Wednesday, 31 December 2014

TALVINE VANALINN

23-nda hommikul läksime me kõigepealt Greta sõbrannale külla (sellest kirjutan ka eraldi) ja siis rongiga vanalinna. Rongiga Sauelt linna minna on ikka nii mõnus ja kiire. Palju etem kui bussiga loksuda.
Vaated rongiaknast olid mõnusalt lumised
Kohe kui me Baltijaama jõudes rongilt peroonile astusime, hüppas Greta lumehange ja minut hiljem meisterdas juba väikest lumememme. Meil Petega ei jäänud muud üle kui vaid seista ja oodata ja proovida last edasi liikuma saada.


Vanalinna poole kõndides ei tulnud meile vist ühtegi inimest vastu. Olid vist kõik raekojaplatsil jõululaata nautimas.
Greta muidugi pidi ennast igasse ette tulevasse lumehange heitma ja ma juba mõtlesin, et kui nii edasi läheb, siis ei jõua me oma päevaga väga palju korda saata. Nimelt mul oli vaja veel emaga üks suurem shoppamine Rocca Al Mare ostukeskuses teha, et kingitud knkekaardite eest endale jõulukingid järgmiseks päevaks kuuse alla osta. 


Pete ja Greta tahtsid kohe Raekoja platsile jõudes rongiga sõitma minna. Mina jätsin vahele, sest viimane kord kui ma sellega sõitsin oli see nii jama sõit, et ei õigustanud kuidagi oma kallist pileti hinda. Oleks siis veel, et tegu mingi ajalooliselt hariva sõiduga, aga see rong ju sõidab mingeid täiesti suvalisi majataguseid teid pidi 20 minutit ringi ja näha ei ole seal midagi huvitavat või silmale ilusat.
Pete ja Greta seda muidugi ei mäletanud ja tahtsid siiski minna, kuigi pärast tunnistasid, et see oli olnud üks väga igav ja jama sõit ning järgmine kord jätavad kindlasti vahele. 
Sel ajal kui 'lapsed' rongiga sõitsid kolasin mina jõuluturul ja mõnedes poodides ringi. Jõuluturg ei üllatanud mind eriti millegiga. Tundus, et enamus müüjaid olid venelased kes istusid oma putkades nii mornide ja uniste nägudega, et mingit maagilist jõulutunnet ma sealt küll ei saanud.
Mõtlesin vahepeal läbi hüpata Rataskaevu tänaval asuvast Vegan restoranist lootes, et äkki on neil mulle sealt mingit sokolaadikooki müüa. Kui ma seal sügisel söömas käisin mitmel korral, siis neil olid seal nii head maiustused. Kahjuks gluteeni vabu kooke neil sel päeval ei olnud, aga küll pakkus minu sõber ettekandja mulle hoopis gluteeni vaba piparkoogitainast. Selle üle oli mul loomulikult ülimalt hea meel, et saan nüüd koos teistega jõuluõhtul piparkooke nautida.
Kui Pete ja Greta rongisõidult tagasi tulid siis käisime korra ka jõuluvana vaatamas.


Lõpuks ometi on keegi pihta saanud, et Eesti rahvuslind peaks suitsupääsukese asemel hoopis toonekurg olema :)



Edasi läksime piparkooginäitusele, aga sellest juba eraldi postituses. Teel sinna jäi meile ette selline plakat.

No comments:

Post a Comment