Saturday, 31 January 2015

LASTERAAMATUTEST TARKUST KOGUMAS

Inglismaal on väga suur valik lasteraamatuid. Eriti meeldib mulle siin see, et teaduslike ja klassikalisi raamatuid on saadaval igale vanusegrupile, ka kõige noorematele. Lastele seletatakse nende raamatute abil nii mõnigi keeruline või teaduslik asi ära väga lihtsalt, huvitavalt ning lapsele arusaadavalt. Tavaliselt on juures ka toredad illustratsioonid. 

Tihti on nii, et kui ma ise tunnen huvi mingi teema vastu siis esimesena sammun ma just lasteraamatute osakonna poole. Eriti veel kui ma ei taha teemast kõike peensusteni teada saada, vaid just vajaksin sellist lühikokkuvõtet tähtsamatest asjadest. Näiteks sellised teemad nagu Esimene maailmasõda, keskaeg, Viikingig, kosmos, Briti ajalugu, kuulsad leiutised, kuulsad ehitised jne jne, nimekiri on väga pikk.

Võtame näiteks sellise teema nagu kosmos. Kui ma alustaksin kosmose kohta lugemist kuskilt täiskasvanutele mõldud raamatust siis ma annaks vist üsna varsti alla. Seal on seda infot nii palju ja algaja kohta ka keeruliselt kirja pandud, et kuigi ma olen võimeline raamatu läbi lugema siis kohe kindlasti ma ei saa pooltest asjadest aru. Kindlasti oleksin raamatut lõpetades suurest infoküllusest veelgi lollim kui lugema hakates. Lasteraamatutest saab aga kiiresti väga hea üldise ülevaate ja seda üldist infot omades on juba palju kergem vanematele mõeldud raamatuid seedida ja lisa infot juurde lugeda.

Siit paar näidet nendest raamatutest mida Greta on koolist koju toonud. Need raamatud on mõeldud nii umbes 5 aastastele ise lugemiseks (olenevalt lapse lugemis tasemest sobilikud ka juba 4 aastastele või siis vanemale kui 5 aastane).
Need raamatud siin on küll sellised väga algelised. Need raamatud kust mina infot otsima lähen on ikka juba natuke vanamatele lastele mõeldud kui need siin :)





Kuna lapsed saavad koolis ise endale iga päev kodus lugemiseks raamatuid valida siis mul on hea meel, et Greta on teaduseraamatutest sama huvitatud kui juturaamatutest.
Ükskord valis ta raamatu milles oli juttu sellest kuidas  aeda tiiki ehitada ja konni kasvatada. Raamatus oli üksikasjalikult ära seletatud kuidas tiigi ehitus käib ja mis materjali vaja läheb. Anti ka nõu mis võis ehitamise juures valesti minna kui tiigis taimed kas ära närtsivad või ei hakka korralikult kasvama. Isegi oli ära öeldud millise kilega on vaja kaevatud auk katta enna kui vesi sisse lasta! Juures mitte joonistused vaid tõsielulised pildid. See raamat oli nii motiveeriv, et ma kardan, et kui meie aed suurem oleks, siis väga võimalik, et meil oleks seal aias nüüd üks ilus konnakulleseid täis tiik :)

Kui Greta nii umbes kuu aega tagasi koolist koju tuli selle poolaasta õppeplaaniga siis nägin ma sealt, et üheks teemaks oli lennundus, ehk siis need inimesed kes esimese juhitava lennuki ja kuumaõhupalli leiutasid ning erinevad kosmonaudid. Neid nimesid seal paberil lugedes tundsin ma end nii harimatuna, et juba järgmine päev seadsin sammud raamatukokku ja laenutasin mõned lasteraamatud vastavatel teemadel. Lisaks jäi pihku ka üks raamat Viktooria aegsetest koolidest mille ma samuti endaga koju kaasa tõin.
Siit väike näide milline see raamat seest välja näeb. Mõeldud siis eelkõige just sellistele 6 aastastele lastele ise lugemiseks. Teks on lühike aga infot edasiandev, juures juttu illusteerivad pildid.


Eile leidsin ma ühest heategevuspoest lastele mõeldud 'Oliver Twist' raamatu. Maksis 1.50 Mõeldud just lastele ise lugemiseks.


Siin on üks link kust saate näha mõndasid raamatuid mis siinsetes algkoolides on lugemisprogrammis alates 5ndast eluaastast (mitte Eesti mõistes kohustusliku lugemise all, vaid mille abil lapsed siin lugema õpivad ja lugemist harjutavad). Esindatud nii Dickens, Jane Austen, Alexandre Dumas, Charlotte Bronte kui ka Shakespeare. Ma mäletan kui ma keskkoolis käisin siis ma keeldusin Shakespeare kohta kirjandit kirjutamast. Ma kartsin nii kuulsa kirjaniku teoste kohta midagi lolli kokku kirjutada ja pigem lasin endale vabatahtlikult 2 panna kui ennast lolliks teha. Sel ajal ju interneti veel seal moel ei olnud, kust oleks abi saanud. Pole siiamaani ta teoseid lugenud (küll olen nendega enam vähem kursis ja teatris lavastusi vaatamas käinud. Nii, et täitsa loll ma ikka ei ole :) ja ei plaani ka, aga vot need lastele mõeldud raamatud on küll plaan läbi lugeda. Võib olla mitte just need 7 aastastele mõeldud, vaid natuke vanematele, aga ega alustuseks ka need 6-7 aastaste omad pahad pole. 
Usborne kirjastuse raamatud ei ole ainukesed raamatud mida koolid kasutavad, aga ma lihtsalt tõin nende näol näiteid. 

Eestis otseselt selliseid raamatuid pole mulle silma jäänud, küll aga meeldib mulle see sari. Selle sarja  keha raamatut tutvustasin ma selles postituses ja lemmikloomade oma siin

8 comments:

  1. Tjaa. Lastele mõeldud aimeraamatud on tõepoolest suurepärased, natuke on neid ikka eesti keeles ka ... aga kuulsate klassikateoste lühenduste suhtes jääme ilmselt alatiseks eriarvamustele. Eesti keeles on ka olemas algklassidele mõeldud pildiraamatud klassikalistest teostest. Kogu algteose väärtus - stiil, sõnavara, ajastu hõng - on puudu, ainult tegevus on alles jäetud. Ma kütaks nendega meelsasti ahju, õnneks pole mul ühtegi taolist kodus olemas. No aga ma olin ka imelik laps, kes 10-aastaselt, suvevaheajal suure igavusega kogu "Tõe ja õiguse" läbi luges, ja 11-aastasena ema täiskasvanute raamatukokku "Hamleti" järele saatis. (sest ema ei lubanud 15. lennu punk-Hamletit telerist vaadata, raamatus lugeda lubas)
    Tegelikult on tänapäeval peaaegu ükskõik, mida laps loeb, peaasi, et loeb. Kui ta selle käigus ka midagi teada saab, seda parem.

    Eestikeelsete aimeraamatute häda on muidugi sageli selles, et tegu on tõlkeraamatutega ja teinekord on tõlge vigane. Ei mäleta enam, mis raamat see oli või kuidas see mulle pihku sattus, midagi USA ajaloost, igatahes oli mingi olulise linna nimi samal lehel kaks või kolm korda erinevat moodi valesti kirjutatud ... suuna siis laps raamatu juurde, eks ole.

    ReplyDelete
  2. See on väga huvitav tähelepanek, et nendel noorematele lastele mõeldud raamatutes puudub see õige stiil, ajastu hõng ja sõnavara.

    Ma ise tegelikult mõtlesin, et võib olla kui nii noorelt mõnda sellist klassikalist raamatut lugeda siis ei ole pärast enam põnev päris teose juurde minna, sest sisu on teada.
    Siis aga mõtlesin, et samas on nii palju inimesi kes päris teoseid ei hakkagi kunagi lugema, kuna need on nii oma sisu kui keele poolest hirmutavad ja raskesti loetavad. Kui neil aga juba positiivne kogemus kergemas vormis teosega olemas siis ehk on lootust, et nad ka üks päev originaali läbi loevad. Minu puhul töötaks selline lähnemine hästi (vähemalt tagasi vaadates). Ma olen mitmel korral inglise originaal klassikuid proovinud lugeda, aga pole kaugele jõudnud. Võimalik, et proovisin kui keel veel ei olnud nii arenenud. Hirmutasid ära ja pole uuesti proovinud. Pigem eelistan teatrit ja filmi raamatutele.

    Inglismaal on muidugi ka see eelis, et seda tunnet ja keelt on võimalik igalt poolt mujalt juurde saada ning ka oma käega katsuda. Erinevalt Eesti koolidest on siinsete koolide õppekava ka paksult Inglise ajalugu, Dickensit ja Austenit täis. Ma juba tean, et järgmine aasta peab Greta koolis mingi aeg riietuma kui Victoria ajastu laps :)

    Mul on jäänud blogis kirjutamata meie eelmise aasta Dickens World külastusest. Ma olin sellest kohast igal juhul hullult vaimustatud. Giidiga tuur oli kui etendus milles meie olime ühed osalised. Inglise keelt valdajatele kohe kindlasti elamuseks ja ma arvan, et enam lähemale sellele ajastule ei olekski kuskil mujal võimalik pääseda.
    Siin on mõned pildid, aga kahjuks ei anna need edasi seda juttu mis meile seal räägiti ja mida meiega tehti :)
    http://www.dickensworld.co.uk/gallery/#

    Aga jah, loomulikult ei ole vahet mida lapsed loevad, nii kaua kui loevad ja naudivad. Mul lihtsalt hea meel, et mul siin nii suur valik lasteraamatuid millega ma end harida saan :)

    ReplyDelete
  3. Ma ei teagi, kuidas eesti algklassides selle lugemisega on, aga praegused gümnasistid suures enamuses ei loe midagi. Meie kirjanduseõpetaja just rääkis, et tutvustas uut kursust ja üks poiss ohkas: kas jälle tuleb raamatuid lugeda! Selleks, et tunnis hakkama saada, piisab ka sellest, kui internetist igasugu kokkuvõtteid loed. aga kahjuks kasvab üles inimene, kes ei saagi aru, mis mõnu pakub lugemine. Üks klass püüdis mulle selgeks teha, et minu nooruses polnudki muud teha kui lugeda, sest arvutit polnud. Ja tegelikult ongi nii, et noored ei suuda lugeda pikki tekste. Nad ei saagi neist aru, süveneda ei suuda. Ja tulemus - kuna polegi ilusas keeles kirjutatud teksti kunagi lugenud - ei oska rääkida ja veel vähem kirjutada. Ma ei ole kaotanud lootust neid lugema panna (ei ole kirjandusõpetaja)ja ikka räägin, millist head raamatut ma lugesin ja soovitan neile ka. Ja lausa pisar tuleb silma, kui vahel harva mõni laps teatab, et lugeski selle raamatu läbi ja täitsa huvitav oli.:)

    ReplyDelete
  4. Kakamami, no vaevalt siingi vanemad lapsed mingid suured raamatute lugejad on. Tänapäeval nii palju muud tegemist ja internetist surfamist, et vaevalt neid kes vabatahtlikult raamatut arvutile eelistavad palju on. Eks see ikka sõltu kõige rohkem ka lapsest endast ja kodust kus ta kasvab. Kool saab teha vaid oma osa. Hea vähemalt et väikeseidki põnevalt lugema ja kirjutama innustatakse, sest kahjuks on siin üsna palju selliseid lapsi kellel kodus raamatuid ei loeta või kes pole kunagi oma raamatut omanud. Head kui vanemadki ise lugeda oskavad :(

    ReplyDelete
  5. Nii naljakas oli lugeda pöördumist. See kakamami on mu laste nimedest kokku pandud. Tegelikult olen Leelo. :)

    ReplyDelete
  6. Kindlasti pole Sulle tundmatu Horrible Histories and Horrible Science sari, mida mu lapsed ja ka ise suure huviga lugesin. Need on küll veidi suurematele lastele kui Greta.
    Nägin reklaami, et CBBC hakkab varsti lastele huvitavat sarja näitama, Teacup Travels.

    ReplyDelete
  7. Minu lapsed õnneks kõik loevad. Vähemalt koolis antud soovitusliku kirjanduse loevad läbi. Johannesel polegi olnud vist konkreetset kohustuslikku kirjandust, vaid õpetaja annab soovitusliku nimekirja ja lubatud on ka raamat omal valikul. Pärast tuleb muidugi raamatu kohta vastata.
    Johanna luges viimati Kevadet ja Pal tänava poisse.
    Laura koolis on kirjanudse vastamiseks välja mõeldud mingi muu süsteem (ei tule praegu meelde mis seal täpselt oli) aga netist kokkuvõtte läbilugemisest pole abi :)
    Minul endal pole aga kahjuks olnud ammu mahti raamatut kätte võtta, käsitöö röövib kogu vaba aja kui seda on.

    ReplyDelete
  8. Need aimeraamatud on mõnusad jah, ma oma noorema poisi kõrvalt loen ka, kui ta raamatukogust virnade kaupa koju neid tassib. Head rändavad koju ikka mitmeid kordi, kehvemad ja vigase tõlkega (eks ma ka selle pärast pilku peal hoian), rohkem mitte.
    Aga ma ei tea, kas on ka laste lugemusega nii halvasti, minu tutvuskonnas loevad kõik lapsed. Mõned rohkem, mõned vähem, aga oma koolipäeva ja trennide-ringide vahele mahub igal neist peale soovitusliku kirjanduse kindlasti veel midagi. Raamatupoe kinkekaart sünnipäevaks on väga oodatud kink. Tõsi, gümnaasiumiealisi hetkel pole, vanemad on otsapidi ülikoolist juba pea läbi ja nooremate vanem ots on 13-15. Aga loodan, et lugemine gümnaasiumi jõudes siiski kuhugi ei kao. Eks elu näitab.
    P.S. Katsun ka ise ikka lugeda, muu elu ja käsitöö kõrvalt. Ehkki tuleb tunnistada, et mu 13-aastase poja soovitatud sa-pead-ka-seda-raamatut-kindlasti-lugema-virn kipub kasvama kiiremini, kui sealt raamatuid kaob. Teeme teinekord reedeõhtuseid lugemisetunde lastega, kus kõik on minu suure voodi peal keras ja igaüks nohistab omas raamatus. Lubatud on ka ette lugeda teistele, kui mõnus koht on.

    ReplyDelete