Friday, 26 September 2014

LASTEASJADE LAADAL

Sai jälle laadal käidud. Asju müümas, mitte ostmas. Viimati  tegin seda veebruaris ja jäin müügiga väga rahule.
Sel korral broneerisin endale laua kahele laadale korraga. Vahe eelmise korraga oli see, et sel korral müüsin omi asju ise. Eelmisel korral panin asjadele hinnasildid külge ja asjad laotati erinevatesse ruumides kategooriate järgi ära ning siis kogu minu asjade müügi pealt võeti 25% maha. See oli üsna suur summa, seega sel korral tahtsin proovida ise müümist.

Juhtus see laada värk just sellele ajale kui meil majas niigi suur segadus oli, aga kuna neid laatasid ei ole just igal ajal ja mul oli raha juba ära makstud (20 ja 25 naela laua eest) siis polnud enam midagi teha. Ruumi oli juurde ka hädasti vaja seega tirisime kogu kraami pööningult ja kuurist välja ja ma asusin sorteerima ja hinnalipikuid kirjutama.
Eks see hinnalipikute kirjutamine oli üks väsitav töö, aga kui kodus ei oleks sellist segadust olnud, siis oleksin kindlasti täitsa nautinud seda sorteerimist ja hindamist. 
Hinnad panin nii, et asi ära ostetakse. Oma müügilauda omades ongi see hea asi, et sa saad kohapeal, kui vaja, kiiresti hinda alla lasta ja asjast lõpuks ikka lahti saada. No heade firmade asju ikka väga odavalt ära ei andnud. Mõtlesin iga asja juures, et kas ma ise oleksin selle hinna eest neid nõus ostma.

Et osadest mänguasjadest lahti saada tegin ma Gretaga lepingu, et kui ta need ise ära müüb siis saab raha endale. Olin sunnitud sellise pakkumise talle osutama, kuna kohe kui ta seda mänguasjade hunnikut põrandal nägi hakkas ta vaikselt sealt teatuid asju ära vedama mida tal oli kahju ära anda. Selle pakkumise peale läksid aga lapsel silmad sureks ja ta oli kohe nõus. Valisime paar asja välja, osad need mis talle kunagi kingitud olid ja ma arvan, et selline pakkumine oli igati aus.
 Siit pildilt on neid näha (puudub vaid üks väike haukuv koerake, mille ta müüs 2 naela eest ära).
Greta teenis müügiga 12 naela ja 10 sellest kulutas juba ka kohe laadal ära.
Ainult Elefun mäng jäi müümata, kõik muu laks kaubaks.
Esimene laat oli üsna väikene. Väikeses saalis, aga samas kohas kuhu inimestel oli kerge tulla. Ma ei tea mida ma ilma Peteta oleks teinud, kuna tema tassis asju nii autosse kui autost välja ja aitas ka müüa.
Meil oli tund aega enne laada algust aega oma laud kaupa täis laduda. Kui uksed lahti tehti siis valgus seal meeletu rahvamass sisse. Kohati oli nii palju rahvast, et keegi ei saanud ei edasi ega tagasi liikuda. Ka need kes välja tahtsid minna. Meie ei kurtnud, sest mida rohkem inimesi, seda parem meile müüjatele. 
Laat kestis kaks tundi ja meie tulu sel päeval oli 160 naela. Jäime igati rahule. 

Järgmisel päeval oli laat ühes suures võimlas kuhu mahtus kolm korda rohkem müüjaid ja ka ostjaid. Mina olin selle laadale põhirõhu pannud, kuna seal on alati väga palju inimesi käinud. Ma küll ise seal müünud ei ole, aga paar aastat tagasi mitmel korral külastanud ja siis on olnud järjekorrad sissesaamiseks õues mitu tiiru ümber autoparkla.

Sättisime siis oma laua taas müügiks valmis ja jäime uste avamist ootama. Olin valmis suureks inimmassiks, AGA sisse tuli vaid käputäis inimesi. 
Ei pooltki nii palju kui ma olin ettekujutanud. Siiski inimesi tuli ja me teenisime üle 100 naela. Pete rõõmuks saime lahti suures nukumajast ja veel ühest rattast, sest ta ei tahtnud kuidagi neid uuesti koju tagasi tuua. Tal oli hädasti kuuri ruumi vaja. 
Üldse võin öelda, et hästi müüsid mänguasjad, beebide tudukombed ja vestikesed, ning 3-4 aastaste laste riided. Palju oli ka ostjaid, kes otsisid neutraalseid beebiriideid, sest ei teadnud kas neil sünnib poiss või tüdruk.
Pete vägesid juhtamas
Pete imestas pidevalt, et kuidas ma küll nii hea müüginaine olen, et aina aga jutustan oma klientidega ja seon neid müüki tegema. Ma ikka enamalt järgisin seda stiili, et kui keegi laua juurde astub, et ma siis kohe kallale neile ei karga, sest palju on neid inimesi kes lihtsalt vaadata tahavad ja kui liiga peale tükkiv olla siis jooksevad hoopis minema. Samas teiste käest küsisin, et mis vanusele lapsele nad riideid otsivad, sest kõik asjad ei mahtunud lauale ära ja mul oli eraldi kastid kus asjad vastavalt eale olid ära jagatud. 

Igal juhul jäime väga rahule. Kokku teenisime 270 naela (50 penni siia sinna). Saime suurest hunnikust asjadest lahti. 
Tean, et meil on vähemalt üks selline laat veel ees, sest pööningul on need KÕIGE paremad palad veel alles ja noh paari aasta pärast on mänguasju mida müüa ka juurde tulnud. Praegu Greta veel mängib nendega. 

Tegelikult ma ei mõelnud seda üldse nii, et Greta midagi sealt laadalt koju endaga ostaks, aga proovi sa siis last sellise hunniku mänugasjade juurest eemal hoida. Õnneks olid küll enamus asju beebide asjad, aga siiski. Algul tahtis ta mingit karvast pandat millele ma kategooriliselt ei ütlesin, sest ma lihtsalt ei KANNATA neid karvaseid elukaid siin kodus. Tal on kodus praegu üks Build a Bear karu millega ta üldse ei mängi. Isegi ei vaata ta poole. Ma olen nii mitu korda proovinud läbirääkimisi pidada, et see suur elukas siit majast välja saada, aga tulemusteta. Ma eile isegi pakkusin talle raha, et ta sellest karust loobuks, aga isegi rahaga ei läinud vedama. Ma kohe ei tea mida teha. On teine nii näotu ka veel ja tema jaoks ei ole kuskil sobivat kohta, oeh…
No igal juhul enne kui esimene laat läbi hakkas saama tegime Greta nõudmisel ühe ringi ruumile peale. Mina ütlesin lapsele, et ainuke asi mida ma tal osta lubaks on mingi Playmobil asi. Ja arvake mida! Kohe kui ma olin seda öelnud vaatas meile järgmiselt laualt vastu Playmobil tuletõrjeauto mis maksis 10 naela. Uskumatu! See oli kui meelega sinna pandud. 
Ütlesin Gretale, et kui ta on kindel, et ta seda tahab siis võib ta selle oma raha eest osta. Ma kauplesin hinna veel 8 naelale ja deal was done. 
Tegelikult igati hea ost. Esiteks ma teadsin et Greta sellega kindlasti mängima hakkab ja teiseks, uuest peast ostes oleks see sama auto meile üle 40 naela maksma läinud. 

Teisel päeval jäi Gretale laadalt silma koera kandmise 'puur'. Ma küll rääkisin talle enne, et me ei tulnud siia midagi ostma vaid müüma, aga kui ta mulle seda puuri näitas siis ma taas teadsin, et see on kui rusikas silmaauku. Uuest peast ma ei oleks seda ostnud, nii et 2 naela eest igati hea ost. Maksis omast rahast ja nüüd on tal veel 2 naela järgi.
Nii, et jah, kõik tegid tublisti tööd ja said ka vastava palga. Igati korda läinud nädalalõpp, mis sest, et me kõik pärast hirmus väsinud olime.

2 comments:

  1. Sul on väga palju korralikke asju.
    Meil lähevad ülejäävad asjad enamasti prügikast. Ja kuna iga järgneva lapsega ostad järjest vähem uusi asju, siis osa mänguasju on juba Laura ajast ja neil juba selline nostalgiline väärtus :)

    ReplyDelete
  2. Ma jah panin müüki vaid need asjad mis müügiks kõlbasid. Need mis juba korduvalt kasutuses on olnud või muidu kulunud need viisin heategevus poodidesse (4 suurt IKEA sinist kotitäit ja hiljem veel terve hunnik lisaks).

    Mänguasjad ei kulu eriti, eriti veel mingid beebidele või väikelastele mõeldud. Ja kui aus olla siis need asjad millega Greta praegu juba 3 aastat on igapäevaselt mänginud need näevad kui uued välja (eriti Playmobil asjad). Kõige rohkem kuluvad puidust asjad mis on värvitus. Värv kulud nurkadest ära.
    Anda pole neid edasi kellegile, sest enamus vanemaid ei taha enam rohkem mänguasju koju juurde kui neil juba on. Seega lähevad müüki või heategevuspoodi.

    ReplyDelete