Wednesday, 15 October 2014

ÜKS PIKK KOOLIJUTT TAAS

Nii, kool on nüüd peaaegu kaks kuud kestnud ja on aeg natuke koolijuttu rääkida.
Hoiatan juba ette ära, et tuleb väga pikk ja põhjalik jutt kuna ma lihtsalt ei oska lühemalt.

Nagu ma nüüd olen aru saanud siis siin toimid lastevanematele info jagamine nii, et üsna kooli alguses antakse kõigile veerandi ÕPPEPLAAN. (Täpsustan, et minu jutt käib nii nimetatud Key stage 1 kohta mis tähendab klasse Reception, Year 1 ja Year 2. Väga võimalik, et vanemate klasside (Key stage 2) puhul käib asi natuke teisiti). 

Siis nii umbes paar nädalat hiljem on LASTEVANEMATE ÜLDKOOSOLEK. Üldkoosolekud korraldatakse kõikidele klassidele eraldi. Pean siis silmas, et üks koosolek on KÕIKIDELE esimeste klassi lastevanematele, teine üldkoosoleks kõikidele teise klassi vanematele jne. Üldkoosolekul räägitakse iga klassi tunniplaanidest, mida miski aine endast kujutama hakkab ja mida lastel selle uue aasta jooksult oodatakse. Rääkimise all pean siis silmas ka seda, et vanematel on vaba voli küsimusi esitada kui selleks vajadus peaks tekkima. 

Esimene lastevanemate koosolek INDIVIDUAALSELT KLASSIÕPETAJAGA on novembri algul. Selleks ajaks on lapsed saanud küllaldaselt aega uue klassi ja uue õpetajaga kohaneda ja on ka teinud küllaldaselt tööd, et õpetajal oleks midagi laste arengu kohta öelda.

Selle veerandi õppekava näeb välja selline.
Ma mäletan kui ma sellist õppeplaani eelmise aasta viimasel veerandil nägin (mul on tunne, et esimese kooliaastaga alustavatele lastele ei anta esimeseks veerandiks mingit õppeplaani, kuna esimene veerandi peaeesmärgiks on lapsed kooliga kohandada. Jutt käib siis 4 aastastest lastest),siis ma olin natuke ehmatanud. Eelmise aasta plaani saab näha selles postituses. Ma mõtlesin, et issakene, et kuidas mu laps suudab kogu selle õppekava endale selgeks õppida. Tegelikult aga polnud asi pooltki nii hull. See plaan ei tähenda, et nad peavad selle kõik endale selgeks saama ja siis pärast kuskil ette kandma. Need teemad lihtsalt arutatakse nendega läbi ja eks igale lapsele jää erinveda asjad külge olenevalt nende vanusest (mõni ju kooli alustades just 4 aastaseks saanud kui teised juba kohe 5 aastaseks saamas). Pea rõhk oli siiski lugemisel, kirjutamisel ja arvutamisel, või siis õigemini sellel, et lastel koolis tore oleks. 
Eelmise aasta koolijutte saavad kõik lugeda KOOLI teema alt, seega ma siin enam uuesti sellest kirjutama ei hakka. 
Mina igal juhul oli väga, väga eelmise kooliaastaga rahul ja minu arvates tegid ja õppisid nad koolis enneolematult toredaid asju. 

Üldkoosolekul räägiti meile, et sel aastal pannakse õppimisele lisaks palju rõhku ka iseseivusele ja oma asjade eest vastutamisele, ning paluti ka lapsevanemaid, et nad kodus olles kooli poolt alustatud tööd toetaks. 

Näiteks lapsed peavad ise teadma kus nende asjad on ja millal mis riided selga panna (ujumine, kehalise kasvatuse tund, spordiringid mis suure vahetunni ajal toimuvad jne). Ka peavad nad ise hoolitsema selle eest, et nende kodutööde vihikud õigel päeval õigesse kohta viidud saavad (selle asemel, et õpetaja need ise laste kotist välja võtaks) ja nad peavad ise endale lugemis raamatud valima. Mänguväljakul ei ole tahtlikult palju mängimiseks mõledud asju väljas, sest lapsi püütakse innustada ise mänge välja mõtlema või siis iseseisvalt täiskasvanute juurde minema ja erinevaid mänge või mängu vahendeid küsima. Lapsi innustatakse oma tunnetest ja soovidest avalikult rääkima ja asju teistega arutama. 

Spordipäeva postituse alla ma juba kirjutasin sellest kuidas kõik koolilapsed on ära jaotatud erinevatesse 'majadesse' ja, et igal majal on oma värv. Sama klassi lapsed ei ole automaatselt samas majas vaid kogu kooli lapsed on oma vahel ära segatud ja erinevatesse majadesse paigutatud. Kogu kooliaasta jooksul koguvad lapsed oma õppetöö ja sportimisega oma majale punkte. Greta on ühe oma kodutööga oma 'majale' juba ühe 'team point'-i kogunud (vähemalt sellest ma olen teadlik, võib olla koolis on ta neid rohkem saanud) 
Parim 'maja' saab endale karika. Nagu ma aru saan siis karikas liigub iga nädal selle majale kes kõige rohkem punkte on saanud. Ma kooli twitteri lehelt võtsin selle pildi ja seal oli juures tekst, et selle NÄDALA karika võitis sinine maja (majadel on värvile lisaks ka oma nimi. Nimed on majadele antud kooli lähedal olevate tänavate järgi).
Iga reede saame me kogu kooli uudistelehe ja sellele lisaks veek ka Year 1 uudistelehe, kus on lihtne ülevaade sellest mida sel nädalal lapsed koolis õppisid ja tegid.
Üks nädal näiteks tegid nad selliseid asju:
Ja teine nädal selliseid:

Kõige suurem erinevus eelmise kooliaastaga on see, et sel aastal antakse kodutöid. Eelmine aasta anti nädala jooksul lugeda kolm raamatut. Esmaspäeval anti raamat mis vahetati uue vastu välja kolmapäeval ja reedel anti jälle uus raamat. Vähemalt kord nädalalas luges iga laps individuaalselt õpetajale ja õpetaja siis kirjutas lugemispäevikusse oma poolse kommentaari ning otsustas millal laps järgmisele lugemis astmele tõsta.

Sel aastal on vahe selles, et lapsed saavad lugemiseks uue raamatu iga päev. Iga laps teab ise mis värvi lugemisastmes ta on (astmed on värvide järgi) ja valivad iga päev ise endale vastavast kastist meelepärase raamatu lugeda. Raamatud on enamalt väga ägedad. Mina olen nendest endiselt vaimustuses, Greta ka :)

ENGLISH tunnid on ära jagatud reading, speaking, listening, spelling, grammar and handwriting (ehk siis lugemine, rääkimine (enda väljendamine, küsimuste esitamine, etteastete tegemist, drama-näitelmine), kuulamine, grammatika, käekiri ja õigekiri).
Hääliku õpetus (Phonics) on 4 korda nädalas ja Year 1 ja Year 2 klassi lapsed on jaotatud omavahel väikestesse gruppidesse vastavalt nende tasemele. Lapsed liiguvad grupist gruppi vastavalt nende arengule. 
Lugemise juures peetakse kõige tähtsamaks, et lapsed loetud tekstist ka aru saaksid mitte ei loeks soravalt terve lehekülja ära, aga teksti sisu jääb kõik arusaamatuks. 

MATEMAATIKA tunnis tehakse palju mänge ja ülesandeid mis on seotud reaalse eluga ja õpetus toimub nii, et see on lastele jaoks meeldiv tegevus.
Matemaatika tunnid on iga päev.

ARVUTI TUNNIS õpitakse kodeerimist (coding). Kui õpetajad seda vanematele koosolekul ütlesid, siis lisasid kohe, et ei tasu kartma hakata, et nad ei õpeta lastele midagi sellist millega teie, lapevanemad, hätta jääksite. Põhimõtteliselt tähendab kodeerimine seda, et lastele antakse käsklus näiteks robotil paremale kõndida ja lapsed peavad selle käskluse siis 'koodina' kirja panema kasutades klaviatuuri.
Lastevanematel paluti lastega rohkem klaviatuuri kasutada ja neile õpetada kus näiteks space klahv asub, kuna tänapäeva lapsed on nii harjunud puutetundlikute arvutitega et ei oska korralikult klaviatuuri kasutada.

Teaduse, ajaloo ja usutundidest eraldi ei räägitud, aga veerandi õppeplaanist ja nädala uudislehtedest on näha mida nad seal õpivad.

Greta klassil on esmaspäeval raamatukogu päev, kui nad saavad kooli raamatukogust endale ühe raamatu koju võtmiseks valida
Kolmapäeval ujumine.
Neljapäeval kehaline kasvatus õues.
Reedel kehaline kasvatus sees.

UJUMINE lõppes selle nädalaga ära, kuna ilmad läksid liiga külmaks. Tegu siis välisbasseniga. Meil on juba mitu nädalat hommikuti külm olnud (nii 11-12 kraadi) aga päeval on temperatuur tunduvalt tõusnud. Sellegi poolest on osa klasside ujumine langenud kella 10-11 vahele kui ilm veel üsna jahe. 
Ma ei tea, aga ma ei usu, et Eestis keegi oma last õue 11 või 12 kraadi juures ujuma laseks :) 
Basseini vesi on küll soe, aga et basseini jõuda peavad lapsed läbi koolihoovi kõndima ja seda vaid oma ujumisriiete väel, kattes end käterätikuga. Ütlen ausalt, et mina ise sellega hakkama ei saaks. Eriti veel sellega, et peale ujumist märjalt läbi külma ja vihma tagasi klassi kõndima.
Muideks ujumine toimub ka vihmaga. Ära jäetakse tund vaid siis kui õues müristaks ja lööks välku. Eelmine nädal ujuski Greta klass siis kui sadas ja kõikidele lastele hullult meeldis. 
Väga karastatud need siinsed lapsed. Keegi ei kaeba, et liiga külm oleks, või et nad ei taha ujuma minna. Haigeks ka ei jää, mis sest, et pool päeva märgade juustega pärast õues ringi jooksevad. 
No ja seda, et nad siin palja sääri ka 5 kraadiga ringi jooksevad ei ole vaja üldse mainidagi. See on täiesti tavaline ja neil tõesti ei ole külm.

EKSTRAS
Greta koolis on veel ka selline asi, et igal teisipäeval peale lõunasööki on neil kaks tundi kui nad tegelevad erinevate aladega. Kuna 10% õpetajate tööst kuulub tundide planeerimisele, ettevalmistamisele ja hindamisele väljaspool klassiruumi siis sel ajal kui õpetajad sellega tegelevad pakutakse lastele erinevaid tegevusi. 
Lapsed jagatakse jälle eraldi gruppidesse ja iga grupp tegeleb kas aianduse, kunsti, muusika, prantsuse keele, muusika ja draamaga, playground games (mis tahes see eesti keeles oleks) või multisports (kus lastele tutvustatakse erinevaid spordi alasid). Ühte tegevust tehakse tunni jagu ja kokku kahte erinevat asja (ehk siis kokku kaks tundi). Lapsed on nendes gruppides erinevates vanustes. Kõik need tunnid on tasuta ja need on lisaks juba olemasolevatele muusika, spordi ja kunstitundidele. 

KOOLITÖÖD
Lugemisele lisaks antakse igal reedel lastele koolitöö mille peab ära tegema ja tagasi kooli viima hiljemalt teisipäevaks. Kodutööde jaoks on eraldi vihik ja tavaliselt kujutab kodutöö endast ühte lehte. Kodutööd on sellised mida laps peaks teadma, sest neid asju on juba eelnevalt koolis õpitud. 
Siit näited millised Great kodutööd on olnud




See viimane pilt on meie eelmise nädala kodutööst. Ma tegin pildi enne kui kogu koolitöö valmis oli, kuna me pidime ootama õhtuni, et teada saada milline ilm õhtul on, et töö lõpetada. 

Koolitööks on ka iganädalased 10 spelling sõna mida Greta peab kirjutama õppima. Igal neljapäeval on test. Kui ma neid alguses nägin siis ma hakkasin vaikselt higistama ja õudusega mõtlesin, et kuidas ma küll suudan need Gretale selgeks õpetada. Tuli välja, et ma alahindasin last. Ma ei taha küll ära sõnuda, sest ma ei ole järgmise kolme nädala sõnu veel näinud, aga praeguste sõnadega on ta küll suurepäraselt hakkama saanud. 

Ma ise testi tulemusi ei näe, aga igal neljapäeval kui neil on uus test siis näevad nad ise eelmise testi tulemusi. Kui saavad smily face-i siis see tähendab 10/10. Great sai esimese testi eest 9/10 ja ma olen kindel et ta kirjutas sõna 'parted'- partid
Eelmise nädala testi tulemused ei tule kindlasti head, sest ta pidevalt unustas mouse ja bounce sõnadelt selle silence 'e' tagant ära ja 'bounce' tahtis üldse 'bounts' kirjutada. Pärast hakkas neid vaikivaid 'e'-sid ka juba sõna 'First' taha toppima nii, et mul suuri lootusi selle testiga ei ole. 
Samas need sõnad mis selle nädala sõnad on, õppis ta ühe raksuga ära nii et eks nende testid hakkagi sedasi minema, et üks nädal on nii ja teine naa. 
Kui ma neid sõnu kodus Gretaga harjutasin siis ma märkasin, et kui ma talle niisama neid sõnu ette loen, nagu testis ettenähtud, siis ta saab nende õigekirjaga väga hästi hakkama, AGA kui ma palun tal kirjutada lauseid kus mõni nendest sõnadest sees on siis ta kirjutab ikka vaid häälduse järgi. Mainisin seda muret ka õpetajale, sest ma ei olnud siis kindel kuidas nad koolis neid teste teevad ja mis mõte selle testil siis on kui nad lõpuks ikkagi ei kirjuta neid sõnu õigesti. Õpetaja ütles, et nad ei pea lauseid kirjutama ja, et kui ma seda harjutan siis see on väga hea, aga see ei ole ette nähtud. 

Ta ka mainis, et tegelikult on seda ka öeldud, et see ei ole kõige parem viis õigekirja õppimiseks, aga midagi muud ei ole ka asemele pakutud seega nad jätkavad vanaviisi edasi.

Kui aus olla siis mina eriti selle pärast ei pabista. Lõpuks õpivad kõik lapsed lugema ja kirjutama, seega mõni asi siis kui Greta oma spelling testides alati oma kümmet sõna õigesti ei kirjuta.

Koolitöid teeme me iga pühapäeva hommikul. Koolist antud tööle lisaks teen ma Gretaga ka natuke lisa kirjutamise või arvutamise harjutusi töövihikutest mis ma poest olen ostnud. Teen seda lihtsalt, et näha kas Greta on asjadele pihta saanud ja, et ta kirjutamist harjutada. Ta unustab tihti sõnadele vahesid jätmast või punkte sõna lõppu panna. See punktide panemine on tegelikult midagi sellist mida alles järgmine aasta tõsisemalt nõudma hakatakse, aga tore kui ta saab õige harjumise kohe sisse. Käekirja jälgin ka, sest Greta 'n' on tihti nagu 'h' jne. 
Kogu töö käib lühikeste juppidena. Kirjutab ühe lause, teeb ühe matemaatika harjutuse, annan talle vahepalaks ühe labürindi lahendada, mida ta jumaldab, siis harjutame spelling sõnu, siis loeb oma kooliraamatu ära, siis kooli kodutöö siis jälle üks labürint jne. Vahepeal teeme matemaatilisi tehteid külmutatud hernestega mis ka Gretale väga meeldib ja mida ta ise tahab teha. Nii, et kokku umbes tunni jagu tööd.

Koolitööle lisaks on meil ka peaaegu igapäevased viiuli harjutused. 
Viiuliga ma ka taas alahindasin lapse võimeid ja esimeses viiulitunnis mõtlesin õudusega, et kuidas ta küll üldse kunagi suudab viiulit mängima õppida. Nüüd on ta vist neljas või viies tunnis käinud ja saab kõigile väga hästi pihta. Just hakkas ka poognaga koos mängima, enne seda nad kasutasid poogna asemel näppu (plucking).

Tunnid on küll natuke lollil ajal- laupäeva hommikul kell 8.20. No nii raske laupäeval sel kella ajal voodist tõusta. Õnneks on õpetaja kodu kohe meie kodu lähedal nii, et ei ole kaugele minna. 
Pete oli  ka nii lahke, et võttis viiulitunni harjutamised ja seal käimise enda peale nii, et ma saan vaid pealt kuulata. Harjutada muidugi eriti ei taheta :)
Peale viiulitunni käib Greta veel laupäeviti teatrikoolis, teisipäeval on tal peale kooli multisports club ja neljapäeval kooli suure vahetunni ajal prantsuse keele tund. Need on asjad mille eest me eraldi maksame. 

Võib olla tundub hirmus palju, aga lapsele kõik hirmsasti meeldib ja mingit erilist väsimust välja ei näita. Enam vähem kord nädalas tuleb ka keegi sõbranna peale kooli külla ja vahel käib ka teiste juures mängimas, aga see ei ole reeglina nii. Ma tavaliselt reguleerin seda ise kui palju ma viitsin siin teiste lastega jännata ja pärast maja koristada :)

Selle pika jutu lõpetuseks panen paar pilti mis ma koolis tegin. Mulle nii hirmsasti meeldisid need dzungli maalid. Arvata võib, et ehk Year 3 laste tehtud. 



No comments:

Post a comment