Thursday, 25 September 2014

VIIMASE KUU HULLUMAJA

Nii, lõpuks olen ma siis jõudnud nii kaugele, et maja on enam vähem jälle elamiskõlblik. 
Kõik sai alguse sellest kui me juulis Sardinia reisilt koju tulime ja leidsime oma magamistoast väikese veeuputuse.
Elasime selle tagajärgedega kuni augusti lõpuni. Siis saime kõne kindlustus inimestelt kes teatasid, et alustavad tööga septembi alguses, just siis kui Gretal kool algamas. 
Egas midagi, kolisime kogu mööbli, välja arvatud meie voodi, juba paar päeva varem Greta tuppa, Greta voodi meie tuppa ja magasime nii paar ööd. Meil oli tegelikult suur mure meie voodi pärast, kuna see on juba üsna mitu kolimist üle pidanud elama ja ei kannata mitmekordselt lahti ja kinni kruvimist. Aga teise tuppa me ta viima pidime nii, et lahti kruvimisest me ei pääsenud.
Kui töömehed tulid siis kolisime alla korrusele magama. Greta voodi vedasime alla, ise magasime diivanvoodil. Sellel pildil ajal magas Greta põrandal, kuna pilt on tehtud hiljem, siis kui meil tuldi vaipa maha panema ja me jälle alla pidime kolima. Greta voodit selleks ajaks me ei viitsinud enam alla vedada.
Diivanvoodiga oli see jama, et algul oli see üldse millegipärast katki. Õnneks saime üsna ruttu pihta milles viga ja asi sai korda. Siis oli häda madratsiga. Kuna see on seal diivani sees nii pikalt kokkumurtult olnud siis oli see igati lombakas. Esimesel ööl tundus üldse, et magasime pea allapoole ja jalad õhus. Järgmisel päeval saime aru, et oleksime pidanud madratsi lihtsalt üles poole nihutama, et peaalust kõrgemale saada, aga ega ka see magamist palju mugavamaks ei teinud. Piisas kahest ööst, kui meil juba seljad valusad ja väljamagamata olime. Oma voodi on ikka oma voodi, seda ei asenda ükski teine magamisase.

Siis tulime mõttele, et tõstame selle madratsi üldse põrandale, et siis oleks vähemalt küljealune sirge. Mõeldud tehtud ja tõesti parandas natuke asja. 
Õudne piin oli aga küll sedasi nagu matkal elada. Maja täielikult pea peale pööratud. Ainuke koht mis enam vähem korras oli oli vannituba.
Greta tuba nägi välja selline. Vaene laps ei saanud terve kuuaega oma tuppa, ega ka sõbrannasid külla kutsuda.
Töömehed olid tip-top. Alustasid hommikul juba kell 7 ja tegid väga korraliku töö. Maksime neile eraldi veel 50 naela ja nad panid ka soojustuse meie magamistoa välisseintele ise ära (üle jäänud töö maksis kinni kindlustus, kuigi meie maksime algsumma 500 naela ise). 4 päevaga oli nii lagi kui seinad tehtud. Kõik tundus ladusalt minevat kui tuli välja, et vaibamehed, kes oleks pidanud kohe töö ülevõtma ei olnud veel isegi vaipa ära tellinud.
Vaiba tellimine võttis aga kaks nädalalt aega. Oi kui vihane ma olin. See tähendas, et pidime oma campingelu veel vähemalt kaks nädalat jätkama. Otsustasime siis, et kolime vähemalt tagasi oma tuppa ja magame OMA voodi madratsil. Kohe aga tuppa kolida ei saanud, kuna tuba oli tugevat värvi ja liimi lõhna täis. Mitu päeva tuulutasime, aga täitsa ära ikka ei läinud. 
Kuna põrandal olev vaip oli nüüd igasugu sodi ja värviplekke täis siis ei tahtnud me oma madratsit otse vanale vaibale panna. Mul ei olnud mingit tahtmist vaibalestalistega ninapidi koos magada. Panime siis suure kile põrandale ja sinna peale meie madratsi ning Greta voodi. Polnud mõtet teda allakorrusele üksi jätta. Elasime siis sedasi kilel krõbistades paar ööd. 
Magasime küll sel korral omal madratsil, aga ilma voodiraamita ei ole ikka korralik voodi. Juhtus ka nii, et just sel ajal kui me seal põrandal magasime ja ülejäänud maja nagu seapesa, pidin ma paariks päevaks Eestisse minema ja Greta Pete hoolde jätma. Ma teadsin, et nad saavad suurepäraselt hakkama, aga ikka oli paha tunne 'lapsi' segamini majja üksi jätta.

Tegelikult kui ma nüüd mõtlen siis mõned inimesed elavad kogu aeg seda. Mul on endal sõpru, kelle majas on selline kaos, et ma isegi imestan kuidas nad sinna sisse ära mahuvad. Ma ise üürisin oma noorupõlves siin elades ühe sellise pere juures tuba. Inimesed ise olid imelised, aga maja oli jumala segamini. Ma ei mõista kedagi hukka, eks igaüks ela nii nagu neile sobib, aga ma ise leidsin, et elu sellises seapesas on ikka väga väsitav ja stressirohke. Kas või asjade üles leidmine. Ma kaotasin selle ajaga Greta ühe kooliseeliku ära mida ma pole siiamaani veel ülesse leidnud. Olen suutnud kõik toad väljaarvatud söögitoa ära koristada nii, et lootust veel on.

Siis saabus see päev kui meile anti teada millal vaibamehed tulevd. Öeldi, et meie peame ise vana vaiba ära võtma enne kui nad uue maha saavad panna. See siis omakorda tähendas, et pidime veel üheks ööks alla korrusele kobima. See oli see kord kui me ei jaksanud enam Greta voodit alla viia ja tegime talle pesa madratsile.

Greta issit aitamas
Vaibamehed olid ka väga toredad ja tegid oma töö kiiresti ja hästi. Ainuke pettumus oli see, et see vaip mis meile maha pandi ei ole sama hea kvaliteediga kui see mis meil enne oli. Aga kuna meil on tõsine plaan lähitulevikus kolida siis see meile eriti pahameelt ei valmistanud. Pigem oli hea õppetund. Nüüd teame, et kui uues kohas vaipu panema hakkame siis valime vaibad ka selle järgi kui kõvad on nende alused. Sellel uuel vaibal on väga õhuke põhi ja seega kui vaibal kõndida siis on tunda vaiba all olevat puupõrandat. 
Vaip pandi maha tunni ajaga, aga kuna uus vaip haises nii jubedalt uue vaiba järgi siis läks veel paar päeva enne kui julgesime oma tuppa sisse kolida. Seega jätkasime oma campinguga all korrusel.
Et elu igavaks ei läheks siis juhtus just nii, et eelmise nädalalõpu peale langes suur laadapäev. Nimelt võtsin ma taas osa laadast kus saab oma kasutatud beebi ja lastekraami müüa. Olin endale müügilaua kinni pannud nii laupäevaks kui pühapäevaks. See omakorda tähendas, et vähe sellest et maja niigi pea peale oli pööratud, ma läksin ja tõin veel pööningult ka kastide kaupa asju alla. Verndal 'elasid' siis omakorda kõik Greta vanad mänguasjad ja riided, millele ma pidin igaühele hinnalipiku juurde kirjutama. Oh õudust!!!
Kuna ma aga tahtsin nii väga kogu sellest kraamist lahti saada ja pööningule ruumi juurde siis mul lihtsalt ei olnud valikut. 
Siit pildilt on natuke näha milline veranda välja nägi. Laadast kirjutan eraldi postituse.
Ainuke inimene meie peres, kes kogu selle hullumajaga igati rahul oli ja hakkama sai, oli Greta. Temal oli nii põnev pidevalt magamiskohta vahetada. Üks õhtu leidsin ma üldse ta 'voodi' praos magavat.
Täna, kui ma lõpuks olin suutnud Greta toa tühjaks tõsta ja laps tagasi oma tuppa pääses, ahhetas ja ohhetas Greta, et ta isegi enam ei mäletanud milline ta tuba välja nägi. Oli teine nii rõõmus oma toa üle. 
Meie oleme ka rõõmsad, sest saime LÕPUKS omas armsas voodis magama. No nii mugav ja mõnus, et sõnu pole. Ainuke asi mis mind nüüd häirib on see, et kui remondi ajal magades oli me magamistoas ainult meie voodi siis nüüd kui kummutid sisse tõime tundus kõik nii vale ja kitsas. Enne oli selline hele, tühi ja harmooniline. Vaim puhkas kohe, aga nüüd tundub nii 'täis'. Noh, aga sinna pole küll midagi parata ja parem ruttu ära harjuda, sest vaevalt me kunagi nii rikkaks saame, et suudaksime osta endale maja kus magamitoale lisaks oleks riiete jaoks eraldi tuba. 

Nüüd ma kosun paar päeva ja siis võtan söögitoa koristuse ette. Gretal on juba nimekiri kes kõik siia mängima tulemist ootavad. Mina muidugi parema meelega ei taha siia ühtegi lisa last uut segadust tekitama, aga midagi pole teha, elu juba on selline.




6 comments:

  1. Oh õudust missugused üleelamised..vähemalt oled nüüd karastunud ja miskit ei murra enam:-)
    Ma ise oleks vist juba mingite tablettide peal peale sellist hullumaja:-) :-)

    ReplyDelete
  2. :) mul on veel nii selgelt meeles peale kolmepäevast suvekooli korraldamist ja telgis magamist kui hea oli oma voodisse pikali heita.

    Ma ka ikka hirmsasti tahaks remonti teha. Meil kaasneb sellega põrandate ülesvõtmine, seinte lammutamine ... ma ei kujuta küll ette kuhu me kuuekesi selleks ajaks kolime :D

    ReplyDelete
  3. Kersti, tehke seda suvel. Teil suur aed, kolite nii kauaks telki :)

    Koduperenaine, ega ma ka kaugel nendest tablettidest ei olnud :) Lihtsalt ma ei leidnud neid siit segadusest ülesse :D

    Naljakas on see, et kuigi nüüd on mööbel jälle omal kohal siis ma käin ikka veel aluspesu Pete kontorist otsimas (kus see kummut vahepeal asus) ja teisi riideid Greta toast :)

    ReplyDelete
  4. Tiit kolib kohe välja kui ma telgis elamisest räägiks :P
    Suvel on ka alati nii palju muud teha, pimedad talveõhtud just ongi parajad tapeedi panekuks :)
    Ma olen nõus kogu seda tolmu ja segadust välja kannatama kui vaid elamise korda saaks, seda ütlen ma praegu ;) küll kiruda ka jõuab.

    ReplyDelete
  5. Uks korralik remondi sees elamine. Tean millest raagid :)

    PS. Uus maja ostke meile lahemale!!!

    ReplyDelete
  6. Mrs B, oeh ma ei kujuta ette kui oleks veel korralik remont olnud. Praegu ju oli tegu vaid ÜHE toakesega ja sedagi ilma tolmu ja rämbsuta :)

    Teie juurde pagan ei saa kolida, te elate linnas :)

    ReplyDelete