Wednesday, 31 December 2014

VEEL ÜKS PÄEV VANALINNAS

Kuna viimasel korral vanalinnas käies oli meil kiire tagasi koju tulla, sest ma pidin emaga shoppama minema, siis otsustasime üks päev veel kord vanalinna minna ja kuskil restoranis ka süüa. Läksime jälle rongiga.
Kui ma selle pildi Gretast siia postitasin siis märkasin, et ta riided sobivad nii hästi omavahel kokku. Ma veel enne Eestisse tulekut mõtlesin, et mind üldse ei huvita mis värvi või kuidas Greta talveriietes välja hakkab nägema nii kaua kui on soojalt riides ja kõik vajalik olemas. Otseloomulikult ei tahtnud ma nädalase reisu jaoks kuskilt korralike suusariideid osta. Tavaliselt on meil alati häda just talvejalanõudega, sest aastaga kasvab laps ju nendest välja ja seega eelmise aasta omasid enam kasutada ei saa. Sel korral läks mul nii hästi, et täiesti juhuslikult leidsin heategevusepoest väga hea kvaliteediga paari talvesaapaid £3 eest. Suusapüksid olin talle ka juba paar aastat tagasi ette ära ostnud, sest kuna meil siin ju talve ei ole siis selliseid riideid tuleb ikka väga harva teisejärgu poodidesse. Kuna püksid maksid vaid £2.50 siis ei olnud mul midagi kaotada ja ostsin kaks aastat ette ära. Nagunii siis kui vaja on ei ole kuskilt võtta. Jope ostsin talle kunagi H&M odavusmüügist £5 eest.Ta on seda juba kaks talve kandnud ja kuigi jope suurus on 3-4 aastastele siis mahtus veel ilusti selga. Müts on ka juba mitu aastat vana, aga seda vähemalt saame me vahel ka siin maal kanda. 
Nii, et Greta talevjope, suusapüksid ja saapad läksid mulle kokku maksma £10.50. Nendele lisaks siis nüüd Eestist ostetud lumekindad 9 eurot. Kõik kokku alla 20 naela. 
Vanalinnas käik oli sel korral üsna vaevaline. Kohe kui vanalinna jõudsime hakkas Greta kurtma, et ta ei jaksa käia ja et tal jalad valutavad. Me Petega ikka utsitasime teda tagant, meelitasime ja keelitasime, isegi saime kurjaks vahepeal ja nii me siis sal edasi liikusime. Ma algul ei saanud aru milles värk. Arvasin, et võib olla Greta lihtsalt ongi viimase aja tegemistest ja paarist päevast nii pikalt värskes õhus viibimisest väsinud. Ka kahtlustasin, et võib olla väsitavad 'uued' saapad, mis talle veel nats suured on ja millega on ehk raske pikki maid kõndida. Ma muidugi ei osanud sel hetkel asja nii analüüsida, et Greta tegelikult ei  vingu KUNAGI et ta ei jaksa või taha kuskile minna või midagi teha ilma pädeva põhjuseta, sest ta ALATI tahab kuhugu minna ja midagi teha. Alles palju hiljem tuli välja, et Gretal päriselt kondid valutasid ja oli väike palavik.

Sellele hädaldamisele vaatamata tegime vanalinnale ikkagi väikese tiiru peale. Pete kandis vahepeal Gretat kukil ka nii, et polnud häda midagi.




Algupärane plaan oli, et käime vanalinnas söömas, siis lähevad Greta ja Pete Solarisse kinno lastefilmi vaatama ja mina naudin samal ajal Apollo raamaturiiulite vahel raamatuid lehitsedes. Lõunat sõime restoran Peppersack-is.

Pete toit nägi välja selline
ja minu selline
Greta sõi friikaid ja viinereid lastemenüüst, nagu Eestis ikka tavaks :)


Solarisse jõudes ja juba kinopiletite sabas seistes tuli välja, et Greta eelistas filmi vaatamisele hoopis raamatupoodi minemist. Läks teine kohe hassarti kui nägi Apollo poodi ja kuulis, et mul plaan sinna minna. Egas midagi, kuna Greta oli ikkagi veel väsinud olekuga siis otsustasimegi, et teeme vaid väikese tiiru poes ja siis läheme tagasi koju. Kuna ma ikka veel kahtlustasin, et Greta jalgade väsimuse põhjuseks on talvesaapad siis võtsin ma tal need jalast ära ja lasin tal raamatupoes sukkis ringi kõndida. Sel ajal ma juba hakkasin kahtlustama, et võib olla on ta hoopis haige, sest tundus natuke kuum.
Natuke aega vaatasime ringi, ostsin paar raamatut kiiruga, ühe laulupeo cd ja siis otsustasimegi lahkuda. Ma muidugi oleks palju kauem seal olla tahtnud, aga südametunnistus ei lubanud nii Pete kui Gretat pikemalt piinata. Kui Solarisest välja astusime sadas õues väga imelikku lund. Vist oli tegu rahega. Selliseid teri oli pärast maa paksult täis. 
Sõitsime taksoga Balti jaama ja meie rong oligi kohe ees. Koju sõit läks seega väga kiiresti. Selleks ajaks olime me kõik juba üsna väsinud. Sellel pildid Pete haigutab mitte ei karju kaasreisijate peale :)
Kui me koju (vanaema juurde siis) jõudsime oli mul plaan Gretat kraadida, aga kuna laps käitus nagu poleks tal viga midagi ja hiljem sõi ka normaalselt siis mul läks kraadimine meelest ära. Alles magama minnes tundus laps kuumana ja ma siis igaks juhuks ikka kraadisin. Meie lapsel on ju kombeks normaalselt käituda ka väga kõrge palaviku juures (välja arvatud kui peab pikki vahemaid kõndima), silmad vaid läigivad rohkem kui palavik on. Kraadiklaas näitaski 37,8 mis Greta puhul on üsna väike palavik. Andsin ööseks siiski rohtu ja hommikul ei olnud lapesel enam midagi viga. Õue ma tal muidugi minna ei lubanud ja sellest oli meil kõigil kahju. See tõttu jäi meil üks päev lumemõnusid vähemaks meie niigi lühikese Eesti visiidi ajal, aga kuna kogu reis oli nii super ja meil olid nii mõnusad jõulud Eestis siis see üks päev ei mänginud enam mingit rolli. Me olime rahul, et meil üldse õnnestus lund näha, oleks ju võinud  vabalt ka mustad jõulud sattuda.

Gretal endal oli aga kõige kurvem meel selle üle, et tänu oma palavikule, ei saanud ta enam väikest beebit katsuda ja süles hoida. Meie jätsime ka viimasel päeval musitasime ja beebi väntsutamise ära, sest kartsime pisikuid levitada. 
Ega ma ei teagi mis siis Gretal lõpuks viga oli, sest peale selle väikese palaviku ei olnud tal ei tatist nina või valusat kurku, ei köhinud ka nii et arvata võib, et lihtsalt võitles mingi pisikuga ja sai sellega ühe päevaga jagu.
Midagi peab ju ikkagi alati meie reisidel natuke aia taha minema, sest ega emad ei tohi ju täiega midagi nautida ;)

1 comment: