Monday, 29 September 2014

JÄRJEKORDNE RAAMATUSAAK

Vanalinna juttude vahepalaks natuke raamatutest. 

Tõin suvel taas endaga suure portsu raamatuid kaasa. Endale mitte nii palju, aga lapsele küll. Mul on tunne, et nüüd pikalt enam ei osta lapsele eesti keelseid raamatuid juurde, kui just ei ilmu midagi jalustrabavat. Lihtsalt Greta on praegu sellises eas kus pikemate juttudega raamatutest ta ei saaks korralikult aru ja ta ei naudiks neid. Mõned Eesti klassikalised lasteraamatud on ka üsna igavad või selliste ülirohkete kirjeldustega, et need ei kutsu Gretat, või tal kaob poole jutu peal huvi ära. Tema eesti keele elus hoidmise eesmärgil pean ma valima selliseid raamatuid millest ta naudingut saab ja mul on tunne, et neid raamatuid ei ole enam palju järgi.

Siit siis seekordne saak:

'Hüvasti, härra Muffin' raamatu haarasin ma riiulilt ilma kordagi kaalutlemata  kaasa. Korra ikka vaatasin sisse, et kui tihe tekst, aga otsus oli tegelikult juba langetatud.
Ei pidanud pettuma. Teemaks siis surm ja seda merisea näol. 
Sel korral olin ma kavalam ja ei näidanud Gretale seda raamatut kordagi enne ettelugemist. 'Kullakese' raamatuga oli ju see lugu, et Greta nägi pildid ette ära ja teadis juba poole jutu peal, et tüdruk saab endale uue kassi. Seega ei olnud tal esimese kassi surmast kuuldes väga kurb meel.
Sel korral aga olid tal raamatu lõpus pisarad silmas ja ma võisin raamatu kordaläinuks lugeda. Andis ilusti emotsioonid edasi.
'Lumemees ja Lumekoer' on Inglismaal väga populaarne lugu, eelkõige joonisfilmi näol. Väga ilus film, kus ei ole kõnet vaid ainult ilus muusika. Kui veel täpne olla siis esimene osa on 'Lumemees' ja see koera lugu on jutu järg. Oleme Lumemehe etendus ka teatris vaatamas käinud. 
Kui ma nägin, et see raamat ilmus eesti keeles siis tahtsin kohe näha mida see endast kujutab. Ma ei olnud seda raamatut kunagi inglise keeles näinud, kuigi see kindlasti on ka inglise keeles olemas.
Väga mõnus lihtsa teksti ja ilusate piltidega raamat.

'Minu Esimene Mälumäng'. Kahtlesin algul, et kas osta või mitte, sest tundus natuke titekas. Lõpuks ostsin sellepärast, et kuigi küsimused olid titekad siis Greta ei ole kindlasti harjunud selliste eesti keelsete küsimustega just keeleliselt. Seega ostsin, et harjutada tema keelelist arusaamist.



'Pildiraamat Inimese Kehast'. Mulle meeldivad kõik selle sarja raamatud. Meil kodus on juba loomade oma ja printsesside oma, aga ma hea meelega ostaks nad kõik endale koju (kui vaid oleks ruumi ja aega neid ka lugeda)
Kõik asjad väga lihtsalt ja lapsele arusaadavalt ära seletatud. Lühike tekst ja palju pilte. 
No ja otseloomulikult kõik Greta lemmikud teemad, veri, beebid, arstid, operatsioonid jne.
Seda raamatut ma peaaegu ei ostnud, aga Greta ikka tahtis hobuse jutte ja kuna sama jutt on ka raamatus inglise keeles siis mõtlesin, et võiks täitsa huvitav olla, et me Petega mõlemad seda lugeda saame.

Boonuseks siis veel ka see, et raamatuga oli kaasas CD
Pole olnud veel aega lugeda nii, et sisu kohta ei oska midagi öelda.

Greta tahtis hirmsasti igast raamatupoest ühte beebidele mõeldud koeraraamatut osta. Kassi oma vanaema talle juba ostis ja samas sarjas oli ka üks koera oma. Raamat ise maksis mingi 3 eurot, aga kuna raamat oli väikelastele mõeldud siis lugeda sealt eriti midagi ei olnud ja ma teadsin, et siin Inglismaa kodus unustab ta selle raamatu kohe ära, seega ma ei lubanud. Järgmine kord teises poes olles suutis ta jälle selle raamatu ülesse leida ja kui ma ütlesin 'ei' siis hakkas teisi beebidele mõeldud raamatuid valima. Ma siis andsin talle valiku, et kui ta tahab loomaraamatuid siis võib valida suurematele lastele mõeldud raamatute seast ühe. Lõpuks siis õnneks valis selle raamatu:
Ilusate piltidega raamat. Ma tean, et valikusse jäi just see raamat kuna siin oli üks lugu kassidest. Ta on meil ju kassihull :)

Reisu lõpus õnnestus Gretal ikkagi endale see titade koeraraamat saada. Ma enam ei suutnud seda juttu kuulata ja ütlesin talle, et kui talle tõesti on see raamat nii tähtis siis võib ta selle oma raha eest osta. Ostiski. Noh, paar korda on seda ka kodus vaadanud ja proovinud ise lugeda, nii et päris mõtetu ost siiski ei olnud, aga ikkagi.

'Nii tulin Mina' raamatu ostsin, aga Greta eest peitsin ära :) Hea kohe võtta kui vastavad küsimused tulema hakkavad. Mitte, et Greta ei teaks kust beebid tulevad, aga sellest kuidas neid tehakse tal siiski veel aimu ei ole. Tema on hetkel selle teadmisega rahul, et tüdrukute sees on väikesed beebimunad mis tüdrukute kasvades beebideks kasvavad. 
Ma aga juba tean, et Gretale see raamat meeldiks väga. 


'Mu Süda Hõiskab ja Naerab' on järg raamatule 'Minu Õnnelik Elu' mille me eelmisel korral ostsime ja mis meile väga meeldis.
Ma tegelikult kõige pealt kaalutlesin selle raamatu laenutamist raamatukogust meie seal oleku ajal, aga siis mõtlesin, et kuna meil esimene osa juba kodus olemas ja meile väga meeldis, siis oleks tore omada ka teist osa. 
Lugenud veel ei ole, aga olen kindel, et on sama hea kui esimenegi raamat.
'Mikside Raamatu' esimese osa ostsime juba eelmisel korral ('Ütle mulle Kuidas') Sel suvel nägin ma oma üllatuseks, et raamatul on ka teine osa. Ma salamisi loodan, et neid osasid enam rohkem juurde ei tule, sest ma lihtsalt ei või enam rohkem raamatuid siia koju osta. 


Internetist tellisin (mu ema siis tellis) juba eelnevalt meile ühe IMEILUSA aabitsa. Seda tänu ühele toredale inimesele, kes mulle just seda aabitsat soovitas.
Enne veel kui Greta kooliga alustanud oli, plaanisin ma talle 7 aastaselt eesti keelt lugema ja kirjutama õpetada. Alustades siis ühe korraliku aabitsaga, nagu Eestis traditsiooniks. Olen selle pilguga ka mõnikord Eestis käies aabitsaid vaadanud, aga kui aus olla siis ükski ei ole selline olnud, et oleks kohe ostma meelitanud.
Nüüd kui Greta on siin maal juba kooliga alustanud ja teist aastat lugema õppinud siis on mulle sellised Eesti aabitsad üha enam küsimärgi alla jäänud. Seda eelkõige aabitsas olevate tekstide pärast. 
Inglismaal ei ole lastel aabitsat. Neile antakse lugeda kohe alguses erinevaid raamatuid vastavalt nende tasemele. Ühte raamatut loetakse korra ja erinevaid raamatuid said nad esimesel aastal kolm korda nädalas, ning sel aastal on neil juba iga päev uus raamat lugemiseks. Ma juba alguses imestasin, et kuidas on võimalik nii väheste sõnadega nii mõnusaid lugusid kokku panna. Esimene asi mis ma teen kui Greta koolist koju jõuab on vaadata ta kotti, et mis toreda raamatu ta sel korral on lugemiseks valinud (lapsed saavad ise endale raamatuid valida. Raamatud on jaotadud ära erinevate värvikoodidega ja iga laps teab mis värvirühmas ta parasjagu on.) 
No ja siis ma lehitsen neid aabitsaid ja loen seal olevaid tekste ja mõtlen, et kord kui Greta 7 aastaseks on saanud siis sellised tekstid on talle kohe kindlasti nii titekad ja igavad, et need teda küll eesti keeles lugema ei meelitaks.
Kui ma aga nägin seda aabitsat siis ma olin otsekoheselt armunud. Juba need pildid on nii ilusad ja Bullerby-sed. Mul ei ole olnud aega siin hullumajas väga lähedalt kõikide aabitsas olevate tekstidega tutvuda, aga nii palju kui vaatasin, siis olid väga mõnusad tekstid.



Tegelikult ma arvan, et ega Gretal ei olegi vaja just aabitsat, et eesti keeles lugeda. Eesti keeles ei ole ju midagi muud lugemiseks vaja kui vaid tähed kokku veerida ja ongi lugemine käes. Ma eeldan, et 7 aastaselt oskab Greta juba inglise keeles soravalt lugeda seega tal on vaja vaid meeles pidada, et Eesti E ja A ja U ja topelt tähed hääldatakse teistmoodi kui inglise keeles ja täpitähed sinna otsa ja siis peakski asi selge olema. Lugeda võib siis juba mis tahes raamatuid. Trükitähtedega lugemine oleks samuti natuke harjumatu kuna siin õpitakse kohe kirjatähtedega kirjutama ja lugema.
Aga jah, see aabits on vaieldamatult minu lemmik.

'Head Eesti Muinasjutud' kaardid olid just siis ilmunud kui me Eestis olime. Tundusid mõnusa formaadiga võrreldes raamatuga. Head lühikesed, jagatud vastavalt kas vanemale või nooremale kuulajale, ning jutu lõpuks küsimus loetu kohta. Toredad illustratsioonid ka.
Oleme paar juttu juba lugenud. Mul oli küll natuke raskusi Gretale seletada kes see vanapagan on. 

Endale ostsin sellised raamatud.
 Ilvese raamatut plaanisin nagunii osta. Suur oli mu rõõm kui ma selle siis veel soodusmüügist leidsin. Loodan, et tegu on hea raamatuga. 

24 comments:

  1. Johannes ja Johanna said ka 1.klassis selle aabitsa. See oli siis 5 ja 6 aastat tagasi.

    ReplyDelete
  2. Loomalaste tutvusraamat on üks minu lapseea lemmikuid. Need pildikesed on lihtsalt nii armsad!

    Aga kus sa Lindgreni "Jõuluraamatu" leidsid? Tahan kaa! :(

    ReplyDelete
  3. Einoh, aitäh! Nüüd ma ju tahan pooli raamatuid endale ka :D

    ReplyDelete
  4. Kris V, Lindgreni jõuluraamatu leidsin täiesti juhuslikult Raamatukoi poes ringi uudistades. Raamat on kasutatud, aga maksis siiski üsna palju, aga kuna tegu on Lindgreniga siis on seda raha väärt :)

    ReplyDelete
  5. Oi kuidas mulle meeldivad need sinu raamatututvustused. Ma nii palju tavaliselt kaasa ei osta, ei endale ega lastele. Aga alati loen huviga sinu soovitusi ja kirjutan üles omale ja kui suvel raamatupoes olen, siis lehitsen neid raamatuid. Muidu on neid seal nii kohutavalt palju ja valida on raske.
    Mind paneb alati imestama, et kuidas te need raamatud kõik läbi jõuate lugeda. Millal küll???!!!

    ReplyDelete
  6. Riina, Kas teie õhtuti ei loe raamatuid?

    Ega me tegelikult kõiki raamatuid korraga läbi ei loe, seda enam, et pooled õhtutest paneb Pete Gretat magama ja siis loeb tema Gretale inglise keelseid raamatuid.

    No siit nimekirjast näiteks aabits ja see sündimise raamat on sellised mida ma praegu Gretale üldse ei näitagi.
    See Mikside raamat on selline, millest ma loen talle korraga vaid teatuid asju mille vastu ta ise huvi tunneb (ma loen pealkirjad ette ja siis ta ütleb, et kas tahab sellest teada või ei) ja see on selline raamat mis tuleb rohkem kasuks kui ta vanem on.
    Sama käib selle inimese keha raamatu kohta. See natuke nagu entsüklobeedia. Loeme neid asju mis hetkel huvi pakuvad. Neerude funksioonist ta vaevalt hetkel midagi palju aru saab, aasta pärast aga kindlasti palju rohkem juba
    Neid teaduse raamatuid loen ma mõnikord päeval kui selleks õige hetk on.

    Ma vaatasin tagasi mu eelmisi raamatu ostu postitusi ja 99% on läbi loetud. Lotte raamatuid ei ole me ühtegi lugenud ja vaevalt et hakkame ka, aga ma ostangi neid just piltide pärast. Jutud on ilmatu pikad ja üsna igavad Greta jaoks :)
    Mauri Kunnase raamat talle ka ei istu eriti ja seda eelkõige sellepärast, et seda juttu on millegi pärast üsna raske lugeda.

    Ma tihti ostan ka mõned raamatud ette ära, sest Eestis tihti kui raamat poest otsa saab siis kordustrükki ei tule nii lihtsalt. Kui sa vaatad siis paljud raamatud olen ma ostnud sooduspakkumiste ajal (pluss Apollo ja Rahva Raamatu liikmena saab nagu nii mingil määral hinnaalandust :)

    Ja seda ka veel, et Gretal on üsna väheseid raamatuid mida ta sooviks mitu korda järjest lugeda. Ta on vist nagu mina, et tal on väga hea mälu ja tal ei ole sellist kordust vaja kui ta jutt juba niigi peas on. Ilon Wiklandi raamatud on ainukesed mida ta on tahtnud mitu, mitu korda järjest lugeda.


    ReplyDelete
  7. Lisan veel seda ka, et eks see olene ikka palju lapsest mis raamat kellegile peale läheb. Raamatuid on ju väga palju erinevaid. Aga noh, sa tead seda kindlasti ju isegi :)

    ReplyDelete
  8. Vaatasin uuesti ja võin lisada, et 'Laura' ja väikese Muti raamatuid ja teisi noorema ea raamatuid oleme mitmeid kordi lugenud. Alles eile lugesime Metsanotsu Ville raamatut :)

    Need viimase aja vanemate laste raamatud, kus pikemad jutud ja mida oleme alles nüüd lugenud ei ole veel kordusele läinud :)

    ReplyDelete
  9. Väga asjalik on nii vaadata su ülevaadet.
    Eriti kuna sa lähed sellele nii teaduslikult. Kuid see on väga tore viis keele arendamiseks ja huvi tekitamiseks. Ja õnneks ükski raamat hapuks ei lähe :) Kui nad vaid nii palju ruumi ei võtaks! :D

    ReplyDelete
  10. Jah Mar, kui need raamatud vaid nii palju ruumi ei võtaks :)

    Ma ikka unistan majast kus mul saaks olema eraldi tuba vaid raamatutele…unistada ju võib, kuigi selle täide minemine on väga nulli lähedane :I

    ReplyDelete
  11. Loeme ikka iga õhtu raamatut ja tegelikult ka väiksema päevase une eel. Praegu on õhtuti käsil väga paks Geronimo Stiltoni raamat, mida me peatüki kaupa loeme ja seda vist juba kuu aega. Võibolla on meil veel ilmad liiga ilusad ja oleme palju õues. Aga ikkagi on tunne et mitte ei ole aega kõigeks.
    Sellegi poolest komplimendid sinu nii asjalike raamatututvustuste puhul - mulle pakuvad need palju huvi ja on väga kasulikud. Isegi kui ma neid ise ei osta, siis alati sirvin poes või laenutan raamatukogust. Sa oled lihtsalt super!

    ReplyDelete
  12. Riina, ma võtan su üllad kiitused avasüli vastu :)

    Sul on see eelis, et te olete alati väga pikalt Eestis. Saate rahus raamatuid raamatukogust laenutada ja neid ka rahus lugeda. Meil jääb kahenädalaste või nädalaste käikudega lugemiseks üsna vähe aega. Päevad alati tegemisi täis ja õhtuti väsinud ja eks sellepärast ma eelistan siis juba ostmist, et saaksime kodus rahus lugeda.

    Koolipäevadel meil siin küll 'päeval' aega lugeda ei ole. Laps tuleb koolist 4 ajal, proovime koolitöö ära teha. natuke mängib, sööb ja magama. Unejutuks jääb vaid aega, aga ka mitte iga kord.

    Nädalalõppudel või koolivaheaegadel on võimalus päeval natuke lugeda, aga ma olen pannud tähele, et päeval on kogu ümbrus 'ärkvel' siis lapsel juttu palju raskem keskenduda, aga õhtul on kõik rahulik ja pime ning kogu fookus raamatul :).

    Ma proovin eesti keelseid raamatuid alati talle ÕIGEL hetkel lugeda, et ta lugemisest kasu saaks.
    Ma olen kindel, et energiat kulub tal rohkem eesti keelsete raamatute arusaamiseks kui inglise keelsetest.
    Ma mõnikord küsin ta käest et kas ta teab mida mingi sõna tähendab ja ta ütleb 'ei'. Samas ma küll tean ka seda, et jutu arusaamisel ei olegi vaja kõiki sõnu eraldi teada, aga noh ikkagi oleks ju tore kui ta kõiki sõnu teaks :)

    ReplyDelete
  13. Meil loeb issi raamatut òhtul, see ongi isa ja tùtre hetk koos ja pàeval veerib ta ise, seega eesti keelsed raamatud on kòik riiulis... puutumatult.
    Mul on natuke kahju, et keel nii unarusse jààb aga ma ei viitsiks ka òhtul ette lugeda. Isegi terve pàeva temaga koos olnud :)
    Noh ja nùùd on mul beebi samal ajal vaja magama saada.

    ReplyDelete
  14. Me ka loeme igal õhtul. Marta teinekord nõuab mõnda raamatut ikka mitu mitu õhtut järjest. Meil mõlemal on see peas ja mul juba täielik siiber, aga ikka nõuab.
    Raamatuid praegu ei osta, mis teistest lastest jäänud on, need on. Väga palju laenutame raamatukogust.
    Seepärast pole ma ka käinud raamatupoodides ja sinu raamatututvustusi väga huvitav lugeda.

    ReplyDelete
  15. Kas Londonis pole eesti kooli? Saksamaal on igal pool suuremates keskustes eesti koolid (alates mudilaste eas lastele) Kokku saadakse 1-2 x kuus ja õpitakse eesti keelt ja kultuuri ja kombeid tundma, nt mardipäeva tähistatakse jne jne. + vanemad saavad omavahel jutustada

    ReplyDelete
  16. Mari, Londonis on Eesti kool täitsa olemas, kaks korda kuus.
    Oleme Greta sinna panekut kaalutlenud, aga alati järeldusele tulnud, et Gretale ei oleks sellest paarist tunnist seal palju kasu.

    Minek ise oleks sinna juba aega ja raha nõudev ja selle kooli alla läheks siis terve päev raisku. Kui me elaksime Londonis siis võib olla veel.
    Olen nende tunniplaani ja kodutöid vaadanud ja no ei ole midagi sellist mida me siin kodus juba ei teeks. Ma ju räägin temaga kodu aeg eesti keelt ja töölehti värvime ja teeme nagunii kui selleks aega on.
    Greta käib ka nii tihti Eestis ja meil käib vanaema tihti külas seega ta kuuleb eesti keelt igapäevaselt. Sel aastal on tal laupäeval juba viiuli tund ja näitering ja nendest on talle rohkem tulu kui Eesti koolist.

    Ma küll ei taha kuidagi alahinnata Eesti kooli tähtsust, lihtsalt meie ei näe hetkel küllaldaselt häid põhjuseid seal käia. Võib olla kunagi hiljem. Ma arvan kui ta saaks varsti suvel Eestis mingisse laagrisse minna siis sellest oleks tal keeleliselt rohkem kasu.

    Ja, kui aus olla, siis ma ise kohe kindlasti ei osti enam rohkem sõbru juurde :) Meil on nii palju häid sõpru, et meil ei ole nendegagi küllaldaselt aega suhelda, seega ma lausa väldin kohti kust ma neid juurde võiks saada :) :)

    Aga jah, kui kool oleks lähedal ja meil laupäevad vabad siis otse loomulikult läheksime kohe Eesti kooli :)

    ReplyDelete
  17. Igati arusaadav, kui kool on kaugel. Ma ei mõelnud ka seda, et kooli asja mõte oleks see, et saaksid omale sõpru juurde, see emmedega jutustamine oli niisama mõeldud.

    Ma mõtlen, et ma vist tahtsin kokkuvõttes seda öelda, et praegu olete te kahekesi oma keelekeskkonnas, aga siis ta näeks, et on veel palju eesti keelt rääkivaid lapsi, kes elavad ka Inglismaal, just see nende omavaheline suhtlus.

    Ja need koos eesti kommete tähistamised, läbimängimised - vastlapäevad, mardipäevad jne jne. Et ta nagu "sukelduks" mõneks ajaks sinna teise maailma.

    Ma ei oska seda mõtet nii hästi edasi anda, aga umbes nii oli see mõeldud, aga sa juba vastasid ilusasti ära. Kui kool on kaugel, siis kulub sinna sõidule aega ja teil on ju keel ja keeleõpe kogu aeg käsil.Meil on ka sinna sõit oma 80 km, saan seetõttu väga hästi aru.

    ReplyDelete
  18. Mari, ma saan su mõttest väga hästi aru :)

    Neid tähtpäevi oleks tore tundma õppida küll, aga tead kui aus olla siis seal on piir kui palju Greta praegu infot sisse võtta suudab. Siinses tavakoolis käimine võtab juba ju nagunii oma osa, kirjutama, lugema õppimine (inglise keeles), arvutamine, prantsuse keel, plus viiulitunnid ja muidu väriline elu :)
    Ma olen kindel, et need mardi ja kadri ning vastlapäevad ei ütle talle hetkel mitte midagi. Ma olen kindel, et kui ta vanem on siis täitsa aitab kui ma ise talle nendest räägin ja siis ta saab palju kiiremini ja paremini sellest aru. Praegu jääb see kõik nii kaugeks ja võõraks.

    Teiste lastega rääkimine seal on ka tegelikult küsimärgi all. See oleneb palju seal on päriselt eesti keelt rääkivaid lapsi. Palju ju siin sündinud ja sel juhul räägivad inglise keelt paremini kui eesti keelt. Meil on siin häid Eesti sega perede tuttavaid ja kuigi nende lapsed räägivad paremini eesti keelt kui meie oma (laps on vanem ka) siis omavahel läheb neil jutt ikka inglise keele peale varem või hilje üle.

    Sellepärast mul ongi tunne, et Eestis käies ja seal lastega suheldes saab ta palju paremaid õppetunde kui siin. Seal olles on lapsele ka selge, et on Eestis kus KÕIK räägivad eesti keelt. Siin selline sega- pudru.

    Aga jah, kui Eesti kool oleks lähemal siis loomulikult ei teeks see lapsele paha ja me paneks ta sinna :)

    ReplyDelete
  19. Ausalt, väga hästi seletatud ja saan aru.
    Sa oskad üldse kõike nii hästi planeerida, ma muudkui loen ja imestan alati, kui targasti sa nii paljusid asju oma lapsega teed.
    Kunagi isegi mõtlesin selle keeleõppe asjus nõu küsida, aga pole tahtnud ka otse tülitada:)

    ReplyDelete
  20. Aa kui asmas sinust Mari :)

    No tead, see planeerimine on muidugi üks asi ja korda saatmine teine :).
    Eks ma ikka proovi anda nii palju kui ma suudan (no tegelikult nats vähem ;) aga eks mul on selle võrra kergem ka, et on ainult üks laps. Kahe või enamaga oleks kindlasti energiat veelgi vähem (kui veel lapsed oleks väikese vahega) ja ma kardaks, et nad siis räägiks kodus omavahel inglise keelt. Kui mõlemad vanemad oleks eestlased või kui näiteks meie issi ei tegeleks lapsega nii palju ja oleks pikad päevad tööl siis oleks Greta eesti keel kindlasti veelgi parem, aga noh..

    Ma ju ka ei oska öelda, kui selgeks Greta eesti keele kunagi saab. Vähemalt on mul hea tunne, et tal on mingi põhi all.

    Ma küll ei tea kas ma sulle mingiks abiks saan olla, aga mulle võib alati kirjutada
    castle.knight@yahoo.com
    :)

    ReplyDelete
  21. Alice, pean sind tänama väga heade raamatuvihjete eest! Mu rahakott muidugi ei ole nii tänulik, sest hetk tagasi saatsin ära tellimuse suurele hunnikule raamatutele :)
    Kas võib ma viitan su raamatupositustele oma blogis?
    Eveli

    ReplyDelete
  22. Eveli, mul on hea meel, et mu postitusest abi oli, kuigi jah ka minu panga konto seis kahaneb tunduvalt iga kord kui ma Eestis käin :)

    Samas, eks raamatute sobivus lapsele oleneb ikka ka millise lapsega on tegu. Minu arvustused on kirjutatud minu lapse põhjal, kes on kahe keelne ja seega kõik pakutavad raamatud talle ei sobiks.

    Aga ma arvan, et kuna ma panen postitusse üsna mitu pilti ka raamatu sisust endast, siis on võimalik igalühel ise mingi ülevaade saada millise raamatuga tegu on.

    Blogipostitust võid vabalt jagada. Ma ei ole kade :)

    Ja toredat raamatute lugemist teile :)

    ReplyDelete
  23. Aitäh, Alice! Eks lapsed ongi erinevate huvidega, kuid sinu postituste plussiks ongi see, et oled teinud pildi ka sisemusest. Kahjuks raamatupoe veebis see puudub ja mul on harva aega käia nii pikalt poes, et jõuaks rahulikult lapata. Loodan, et olukord paraneb peagi - beebi ei ole varsti enam beebi jne :D
    Jään ootama järgmisi postitusi ;)
    Minu oma on siin: http://mutukamoos.wordpress.com/2014/10/14/soovitused-head-lasteraamatud/

    ReplyDelete
  24. Tanud ylevaate eest. See aitas mul lastele eesti kooli j6ulupeoks kingitused valida lihtsamalt;)

    ReplyDelete