Tuesday, 18 November 2014

NATUKE JÕULUDEST JA WILDLIFE-IST

No kuidagi ei tule seda vaimu peale, et siin kirjutada.

Kas tahate seda kuulata või mitte, aga jõulud on kohe siin ja meil on juba paar nädalat jõulukontor avatud olnud. Mu plaan on järgmise kahe nädalaga kõik kingid ära osta, sest olgem ausad, mida lähemale jõuludele seda rohkem rahvast linnas. Tegelikult on ostukeskused juba praegu nädalalõppudel paksult rahvast täis nii et mul sai juba eelmisel laupäeval villand seal ostlemisest ja jooksin koju peitu.

Kõige rohkem piina tekitab sel aastal Greta kingituste välja mõtlemine. Kõik küsivad mida kinkida ja me tõesti ei suuda enam ühetegi asja välja mõelda. Greta ise ka ei oska enam midagi soovida ja kõige masendavam ongi just see, et tegelikult ei ole midagi vaja ning laps ka ei soovi midagi, aga ikka peab midagi välja mõtlema ja siis pärast sellele kodus koha leidma. Ega siis mänguasjadega vaid üks aasta mängita, et igaks aastaks oleks uusi ja uusi vaja. 
Õudusega mõtlen, et kaks kuud peale jõule saab kordub sama asi Greta sünnipäevaga seoses :(

Samas ma muidugi ei kritiseeri kinkijaid, ega kaeba nende peale. Mulle ju endale meeldib ka hullult kingitusi teha ja just selliseid ootamatuid, ootamatutele inimestele. Et näen midagi ja mõtlen, vot see sobiks hästi sellele inimesele. Selliseid 'out of blue' kingitusi. Selliseid vaid kord aastas, või isegi kord elus, kingitusi. Ilma mingite lisa kohustuste või traditsioonideta :)

OK, aitab halast. Mul igal aastal samal ajal sama jutt. Kui te ei usu siis vaadake eelmiste aastate jõuluteemailis postitusi :).

Tegelikult tulin ma siia hoopis wildlife-ist kirjutama. Elame linnas, aga 'maaelu' just kui trügib uksest sisse. Ma ei tea, ma ei oskagi seda siin kuidagi kirjanduslikult värvikalt kirjeldada. No näiteks see ei ole enam midagi erakordset kui sa kõnnid tänaval ja sinuga samaaegselt jookseb seal rebane. Aega ajalt hullavad rembased me aias nii. Ühtegi kingapaari õue ööseks jätta ei saa kohe näritakse või viiakse ära. Viimasel ajal on küll õnneks neid rebaseid vähemaks jäänud. 

Hobustega puutume IGA päev kokku. Korra kindlasti, aga tavaliselt kaks või isegi kolm korda. 

Mõnel päeval kui ma aknast õue vaatan näen ma puu otsas selliseid papagoisid istumas
Pilt siit
Ka see papakoide pilt ei ole meie jaoks enam midagi erilist seest samas asi kordub aastast aastasse.

Küll on aga uus asi see, et keegi meie lähi naabritest on endale kuke võtnud? Viimase nädala jooksul oleme igal hommikul hommikusööki kuke kiremise saatel söönud. Nii imelik, aga samas kuidagi mõnusalt kodune ja maalähedane :) Ma ei tea, võib olla kui see kukk kireks hommikult kella 4 või 5 ajal siis ma nii rõõmus enam ei oleks, aga õnneks on see kukepoiss üsna hilise ärkamisega.




17 comments:

  1. papagoi.
    kakaduu.
    riidekoi.

    ReplyDelete
  2. Vabandust, kohe parandan ära :I

    ReplyDelete
  3. Me küll ei ela linnas, aga ka mitte päris maal. Meil on ka siin naabritel kukkesid, jäneseid ja lehmakarjad aia taga. Mulle ka meeldib :)

    Meil ka jõulukinkidega mure. Kuna iga laps saab vaid ühe kingi ja Marta tahab ju kõike mida telekas reklaamitakse ja ka kõike muud mida ei reklaamita, katsu siis sealt see üks kõige asjalikum asi välja valida :)

    ReplyDelete
  4. Ha ha Kersti, teie Hiiumaa on meie mõistes ikka täiesti maakoht mis maakoht (heas mõttes siis).
    Kuked ja lehmad teie kandis ei ole midagi haruldast. Teil ju oma kodu aedki juba nii suur kui mõned siinsed väikesed pargid. Te saaksite hästi kas või väikese farmi aeda püsti panna :)

    Kuke kiremine siin kus maja majas kinni ja maja taga sõideavad pidevalt autod tundub ikka väga sürr…samas selline mõnus sürr :)

    Aga jah, teleka reklaamidest saaks ka Greta kindlasti igasugu ideesid, aga Greta vaatab väga vähe telekat kodus ja kohe kindlasti mitte neid lastekanaleid kus reklaame mängitakse.
    Nende reklaamidega on ka veel see häda, et seal olevad mänguasjad näevad telekas alati mitu korda paremad välja kui päris elus :(
    Ma ei tea, võib olla Eesti reklaamidega nii ei ole.

    ReplyDelete
  5. Ma ei tea, kas teie maal on see kombeks, aga mitte paluda lapsele asjade asemel elamusi kinkida? Teatri- või kontserdimaja kinkekaart? Pärnus on ka spaade kinkekaardid ja saab kinkida isetegemise võimalust mõnes käsitöökojas Maarja-Magdaleena gildis vms.

    ReplyDelete
  6. Meil pole hobuseid, papagoisid ega rebaseid. Aga vot kukk kireb ka hommikust õhtuni kuskil läheduses. Mulle ka väga meeldib :-)

    ReplyDelete
  7. Tead need sellised asjad nagu teater ja kontserdid ja kõik muu sinna juurde kuuluv on meie igapäevane elu. Noh ütleme nii, et meile pigem leib kui magustoit.
    Lastele korraldatakse ka siin nii palju tasuta igasugu meisterdamise üritusi ja on teemalised sünnipäevapeod nii, et sellest vallast on raske kinki teha.

    Gretale meeldiks väga kuskile hotelli ööbima minna, aga sellist kingitust ei ole võimalik teistelt küsida, kuna hotelli minemine maksab palju, seda enam, et Greta ju ei läheks sinna üksinda.
    Jõuludeks raha küsida on ka imelik ja mulle endale ei meeldiks, ei lähe kuidagi jõuluteemaga kokku (kuigi tänapäeval on enamus asju rahaga seotud).

    5 aastasele teeks ikka kõige rohkem rõõmu veel mingi mänguasi. Ainult et nii jube kui seda ka pole öelda siis lihtsalt ei oska enam midagi tahta ja mis põhiline siis siia ei ole enam asju juurde vaja.

    Samas ma tean, et Gretale endale teeb kõige suuremat rõõmu lihtsalt jõulud ise. Kuusk, kuuse kaunistamine, piparkookide valmistamine (kui me tainast saame), jõuluvanale mince pie jätmine, ootusärevus, hommikul allakorrusele jooksmine ja meie paar kingitust….
    Aga sõbrad ja sugulased küsivad kingi ideid :I

    ReplyDelete
  8. This comment has been removed by the author.

    ReplyDelete
  9. Miks te ei tee Andmise jõule? Keegi ei saa kingitusi, vaid teete hoopis midagi päris suurt ja olulist kellegi teise jaoks kogu perega (vihjeks nt supiköögis vms abiorganisatsiooniga). Lisaks, Gretal on väga palju mänguasju, las sorteerib välja osa, mis vaestele lastele viia - veel parem oleks, kui ta saab otse kinkida kuhugi (kasvõi lastehaiglasse). Greta on juba nii suur, et temaga on mõtet sellist asja teha, eriti kuna ta ise ka midagi ei taha.

    ReplyDelete
  10. Jah, lambad võiks ju võtta :P

    Telekas on jah kõik asjad tehtud palju ahvatlevamaks kui nad päriselus välja näevad ...

    ReplyDelete
  11. Meil naaber peab oma 10 kana, koik erinevatest sortidest, kirjud ja mustad ja mini kanad ja suleliste jalgadega:-) päris huvitav neid vaadata, kukke tal ei ole aga kanad teevad ka kümnekesi päris suurt lärmi:-) aga mulle ka meeldib nende 'lärm':-)

    ReplyDelete
  12. Tuli meelde, et kui mu laps nii vana oli, siis meeldis talle tohutult fotosid teha, kinkisime siis odava seebika ja laps sai veel aastaid 'oma' pilte teha.
    Siis veel karaoke masina, no sellise laste oma, lapsele tohutult meeldis laulda.
    Siis sai ka selline laste kitarr ostetud, laste elektri piaano.
    Need olid koik mänguasjade poes müügil, polnud ka ülemoistuse kallid..
    Sul laps on musikaalne, järsku said ideesid, muidugi kui need asjad juba olemas pole:-)

    ReplyDelete
  13. Tänud kõigile heade soovide eest. Ma vastan teile eraldi postitusega kohe varsti. Täna lihtsalt väga kiire päev ja mul ei ole aega siin palju kirjutada :)

    ReplyDelete
  14. Meil olid popid ka igasugused lauamängud, laste monopoli jne

    ReplyDelete
  15. Kas koogi tegemise hamper (koogivorm, vipsel, toiduained, kaunistused jne) ei meeldiks talle, et saate hiljem koos küpsetada.
    Sisu saaksid osta vastsvalt sellele, mida tal süüa lubatud.

    ReplyDelete
  16. Absoluutselt mitte teemasse aga juhuslikult sattusin blogi peale, kus nimetab kohvikuid Eestis kus saab gluteiini ja kaseiini vabaid toite voi teenindajad/köök saavad aru sellest (kuna ise hakkan ka jälgima).
    Lugesin su postitust kus te otsisite söögikohi
    http://gluteenijakaseiinivaba.wordpress.com/2014/07/20/teenindusest-ja-valjas-soomisest/

    ReplyDelete
  17. Vabandan, et mul pole ikka veel olnud võimalust kinkide teemaline uus postitus kirjutada. Praegu teised tõsisemad asjad meelel ja teoksil.

    Aga tänud selle toidublogi lingi eest. Ma muideks leidsin selle mõni aeg tagasi ise ka läbi kellegi teise blogi ja Kati kirjutatud kommentara on tegelikult minu oma :) Ma ei tahtnud enda blogi alt kommenteerida ja teiste kontode alt kirjutades oleks avanud mu teised blogid, seega muutsin enda Katiks :)

    ReplyDelete