Saturday, 29 November 2014

LASTEVANEMATE KOOSOLEK

Lõpuks jõuan nii kaugele, et kirjutada novembri algul toimunud lastevanemate koosolekust koolis. Ühesõnaga tulemas taas üks väga pikk kooli teemaline postitus. Nendele kel pakub huvi head lugemist ja nendele kellele ei võite vabalt lugematta jätta :)

Enne kui ma sellest kirjutama hakkan panen siia ühe pildi mille ma kooli twitteri lehelt võtsin. Tegu siis Remembrance Day-l toimuva 2min leinaseisakuga. Iga aasta 11 novembril kell 11 päeval toimub üleriigiline leinaseisak. Kõik jääb sel kellajal kaheks minutiks seisma. Ma küll ei tea kui KÕIK on kõik, aga ütleme nii, et töökohtades ja koolides kohe kindlasti. Töökohtade alla käivad ka ostukeskused, toidupoed ja polikliinikud. Liiklus vist seisma ei jää, kuna see oleks liiga ohtlik, aga mina olen reisinud bussis mis leinaseisaku ajaks peatas ja mootori välja lülitas. 

Loomulikult tähistati seda päeva ka Greta koolis. Vanemad lapsed olid seda teemat kajastanud nii ajaloo kui kunstitunnis, väiksematele kindlasti räägiti asjast väikeste laste tasemel. Greta igaljuhul teab väga hästi mida punane moon tähendab ja miks seda päeva tähistatakse. Kell 11 seiskus kogu kool andes 2 minutit oma elust langenud sõduritele mõeldes…

See pilt siin all on ka hea näitamaks kui paljud lapsed novembris veel koolis paljasääri ja isegi lühikeste varrukatega käivad. Minu eelmine postitust 'paljastest' lastest käis ilma kohta kui õues oli 1 kraadi sooja. Sellel pildil on ilm ikka 'väga' soe meie mõistes. Nii kuskil 7 kraadi ringis :)
Kui me kooli koosolekule läksime siis oli saali välja pandud kõikide nende laste koolivihikud kelle vanemad sel päeval koosolekule tulid. Koosolekuteks pakuti kahte erinevat päeva ja oma aja õpetajaga rääkimiseks sai broneerida eelnevalt internetis. 
Saalis on alati väljas laste kunstitööd. Sel korral jäi mul kohe silma just see alumine väljapanek. Mäletate ma kunagi kirjutasin siin sellest, et lapsed proovisid koolis Cezanne stiili järgi teha. Siit siis näide kuidas nad oma tööga hakkama said. Ma juba mainisin, et lapstega kasutatakse koolis palju filmimist ja pildistamist ja siit on näha, et lapsed tegid algul kaameraga erinevatest kompositsioonidest pilti ja pärast maalisid. 
Praegu tutvuvad nad kunstitunnis Malevichi stiiliga ja proovivad ka ise ühe jõulupildi selles stiilis teha.
Koridoris jalutades tegin pilti riiulist kus hoitakse laste lugemisraamatuid. Iga värv kastil esindab erinevat lugemis astet. Lapsed ise teavad mis värvi astmes nad on ja käivad seal ise iga päev oma lugemis raamatuid vahetamas. Igal lapsel iga päev erinev raamat. Lugemisest kirjutan natuke hiljem uuesti.
Siin siis Greta koolivihikud mis meile saali vaatamiseks välja oli pandud.
Üksvahe õppisid nad koolis keltidest (celts). Õigekeelsussõnaraamat ütleb, et keldid on indoeuroopa hõimud. Pean ausalt tunnistama, et ma ei oska kelte kuidagi Eesti poolt vaadatuna kuhugi paigutada või midagi nende kohta kosta. Arvatavasti lihtsalt sellepärast, et ma ei ole eesti keeles neist kunagi midagi kuulnud või õppinud. Siin maal aga on celts osa ajaloost ja seega õpivad lapsed nendest juba varakult koolis.
Tavaliselt on neil koolis nii, et kui on mingi teemat siis see katab pea kõiki ained. Noh, et ajaloos õpivad kuidas keldid elasid ja mida sõid, mis ajastul eksisteerisid jne, muusikatunnis kuulavad keltide muusikat ja õpivad vastavaid laule, kunstitunnis meisterdavad keltide prosse, arvuti tunnis kujundavad Paint programmiga keltide kindluseid, emakeeles räägivad ja kirjutavada keltide jumalatest jne. Sellele lisaks tuli kooli keegi ajaloolane kes lastele keltide teemalise workshopi tegi. Lastele korraldati õues arheoloogilised kaevamised. No nii huvitav, et ma hea meelega läheks ja istuks ise ka nende tunnis ja kuulaks seda juttu ning saaks natuke targemaks :)
Siis kui nad selle teemaga lõpule jõudsid, siis oli väikene etteaste vanematele, kus lapsed ka meile tutvustasid keltide elu. Muidugi laulu ja tantsu saatel. Gretal oli ka oma osa mida ta pidi ette lugema. Ma kahjuks siia jälle ühtegi videot või pilti panna ei saa, kuna palju võõraid lapsi peal, aga lapsed nägid väga vahvad oma kostüümidega välja. Siin üks pilt Gretast oma parima sõbrannaga keldi stiili riietuses. 
Üks laul oli hästi vahva. Muusikaks oli Europe 'Final Countdown' aga sõnad olid sellised:
Siit siis ka mõned näited mida nad Cetidest õppisid.
Ma juba hoiatan ette, et ega siit palju midagi lugedes aru ei saa. Enamus juttu on kirjutatud häälduse järgi ja siis ei jätnud Greta veel ka sõnadele vahesid.
Õpetaja aga ütles meile vestlusel, et Greta on oma arenguga just seal kus ta olema peab ja tal ei ole Greta kohta midagi muud öelda kui vaid kiidusõnu. On innukas õppija/kuulaja, sotsialiseerub hästi, räägib grupis kaasa ja peamine-naudib kooli. 
See, et nad sedasi kirjutavad käib asja juurde ja et meile ei tasu ehmatada. Tema on harjunud ja oskab selliseid laste tekste lugeda. Kõige tähtsam on see et lastel on indu ja tahtmist kirjutada. Õigekiri ja kõik muu sinna juurde kuuluv õpitakse hiljem tasapisi juurde ja praegu ei taheta sellele palju tähelepanu pöörata sest siis on oht et lastel kaob kirjutamiseind ära. Õpetaja mainis vaid seda, et sõnade vahesid võiks Gretale natuke rohkem meelde tuletada ja seda just sellepärast, et Gretale meeldib väga kirjutada ja ta kirjutab huvitavalt ning sõnavahedega oleks seda teksti lihtsalt kergem ja selgem tal endal pärast lugeda. 

Ma olen ise märganud, et kui Gretal kirjutamisetuhin kodus peale tuleb, siis ta lihtsalt kirjutab. Kogu energia ja keskendumine läheb ideele ja tähtede hääldamisele ning seega sõnade vahed unustab ära. Kui ma peale satun, siis ma alati tuletan talle seda meelde, aga tihti see siis ka katkestab ta kirjutamise'voolu'. Kodutööde juures, aga jäävad sõnadevahed rohkem meelde, kuna siis ei ole see kirjutamine nii loominguline. Mina ise ei muretse, kuna tean, et kui Greta on valmis, siis laheneb see probleem iseenesest. Vaadates ta viimaseid kodus tehtud iseseisvaid kirjatöid ja joonistusi siis on sõnavahed igal pool olemas. 
Selle juurde kleebitud teksti on Greta kirjutanud oma õppepartneriga arvutitunnis. Oleks tahtnud neid kahte seal koos sõnu hääldamas näha. Oleks kindlasti väga naljakas olnud kuida kaks 5 aastast arutavad mis täht kuhu tuleb :) Ma isegi ei tea mida nad siin kirjutada on püüdnud.

Õpetaja poolt kirjutatud TP tähendab team point. Lapsed koguvad hea töö eest oma tiimile punkte.

Greta ja ta õpipartneri tehtud pilt keltik kindlusest arvutitunnis

Samal ajal kui meie õpetajaga rääkisime istus Greta meie selja taga. Oleme siis tema klassis. Tegin ühe pildi ja pärast  vaadates avastasin, et need värvilised kaardid seinal (Greta pea juures) ongi Team Points tabelid. Greta on rohelises tiimis ja väga lähedale zoomides nägin, et sel nädalal oli Greta juba 3 punkti oma tiimile kogunud. Ma algul ei teadnud kuidas see värk täpselt käib, aga nüüd siis olen natuke taas targem.
Sellelt paremapoolselt pildilt on näha ka natuke nende päevaplaani. Iga päev siis natuke erinev vastavalt mis tunnid neil sel päeval on. 
Ka on neil klassis teatud rollid mida lapsed läbi viivad. Näiteks ma avastasin, et Greta oli koosoleku nädalal William-iga riietusruumi (koridori) kontrollija. See tähendab, et ta pidi vaatama, et kõikide kehalisekasvatusetunni kotid ja riided on ilusti nagi otsas ja mitte põrandal vedelemas. Need kotid ja joped on neil kohe otse klassiukse taga nagides ja kui nad koridoris liiguvad siis ikka mõni läheb kuskile vastu ja midagi kukub maha. Greta töö oli siis maha kukkunud asjad taas õige lapse nagisse panna. 
Book area monitors roll on kontrollida, et see riiul kus lapsed oma lugemisraamatuid vahetamas käivad oleks korras. Vaatavad, et kõik õiget värvi raamatud on õiges kastis, kord kui kõik on omad raamatud ära vahetanud. 



Matemaatika kohta ütles ka õpetaja, et see on nii klassikaline viga, et lapsed kirjutavad 3 ja 9 tagurpidi ja sellepärast ei tasu üldse muretseda. Kaob ise ära.
Õpivad nad asju intervallide kaupa. Näiteks üheks eesmärgiks on, et lapsed oskaks ladusalt kirjutada erinevaid viise kuidas moodustada 5, 10, 6, 7 jne. Õpivad seda nädalakese, kaks ja siis liiguvad edasi. Aasta jooksul tulevad sama asja juurde uuesti 4 või 5 korda tagasi nii, et saavad küllaldaselt praktikat. Algul arvutasid 20ne piires nüüd juba üle selle. 
Nad ei tee vaid arvutusi vihikusse vaid näiteks käivad klassis ringi ja mõõdavad asju mõõdulintide või joonlaudadega. Mõõdavad ka asjadega- kas raamat on pikem või lühem kui lauajalg, pliiats, uks jne. 
Eelmine nädal näiteks tegid selliseid asju: 
In maths we have continued adding and subtracting 1, 2, and 3 by counting on and back on a number line. We have also been adding 3 numbers by adding doubles or numbers bonds to 10 first then the final number
e.g. 6+2+6= or 3+7+4=
Problem solving this week has been deciding which 3 numbers to add to reach the target answer. 

Siit mõned näited septembrist:

Teadusetunnis (loodusõpetus) õppisid mingi aeg kes on kahepaiksed ja kes ei ole. Loomulikult taas väga huvitaval viisil. Mõõtsid erinevate loomade kehaosasid. Moodustasid ise väljamõeldud loomi kasutades erinevaid kehaosasid erinevatelt loomadelt. Kirjutasid misk nad just selliseid kehaosasid kasutasid (lepardi jalad, sest ta jookseb kiiresti) 



Iga kuu käsitlevad nad mingit väärtust. Novembri alguses rääkisid nad sõprusest. Mingi aeg tagasi alandlikkusest ja vabadusest. Lastega arutatakse mida mingi väärtus endast kujutab ja lapsed saavad näiteid tuua enda elust. Siin on pilt stendist kuhu iga laps on kirjutanud mida tema jaoks tähendab sõprus. 
Greta kirjutas kohe pikalt :)
I look after my friends. I help my friends when they have hurt themselves.
Ma ei teagi mis tunni alla need kirjutised käivad. Parempoolsel lehel nad õppisid tegusõnu. Vaskpoolsel lehel on Greta millegi pärast sõna GOOD väga imelikult kirjutanud. Ta tegelikult oskab 'good' kirjutada küll, aga kas ta siis kirjutamise hetkel ei olnud enam äkki kindel kas kirjutada K või G (Greta väike k näeb vahel R moodi välja kuna ta ei vea tippu küllalt kõrgele) või ta siis lihtsalt kirjutas kellegi pealt maha. Selles viimases ma tegelikult kahtlen, sest ta on küllalt enesekindel, et oma arvamust ja kirjutamist usaldada. 
Greta lugemisega on õpetaja väga rahul. Ütles, et iga kord kui ta Gretat lugemas kuuleb on ta edasi läinud. Nimelt käivad lapsed vastavalt oma tasemele erinevates lugemisgruppides kus nad erinevaid hääliku kominatsioone õpivad ja siis aega ajalt käivad oma klassiõpetajale lugemas, et õpetaja saaks nende arengut jälgida. 

Koju tulnud raamatut loeme me vaid ühel korral. Annan raamatu ette, laps loeb ära ja saadame kooli tagasi. Siit üks näide. Vabandan, et on üsna pikk video, aga ma ei viitsinud hakata seda hakkima, kuna mul on nii mugav otse kaamerast seda youtubi laadida. 
Kuna ma filmise ajal ei keskendunud raamatu algusele siis filmi lõpus arusaadavalt ei saanud ma pihta mis jutu mõte oli. Nii, et ärge pange mu segadust tähele :)
Selle video ajaks sattus üsna kerge raamat. Pole palju sõnu mida on keeruline välja hääldada. Mõnikord on neid sõnu ikka rohkem. Kuna Greta ise valib neid raamatuid siis ta tavalised teeb valikud raamatu pealkirja või piltide järgi ja ma ei tea kunagi milline tekst seal sees on ja ma tavaliselt nendest raamatutest pilti ei tee.
Praegu on tal selline raamat kodus

Üks päev oli Greta lugemispäevikus tempel, et Greta luges täna grupis. Tuli välja, et nad vahetevahel teevad ka grupi lugemist. Greta ütles, et siis nad kasutavad selliseid raamatuid kus igal lapsel on oma osa (ma millegipärast ei suuda praegu õiget eesti keelset sõna selle raamatu kohta leida)

 Siit paar näidet kodutöödest mida nädalalõppudeks antakse.

Eelmisel nädalalõpul tuli Greta koju selliste matemaatiliste ülesannetega. Kui ma seda alguses nägin siis ma õudusega mõtlesin, et appikene kuidas ma suudan Gretale õpetada kuidas nii suurte numbritega arvutada. Isegi arutasin seda ühe teise emaga (kelle laps ei käi Greta koolis) ja me mõlemad ei teadnud kuidas siin maal see õige õpetamine käib. Pühapäeval siis võtsin vihiku välja. Pete oli ronimas ja nendest juhendites mis Greta käe all pildil kirjutatud olid ei saanud ma midagi aru. Panin siis vihiku Greta ette, ise ohates. Ja mis juhtus. Greta hakkas aga õigeid vastuseid kirjutama. Luges aga liidetava arvu liitvale arvule otsa ja kombes. Lahutamise jaoks läks vaid 'number line' vaja kuna tagurpidi lugemine nii suurte numbrite juures oli keeruline. Number line on aga asi mida nad nagunii matemaatika tunnis arvutamise juures kasutama peavad (põhimõtteliselt nagu joonlaud).
Ma unustan ära, et meile ju juba kooliaasta alguses öeldi, et kodutööd on asjad mida lapsed on koolis juba õppinud ja seega neil ei tohiks olla probleeme nende tegemisega. 
See on tõestus mulle, et Greta tõesti õpib koolis, sest meie talle siin kodus küll matemaatikat ise ei õpeta (mõndasid asju vaid kordame).
Sõnadega mida ta iga nädal õppima peab ja mille peale neil igal neljapäeval test on läheb ka üllatavalt hästi. Ma alati kardan, et nende ära õppimine võtab palju aega, aga ta saab sellega nii ruttu hakkama. Viimaste nädalate jooksul on ta kõikide testide eest 10/10 saanud ja korra sellepärast ka oma tiimile 2 punkti kogunud. Ma ei tea miks ma oma peas nii tihti ta võimeid alahindan. Võib-olla sellepärast, et 5 aastane laps tundub ju kirjapildis veel väikene. Samas ei ole need 5 aastased midagi titekad, tegelikult nii õpihindu täis, et anna ainult kätte. 
Lõpetuseks panen siia need eesmärgid mis 5-6 aastased lapsed Year 1 lõpuks saavutanud peaksid olema.
Ma ei viitsi hetkel tõlkima hakata. Kui keegi tõlget tahab siis antke aga teada ja ma siis hea meelega lisan.


Nii, et kokkuvõttes on Greta endiselt koolist väga vaimustuses ja kool Gretaga ka väga rahul. Sõpru on tal nii poiste kui tüdrukute hulgas. Tal on oma kõige lähedasem sõbranna, aga ta mängib ka teiste klasside lastega ja vanemate klasside lastega. 
Kooli läheb ja koolist tuleb alati hea tujuga. Väsinud ei paista olevat. Kui vaid siis ehk natuke hetkel teisipäeviti kui tal on koolis sporditrenn ja peala kooli ka sporditrenn. 

6 comments:

  1. Mnjaa. Gretast kaks päeva vanem Lillebror, kes toimetab koduõppel peaaegu Eesti esimese klassi tasemel, ei oska ega tea pooltki nii palju asju. Lohutan end sellega, et Eestis ei peeta üldse hädavajalikuks allakuuestele mingit kirjatarkust õpetada. See Inglismaa kool tundub olevat üks väga hea kool.

    ReplyDelete
  2. Mul ei ole küll lapsi ja väga kokkupuuteid kooliealiste lastega aga mulle nii meeldivad teie kooliteemalised postitused! Tegelikult on nii ulme kui palju teil seal laste loovust arendatakse ja toetatakse. Kõik tundub palju loogilisema teekonnaga, suhtumisega. Palju põnevam ja arendavam kui meil omal ajal oli. Mulle lihtsalt tundub, ilmselt nii ka on.

    Väga lahe, loen ka edaspidi :)

    ReplyDelete
  3. Kui huvitav lugemine. Ja nii tore, et kool on nii huvitav ja lastepärane. Facebookis just ringles ühe eesti ema kurtmine, et vanemate kogu aur läheb laste kodutööde peale, et ilma abita ei saa algklassi laps üldse hakkama ja kogu pere ootab vaid koolivaheaega. Minu lapselaps Dubais, kes õpib inglise koolis, on samuti koolis üliõnnelik ja õpib rõõmuga ning saab kodutöödega ise hakkama. Miks küll Eestis lastel see koolitee nii raske ja vaevaline on, et koolirõõmu polegi.

    ReplyDelete
  4. Ma olin enne alati kriitiline siinse varajase koolimineku suhtes ja alati hindasin Eesti koolisüsteemi kõrgelt. Nüüd aga olen täieliku kannapöörde teinud ja ei kujutaks oma last kuidagi Eesti koolis enam ette.

    Eks tule ka meil tulevikus koolitöid kus me peame Gretat rohkem aitama ja projekte kus peab kodus vulkaani või maakera makette tegema jne :) 10-11 aastastel lastel tuleb esimene suur eksam ka enne kui nad järgmise astme kooli lähevad nii, et eks nad ikka õpi siin ka suures mahus, lihtsalt et kogu suhtumine ja hoiak õppimise suhtes on hoopis teine.
    Erakoolides on maht kohe algusest peale suurem kui tavakoolides. Need vanemad kes tahavad, et nende lapsed algkooli väga heade tulemustega lõpetavad need teevad lastega ikka palju lisatööd ka. Me plaanime samuti Gretale mingi aeg eraõpetaja võtta, et tagada hea alus keskastme kooli minekuks.

    Samas meie isiklikult pooldame seda, et vanemad on oma laste tegemistega kursis ja toetavad neid õpingutes kui vaja. Mitte nüüd küll sel moel, et iga õhtu terve pere koos õpiks vaid lihtsalt et me ta jaoks olemas oleks ja et me oleme kursis mis koolis toimub. Vanemad võtavad nagunii koolielust palju osa. Käivad vabatahtlikutena abiks ja organiseerivad üritusin ning koguvad raha kooli jaoks. Selline osavõtt ja toetus teebki ühe kooli teisest paremaks.

    Koolivaheaga ei oota meie peres keegi. Eriti mitte Greta :)

    ReplyDelete
  5. Väga tubli. Ja uskumatu et juba nii suurte numbritega arvutavad.

    Ja eks seda erinevate maade koolisüsteemi ei saagi eriti võrrelda kuna õpitakse juba kultuuriliselt niivõrd erinevaid asju.

    Kakamami: eks see kodus õppimine sõltub ka lapsest, mina pole mitte ühegi lapsega (mul hetkel 3 kooliealist last) kordagi pidanud kodus koos õppima. No nüüd ma ei oskaks neid enam aidata ka kahjuks ...

    Ja see kus igaüks loeb oma osa on daloog :)

    ReplyDelete
  6. Kersti dialoog on kahekõne :)
    Ma otsin ühte teist sõna. Rääkijaid on rohkem kui kaks. Inglise keeles kutsutakse sellist raamatut 'play'.
    Ma eeldan, et eesti keeles on siis vist 'näidend', aga millegipärast ei ole ma selle sõnaga rahul. Näidendi raamat?! No vahet ei ole, lihtsalt vaevama hakkas :)

    Mis aga puutub koolisüsteemi siis küsimus ei ole selles MIDA kultuuriliselt õpetatakse vaid selles KUIDAS õpetatakse.
    Ained on ju põhimõtteliselt kõik samad.

    ReplyDelete