Sunday, 28 September 2014

TERVISHOIUMUUSEUM

Sel suvel Eestis käies külastasime päris mitut muuseumi. Energiakeskus sattus esimesena muuseumite kirja, aga esikohta ta kohe kindlasti ei pälvinud. Mitte, et ma siin prooviks mingit muuseumite TOP 3 teha, aga mõned kohad lihtsalt jätsid positiivsema elamuse kui teised.

Tänane postitus tuleb Tervishoiumuuseumist. Kui ma pilte sorteerima hakkasin siis märkasin, et 15 august oli mul Gretaga üks äärmiselt tihe päev. Ma täielikult nautisin Gretaga vanalinnas veedetuid päevi ja ma tean, et ka Greta nautis neid jalutuskäike. Ta on juba sedavõrd suur inimesehakatis, et me saame nautida samu asju. Mis mulle aga eriti heameelt pakkus oli see, et Gretal on vanalinnaga juba omad mälestused välja kujunenud. 
Paaril korral ta tundis mõne koha eelmistest aastatest ära ja rääkis mulle täpselt kus midagi toimunud oli. Isegi Balti jaama juures tunnelist välja tulles ütles ta mulle, et lähme sinna poole, et lähme vaatame kas seal nüüd ka veel on need lille asjad. Ma algul ei saanud aru mida ta lille asjade all mõtles, aga siis sain aru, et ta räägib iga-aastaset Tornideväljaku Lillefestivalist. Selliseid väikeseid seiku oli veelgi kus Greta mäletas kus me midagi olime teinud või käinud ning avaldas soovi neid kohti uuesti külastada.

Eelmise postituse järjeks siis siia elamusi Tervishoiumuuseumist.
Muuseum jäi meile silma hoopis sellega, et nägime mingi maja ees inimesi 'tantsimas'. Läksime siis vaatama mis värk seal toimub.

Muuseumi seinal oli ekraan kus kujuke liigutas vastavalt sellele kuidas sina ennast liigutasid. Greta puhul see kahjuks väga hästi ei töötanud, kuna ta oli liiga lühike.
Muuseumisse sisenedes tegime kõigepealt tuvust tualetiga. Wow, sisse astudes tuli mul kohe selline Alice imedemaal tunne peale, et pidin Greta kaamera ette poseerima panema ja kohast pilti tegema. 
Ma panin tähele, et paljudes muuseumites olid väga stiilsed tualetruumid. Mida uuem muuseum, seda ilusam WC. Meremuuseumi WC näiteks oli väga väsinud ja vanamoelise välimusega.
Muuseumisse pileteid ostes mõtlesin, et kindlasti saab see olema Greta jaoks üsna igav koht, aga otsustasime siiski minna ja koha üle vaadata.
Pean tunnistama, et ma TÄIELIKULT eksisin. Muuseum on värskelt renoveeritud (ülemine korrus ei ole isegi veel mitte valmis) ja väga lapsesõbralik. No selline millega meie oleme harjunud, et lastel on võimalik asju näppida ka katsuda ja et ka selliste 4-5 aastaste peale on mõeldud.

Ega Greta küll aru ei saanud mis mis otseselt oli ja ma ei hakkanud seletama ka. Näiteks seda raku näidist nähes (oli vist rakk?) ütles Greta, et talle hirmsasti meeldivad need viinerid seal sees :) 
Silmad testisin tal ära, näeb väga hästi. Ainuke asi mis mind selliste modernsete muuseumite juures alati närvi ajavad on igasugu arvutiekraanide (Ipad) tüüpi eksponaadid. Just on põgenetud kodust välja nende eest ära ja siis leiad sa neid muuseumites ja lapsed taas ekraani ees. Tihti õnneks-kahjuks need vidinad ei tööta. Nii, et jah, sellised kus mingit lühikest filmiklippi vaadata on täitsa ok, aga kui peab hakkama neid näppima nagu Ipad-i siis ma olen väga nende vastane.
Selfie-s
Minu lemmik
Greta sorteerimas mis maitse mis jäätisega kokku läheks
Lõhnapudelid. Ma hoiatan, ärge pudel number 2st endale suurt pahmakat ninna pigistage! Mina suures entusiasmis tegin seda ja pärast oli mul tunde veel see kasetõrva lõhn ninas :)
Seda 'feely box'-i oli üsna hirmuäratav teha. Ma panin isegi mega ettevaatlikult oma käpad nendesse aukudesse. Greta paar esimest tegi, aga kui nägi seda nõela pilti augu kohal siis kategooriliselt keeldus proovimast, kuigi ma lubasin talle, et seal sees ei ole nõelu.
Lastele oli tore lauake kus nad said 'toiduaineid' kaaluda ja paberile oma lemmik toidu joonistada.
Lapse sain ka ära mõõdetud ja kaalutud. 5 aasta 5 kuuselt 20kg ja 115cm pikk. Olen kindel, et praeguseks on need tulemused juba natuke muutunud. Ühesõnaga täiesti kesmine laps. Pikkus on vaid paar pügalat üle keskmise.
Huvitav oli riiul kus oli ära näidatud palju mingid toiduained või joogid suhkrut ja rasva sisaldavad. Puuviljade juures need suhkrukuubikud küll natuke häirisid, kuna puuviljad ju ei sisalda valget suhkrut.

Kahju, et ülemine korrus ei olnud veel valmis, aga see ongi hea põhjus muuseumit uuesti külastada meie järgmise reisi ajal.


3 comments:

  1. Ma pole aastaid sellesse muuseumisse sattunud, aga omal ajal oli see ka minu laste lemmikmuuseum, mida me igal Tallinnas käigul külastasime.

    ReplyDelete
  2. Ma olen ise tervishoiumuuseumis küll käinud varemgi, aga ma üldse ei mäleta milline ta enne välja nägi. Kohe mitte midagi :I

    ReplyDelete
  3. Me käisime ka suvel tüdrukuga seal, oli jah tore ning hästi vähe inimesi :) Vist ei olnud veel väga reklaamitud, et on taas lahti. Ja mina mäleta oma lapsepõlvest seda muuseumi, eriti klaasnaine on selgelt meeles :D
    Me käime muidugi üldse tihti vanalinnas, sest elame siin lähedal :)

    ReplyDelete