Saturday, 23 August 2014

UUED TUULED

Me laps oli tänast päeva juba pikka aega oodanud. Lõpuks siis seadsime sammud muusikapoodi kust Gretale viiul laenutada.
Mitu kuud tagasi küsisime Gretalt, et kas ta tahaks viiulit mängida. Me olime Petega just vaadanud saadet Britain's got Talent, kus oli üks nats 'hull' naine (mitte nüüd hullu sõna otseses mõttes, aga kui te seda videot vaatate ja kuulete kuidas ta räägib siis saate aru mida silmas pean :)
Selle naise jaoks oli viiulimäng täielik 'passion'. Me Petega vaatasime-kuulasime teda ja me saime aru millist mõnu talle viiulimäng pakub ja kui palju see talle tähendab. 
Me siis arutasime, et mõtle kui tore kui ka Gretale viiulimäng sellist naudinkut pakuks. 

Me Petega muidugi ei istu ja unista siin, et Gretast mingi suur viiuldaja saaks, VAID me lihtsalt tahaksime talle anda võimaluse tutvust teha viiulimänguga. Meile ei olegi tähtis, kas ta siis mängib seda paar kuud või paar aastat, aga et ta vähemalt saaks maigu suhu ja et ta siis ise saaks otsustada mida selle 'maiguga' edasi teha. 

Järgmisel päeval küsisimegi Gretalt, et kas ta tahaks? Gretal tuli suur naeratus suule, ta kargas püsti ja ültes kohe 'jah'. Küsis veel, et kas ta saaks kohe täna viiulit mängima hakata. Tal on veel meeles see kord kui ta umbes aasta tagasi muusikaringis korra viiulit sai käes hoida ja paar korda poognaga sellest üle käia. See hetk oli maagiline kõikidele seal ringis olevatele lastele. 

Natuke enne kooli lõppu hakkasime viiuliõpetajat otsima ja avastasime, et üks elab täitsa meie kodu lähedal. Läksime temaga tutvuma ja vaatama, et kas Greta ka peale seda tutvumistundi viiulist veel huvitatud on. Oli küll ja kuidas veel. Ta oli nii pettunud, et ta juba esimese kohtumise ajal viiulit proovida ei saanud. Õpetaja andis meile pika nimekirja asjadest mida meil vaja on enne kui tundidega pihta saame hakata. Kõige tähtsam nende asjade hulgast oli muidugi, et Gretale õiges mõõdus viiul rentida. 

No ja täna siis oligi see päev kui käisime muusikapoes lapsele viiulit rentimas ja vihikuid ja noote ostmas. 
Greta oli niiiiiiii õnnelik! :) Ta ei jõudnud ära oodata millal ta saab mängima hakata. Õnneks lubas poetädi tal kohe poes ühe väikese lookese maha mängida. 
Küll ta oli uhke oma viiulikasti üle. Terve ülejäänud aja tassis oma kasti kaenlas ja tundis ennast kui staar.
Ning kohe kui koju jõudis pidi viiuli üle testima :)

Nüüd jääb vaid loota, et viiuliõpetajal saab alates septembrist Greta tundide jaoks aega olema. Õpetajal on väga palju õpilasi ja ta käib kaks päeva nädalas veel ka kuskil muusikakoolis õpetamas nii, et tal palju vaba aega uute õpilate jaoks ei ole, aga kellegi teise juurde ta meid ära ka ei saatnud.

1 comment:

  1. :-) Kannatust ja tahet!

    Ja varsti musitseerivad Saskiaga siin mägede vahel!

    ReplyDelete