS

Täna on väga kurb päev-70 aastat Auschwitzi vabastamisest. 

Raadiost ja telekast tuleb pisarateni liigutavaid saateid. Nii kohutav ja kurb. Ma peatan end isegi kõige pealmisel tasandil mõtlemast ja ettekujutamast mida need inimesed võisid tunda ja mida kõike nad läbi elama olid sunnitud. Ma tahaks öelda, et see on uskumatu, et keegi suudaks sellist õudust korda saata, aga kahjuks korraldati ju midagi selle laadset ka peale Teist Maailmasõda Bosnia ja Serbia konflikti ajal.

Vaatasin täna ühte dokumentaalfilmi Auschwitzi vabastamisest. Filmi mis on viimased aastakümned erinevatel põhjustel peidus hoitud, aga mis nüüd rahvale avalikustati. Üks osa filmist oli sellest kuidas vene väed koonduslaagri vabastamisest osavõtsid (mida nad ise filmisid). Ma vaatasin seda ja mõtlesin, et tore lugu küll, ühe käega olid koonduslaagrite vabastajad ja teisega nende loojad. Ühtede inimeste jaoks oli see piinade lõpp, aga teiste jaoks alles algus...

Kuigi tegu väga hirmsa osaga ajaloos siis sellele vaatamata on mul suur soov külastada Auschwitz koonduslaagrit ja seal olevat muuseumi. Pete ütles, et tema tunneb ka, et seal peaks kindlasti ära käima. Loomulikult kui minekuks läheb siis tuleb ka Greta kaasa võtta, sest kuhu me muidu ta paneksime või kelle juurde jätaksime. 
Ma lugesin, et siinsetes koolides on holocaust  kooliprogrammis 13-14 aastastel lastel. Mingi aeg rahastas riik iga teiseastme kooli kahe õpilase (vanuses 16-18) reisi Auschwitz-Birkenau koonduslaagrisse. Ma ei tea kas see rahastusprogramm ka praegu veel toimib. Anna Frank on kohe kindlasti kooliprogrammis, aga mis vanuses lastele täpselt õpetatakse ma ei tea. Seda tean, et 'Anne Frank päevik' raamatut on trükitud erinevate vanuseklassides olevate laste jaoks. Noorematele lühema ja kergemini arusaadava tekstiga ning paljude illustratsioonidega, vanematele natuke põhjalikum ja siis muidugi originaal ise.

Ma ise sooviksin Auschwitzis reisi ettevõtta nii ruttu kui võimalik. Ma ei kujuta ette, et peaksin veel 10 aastat ootama, et siis alles minna, aga samas kui Gretat kuhugi külastamise ajaks jätta ei ole siis vist oleme sunnitud ootama.

Samas tegelikult mida noorem laps seda vähem ta otseselt oskab ja suudab kogu selle holocausti tõelisest õudusest aru saada ning seda emotsionaalselt läbielada. Laagriplatsil ringi kõndimine ehk ei mõju lapsele, aga muuseumi osas on kindlasti pilte ja väljapanekuid mida ma ei sooviks, et Greta näeks või nende kohta küsimusi küsiks. Ma arvan, et praegu sinna minnes oleks Gretale suuremaks shokiks ja traumaks näha meid seal nutmas, kui koht ise. Ja ega me siis sealt lahkudes ei suudaks end kohe taas tavaellu lülitada. Oleksime kindlasti veel päeva kui mitte rohkem väga masendavas ja kurvas meeleolus ja sellel oleks ju ka oma mõju lapsele.
  
Meil on Londonis War Museum-is ka Holocaust väljapanek täitsa olemas. Olen seal kahel korral käinud ning lapsega koos sinna ei läheks. Seega järeldan, et Auschwitz ei ole koht kuhu praegu minna ja peame siiski veel päris mitu aastat ootama. 
Kindel see aga on, et kui aeg küps siis meie kindlasti ei varja seda osa ajaloost Greta eest.

Sellest tulenevalt ka küsimus, et mida teie arvate mis eas lapsele võiks rääkima hakata Holocaustist ja näiteks Auschwitzi külastada?

Edit: Mäletan, et Justin Petrone kirjutas kord enam vähem samal teemal oma blogis, aga ma ei leia enam seda sissekannet. Sel ajal ei olnud see teema mulle ajakohane, nüüd aga loeks hea meelega uuesti. 

13 comments:

  1. Lapsele oleks näiteks väga raske seletada, miks seal on kuhjades inimjuukseid ja kuhjades lastejalatseid või miks on palju pilte alasti inimestest, kes gaasiahjudesse aeti. Olen käinud ja ei läheks lapsega enne, kui ta on juba teismeea teises pooles.

    ReplyDelete
  2. Kindlasti ei läheks enne kui laps on vanem, ehk teismea teisel pooles ja suudab asju relativeerida...ausalt pole mina kui täiskasvanu valmus sinna isegi minema, piisab filmidest ja fotodest täielikult.

    ReplyDelete
  3. Ka mina arvan, et Gretale on see liiga varajane ehmatus. Šokk ja õudusunenäod oleks tulemus. Ise olen käinud Buchenwaldis tudengina ja tõesti oli kõige hirmsam lastejalatsite hunnik ning juuksed, lisaks veel inimnahast valmistatud esemed. Millega lapsele neid jubedusi seletada? Mäletan kuidas meil koolis räägiti tuumapommist. Olin siis 5. klassis ja elasin aastaid sõjahirmus. Kui nägin kusagil suuremat hulka sõdureid, oli esimene mõte - nii, sõda algab.

    ReplyDelete
  4. Ma arvan, et nii 10ndast eluaastast raakida ja sealt edasi kuskil v6ib-neid kohti kylastada. Arvan, et peab ikka vanem olema, sest sellest kohast tuleb nii aru saada nagu asjad olid, mitte kuidagi v2hendatult v6i ilustatult. V2iksemal lapsel on keeruline seda hoomata.
    Samas 6udusest raakides ei tohiks k6rvale jatta sarnaseid Stalini kuritegusid. Eilsetes TV ylekannetes nimetati Hitlerit suurmaks massim6rvariks, ometi see pole nii ja ainult holocaustist r22kides on n6ukoduge pool alati kangelasrollis. Arvan, et m6lemast tuleks samal ajal r22kida.

    ReplyDelete
  5. Seda muidugi, et praegu ei oleks küll õige aeg Gretaga sinna minna. Ma rikuks lapse lapsepõlve sellega kohe ära. Me ei näita talle isegi praegu uudiseid, veel vähem viiks siis kuskile gaasikambrisse.

    Ma arvan, et kui ta oleks näiteks 2 aastane olnud siis oleks võib olla veel saanud temaga koos seal ära käia, aga siis võib olla oleks teda mõjutanud meie endi läbielamine.
    Samas ma olen kindel, et kahel korral ma sinna ei suudaks minna ja parem siis juba minna ajal kui me saame Greta kaasa võtta. Meie arvates on see väga tähtis, et noorem põlvkond seda õudust mäletaks ja sellest teaks. Paljud ju siiani väidavad, et see oli kõik väljamõeldis.

    Filmid ja pildid minu arvates ei ole selleks piisavad. Filme on ju igasuguseid ja neid võib tihti vaadata kui 'muinasjutte'. Tänapäeval on paljud ju juba nii desensitized, et ei pilguta silmagi kui näevad kuskilt vägivalda. Ma arvan, et kui inimene ikka ise kohal käib siis see kogemus 'raputaks' korralikult ja loodetavasti aitab selline raputus ära hoida selle kordumist tulevikus...

    ReplyDelete
  6. "Ma tahaks öelda, et see on uskumatu, et keegi suudaks sellist õudust korda saata, aga kahjuks korraldati ju midagi selle laadset ka peale Teist Maailmasõda Bosnia ja Serbia konflikti ajal."

    Paraku on ju t2nasest paevast ISIS'e kymnete, sadade ja juba ka tyhandete inimeste m6rvamine ja tihti veelgi hullemal moel.

    ReplyDelete
  7. Katarina, sa oled 'spot on'!

    ReplyDelete
  8. Lapsele millegi seletamine ja päriselt näitamine on kaks ise asja. Lillebror on kuulnud, et Hitler ja Stalin olid hullud, aga näe, valitsesid riike, korraldasid suure sõja ja rikkusid paljude inimeste elu ära. Vanaisa viidi väikese poisina Siberisse ja puha. Vanemad vennad küsivad, ega ma siis viieaastast seletamise ajaks teise tuppa ei saada. Ise nägema ... ei viiks ma 10-aastast ka mitte. Pigem tutvustaks mingi raamatu või telesaate abil, kus koledustest ainult räägitakse. Kui tahate seal koos Gretaga kunagi ära käia, siis peaks eelnevalt kodus seletama ja pilte näitama, mis kohaga tegu on, nii tuimestamise mõttes.

    Meie poisid vaatavad sakslaste lastekanali KIKA pealt lastele mõeldud uudiseid, kus sõda näidatakse mingite nukukeste ja piltide abil. Ega inglastel midagi taolist ei ole? Lillebror küll enamasti neid uudiseid vaadata ei viitsi, aga ta on ruumis, kui vanemad vennad vaatavad ja eks ikka aimu saab.

    ReplyDelete
  9. No ei tea, mina enda last küll nii ei sooviks shokeerida et teda ainult nö.raputada, kujutan ette et hea dok film pole küll mingi "muinasjutt".

    Aga enda lapsele mul küll nii häda pole maailma koledusi tutvustada..

    ReplyDelete
  10. Reet, ega ma nii ei mõlnudki, et viime ta ilma mingi eeltööta kohe koonduslaagriga tutvuma :) No ja 10 aastast ei viiks ka koos eeltööga sinna veel.

    Ma kujutan ette, et 14-16 või vanemana on Greta juba selle võrra nagunii haritud, et teab mis Esimese ja Teise maailmasõja ajal toimus ja mis seal koonduslaagrites tehti. Koolis ju juba õpetatakse. Sõja teema ja langenud sõdurid oli neil koolis teemaks juba sel sügisel Remembrance Day ajal. Käisime ka Londonis moonimerd vaatamas ja rääkisime miks see seal on nii, et mingi vundamendi osa on juba olemas.
    Koonduslaagritest aga otse loomulikult praegu rääkima ei hakkaks.

    Aga laste uudiste saade on lastekanalil täitsa olemas http://www.bbc.co.uk/newsround/
    aga seal kohe kindlasti ei näidata kuidas ISIS inimestel päid maha raiub, kuidas terroristid koolilapsi surnuks tulistavad, enesetapurünnakuid sooritavad, kes kus millal kedagi vägistab või maha laseb või siis hiljutine juhtum kus Lätlasest ehitaja 14 aastase tüdruku ära tappis, ta keha jõkke uputas ja pärast ennast üles poos jne jne. Pole ühtegi uudist ilma mõne sellise uudiseta. Kõige selle jutu juurde näidatakse ju ka väga väga graafilisi pilte ja videosid. Meie arvates informatsioon mida 5 või 6 aastane laps küll veel teadama ei peaks ja sellepärast me ka uudiseid ei vaata kui Greta üleval on.

    Aga tagasi teema juurde siis nagu kommentaaridest välja tuleb siis Auschwitzi tüüpi kohta ei tasu minna noorema kui 16 aastasega. Me pole seal ju ise käinud seega ei oska ettekujutada kui jube seal tõeliselt on ja seega on hea kuulda inimeste arvamust kes ise kohal käinud.

    Ärge nüüd palun valesti aru saage, me ei plaani seda käiku endale kalendrisse valmis kirjutada. Ka ei tea me ette milline inimene Greta vanemas eas olema saab ja loomulikult ei ole see meie kinnisidee, et ta kindlasti sinna kohale peame vedama. Lihtsalt eilse päeva puhul tuli see teemaks ja me Petega arvasime, et seal peaks kindlasti ära käima. Kuna olime teemaga seotud siis minul oli soov 'kohe' minna…aga tegelikult peame veel kuskil 10 aastat ootama.

    Olen teadlik, et inimesed on erinevad ja paljud ei suudaks kunagi sellist käiku ette võtta või isegi selle teemalisi filme vaadata. Samas pean tähtsaks, et selliseid asju kunagi ei unustataks.

    ReplyDelete
  11. Meie pere käis 2 aastat tagasi Auschwitzi koonduslaagriga tutvumas (Birkenau jäi käimata, kuna tüdrukul väsisid jalad ära, poiss tahtis külastada). Laste vanus: poiss 9 a ja tüdruk 7 a. Kuna olime Poolaga tutvumas ja oleme eelnevalt vaadanud BBC'st erinevaid dok.filme jms - ei tulnud neile see üllatusena ja "koonduslaagri" külastamise käigus oli lihtne selgitada (see tuli iseenesest), mis ja kuidas, samas vastata küsimusele "miks?" oli keeruline, sest see eeldab pisut rohkem Saksa tolle perioodi ajaloo tundmist (ajaloo huvilisena sain hakkama).
    Ei täheldanud, et see käik oleks tekitanud lastes õudu vms tundeid, pigem said nad aru, et maailmas on režiime ja inimesi, kellel on kinnisideed ja kes tegelevad valgustkartvate tegudega, tehes haiget rahvustele, rahvastele jne. Hiljem erinevaid selle kohaseid filme või sõjakaadreid vaadates - oskavad nad seostada ja mäletavad.
    Rääkides endast, ei kujutanud ette, et see laager nii suur oli (osa hooneid on muidugi hävinud) ja millistes ebainimlikes tingimustes (vangid) inimesed elasid ja suutsid seejuures jääda inimesteks, kes hoolisid oma kaasmaalastest. Õnneks dr Mengele õudusi väga palju ei olnud, kuid pildi materjal oli piisav, et õudu tekitada ja edasi mõelda. Samas võrdluseks tekitas minus palju rohkem vastakaid tundeid Patarei vangla meditsiinibloki külastamine.
    Kuna külastused toimuvad giidi saatel gruppidena, siis meie pere otsustas võtta küll kõrvaklapid, et kuulda, mis giid räägib, kuid tervet tuuri me kaasa ei teinud (selles vanuses lapsed ei jaksa ühe koha peal seista, et kuulata pikki heietusi ja mul väsis suu ära sünkroontõlkest), eraldusime grupist ja külastasime meile sobivas tempos ja mitte kõiki hooneid, sest nähes 3-4 - võid ettekujutada, mis on teistes samasugustes barakkides.
    Kas ja millal minna, selles osas ei oska Sulle nõu anda. Meie käisime, sõna meeldima ei taha siinkohal kasutada, kuid hoiatusena, mis võib ühel ilusal päeval juhtuda ... on kuklas kummitamas küll.

    PS olen Sinu blogi juba mõnda aega lugenud, kuid seni kommentaare ei ole jätnud.

    ReplyDelete
  12. Piret, ma olen VÄGA tänulik et Sa kommenteerisid. Sain sellest kommentaarist palju infot ja mõtteainet... ning loomulikult tore, et endast märku andsid :)

    ReplyDelete
  13. Olime suvel Auschwitzis aga lastele ei nàidanud-rààkinud midagi sellest...liiga vàikesed. Maailmasòdadest ja sòdadest olen rààkinud (no vaata, kus elame, eks) aga piinamistest ja koondamistest ei. Las kasvavad veel.

    ReplyDelete