Friday, 1 August 2014

KOOLI LÕPP

23 juulil sai siis lõpuks ka meie lapse kooliaasta läbi. Nagu ma kuskil siin juba mainisin siis Greta oleks võinud vabalt ka terve suve koolis käia. Hommikuti oli vaid raske tõusta, kuna õhtune magama minemine venis tänu tuppa paistva päikese tõttu aina hilisemaks.


Greta oma õpetajaga

Iga laps sai kooli lõpus sellise paberi kus kirjas mitu päeva ta koolis käis või mitu puudus ning mis põhjustel. 
Greta paberile oli märgitud, et Greta puudus 14 koolipäeva. Tegelikult puudus Greta 3 päeva haiguse pärast ja 4 siis kui olime Sardiinias (selleks saime eelnevalt koolilt loa).
Kuna kõige nooremad alustavad kooli septembris alati natuke hiljem kui ülejäänud kool, siis siia sisse arvestati ka need 7 päeva kui Greta veel alustanud ei olnud või tegi seda harjutamise perioodil poolikute päevadega. 

Paberil on päevad jagatud kahte ossa - hommikupoolik ja õhtupoolik. Samuti on välja toodud nimekiri erinevate põhjustega ning nendele vastavad koodid. 

Näiteks kirja lähevad ka hommikused hilinemised, koolist välja viskamised, perepuhkused mis on lubatud (meie puhul), kuid ka need mis ei ole koolipoolset luba saanud, arstil käimised, erakorralised põhjused jne. 
Tunnistus, kui selline, koosnes kolmest leheküljest. Õpetajad hindavad lapsi aastaringselt ja jälgivaid neid erinevates olukordades. See aitab neil planeerida õppetegevust ja õppimise järgmiseid etappe. Hindamine on mitteametlik ja lapsed ei ole sellest teadlikud.

Esimesel lehele oli Greta ise kirjutanud mille üle Greta uhke on ja mis talle meeldis koolis teha. Greta kirjutas, et ta on uhke selle üle, et ta kirjutada oskab ja et talle meeldib ehitada.

Tõhusa õppimise kolm omadust, mille järgi üks osa hindamist käis, on: 
1) Mängimine ja avastamine (välja selgitada ja avastada/uurida, mängida asjadega mida nad teavad, tahtmine proovida)
2) Aktiivne õppimine (võime osavõtta ja keskenduda, mitte alla anda/jätkuvalt proovida, oskus oma saavutustest naudingut tunda)
3) Loov ja kriitiline mõtlemine (omada omi ideid, linke looma, valida erinevaid viise kuidas asju teha)

Neid kolme punkti silmaspidades on õpetaja Greta kohta kirjutanud lühidalt järgmist:
Gretat meelitab klassiruumis kõige rohkem loominguline ala ja teda võib kõige sagedamini leida konstruktsiooninurgas (klotsid).
Ta eelistab töötada koos sõpradega, näidates välja elavat kujutlusvõimet ja ehitades hämmastavaid igapäevaelu esemeid. 
Ta on suuteline pikalt keskenduma omaalgatusliku tegevuse juures, ise samal ajal rõõmsalt lobisedes. On rõõm näha seda uhkust mida Greta saab kiitustest, nagu ka on jälgida tema elavat kujutlusvõimet. 
Hindamissüsteemis on 17 'varajase õppimise eesmärki' (Early Learning Goals ELGs). Kooliaasta lõpuks hinnatakse, et kas laps on need eesmärgid saavutanud, ületanud või ei ole veel nendeni küündinud. Greta on kõik 17 punkti saavutanud. Seega oma arengult on ta just seal kus ettenähtud.
Eesmärgid on liigitatud järgmiselt:
1. Kommunikatsioon ja keel (Kuulamine ja tähelepanu, mõistmine, rääkimine).
2. Füüsiline areng (liikumine ja käitlemine, tervis ja iseenda eest hoolitsemine).
3. Isiklik, sotsiaalne ja emotsionaalne areng (enesekindlus ja eneseteadvus, enesekontroll (tunded ja käitumine), sõpruste loomine).
4. Kirjaoskus (lugemine ja kirjutamine)
5. Matemaatika (numbrid, kujundid, ruumilisus ja mõõtmed).
5. Aurusaam maailmast (inimesed ja kogukonnad, maailm, tehnoloogia).
6. Ekspressiv kunst ja disain (meedia ja materjalide uurimine ja kasutamine, kujutlusvõime)

Minule meeldib Greta koolituse juures kõige rohkem see osa mis katab laste isikliku, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut ning arusaama maailmast nende ümber. 

Lastega tõesti arutatakse koolis palju suhetest, tunnetes ja sellest kuidas kellegi käitumine teistele mõjuda võib. Lapsi õpetatakse olema tundlikud teiste tunnete ja vajaduste suhtes ja nad on teadlikud, et kõigile ei pruugi samad asjad meeldida kui neile. Nendega räägitakse, et me kõik oleme mingil moel erinevad ja mingil moel sarnased ja, et erinevus ei ole negatiivne nähtus. Õpetatakse olema tolerantne teise inimeste, teistsuguste kommete ja ühiskonna suhtes. Nende vaatenurki, teadmisi ja arusaamisi laiendatakse.

Neile võimaldatakse turvaline keskkond ja neid julgustatakse avaldama omi mõtteid ja ideid, ning õpetatakse kuulama ja aksepteerima samas ka teiste omi. Neid julgustatakse avaldama omi vajadusi ja küsima või keelduma abist kui olukord seda nõuab.

Näiteks seletas Greta mulle üks päev, et HATE (viha) ei ole ilus sõna mida kasutada, sest see on väga 'strong word'. 
Et ei ole ilus öelda 'I hate you'. Kui keegi sulle ei meeldi siis tuleb öelda, et mulle ei meeldi kui sa sedasi teed või mulle ei meeldi mingi asi 'sellel' põhjusel. Sedasi tehes ei tee sa kellegile haiget, aga samas annad oma tunnetest teisele teada.
Kui aus olla siis ma ei oleks ise osanud seda paremini talle seletada.

Üks teine päev andis ta mulle taas ühe õppetunni.
Mul on paha komme asjadele 'rubbish' öelda. Noh sellisele nipet-näpet rämpsule mis kaua ei kesta või mida ei ole majapidamisse vaja.
Kui ma siis taas ükskord mingi plastmass mänguasja peale poes rubbish ütlesin siis sain Gretalt pragada. 
'Emme, see ei ole ilus rubbish öelda. Kas sina tahaksid, et keegi sulle rubbish ütleks? Võib olla üks väikene tüdruk tegi selle asja ja sina ütled, et see on rubbish. See ei ole ju ilus, onju? Mitte midagi ei ole rubbish!' Pange siia juurde veel intonatsioon ja kehaliigutused. Laks missugune :) 
Ma sain sellest sellise õppetunni, et ma pole peale seda eriti sõna rubbish kasutada.

Kui koolis oli paar nädalalt enne kooli lõppu lahtiste uste päev, mil sai minna ja näha mida lapsed olid terve aasta koolis teinud, siis mulle jäi silma nende stendil selline väljapanek.
Lastele oli räägitud vaprusest ja iga laps kirjutas vihmapiisakese sisse mida vaprat nad teinud on oma elus.
Õpetaja oli ise kirjutanud, et langevarjuga hüppamine, üks laps, et hobusega ratsutamine, teine paadiga sõitmine. Greta oli kirjutanud, et lasteaeda mineks oli tema meelest vapper tegu.
Ma algul natuke ehmatasin seda lugedes ja hakkasin mõtlema, et issakene, et ega me ometi ei ole lasteaeda panekuga talle viga teinud. Siis aga mõtlesin natuke edasi ja mulle hakkas ta vastus väga meeldima. Ma proovisin väljamõelda, et mida muud ta oleks saanud kirjutada ja leidsin, et tegelikult ega ta elus ei olegi mingit sellist situatsiooni olnud kus ta oleks pidanud oma kartustest üle saama. Enamus kogemusi on ta ellu tulnud siis, kui ta selleks on valmis olnud. Näiteks kas või kooli minek. 
Seega tõesti lasteaiaga alustamine oligi talle esimene katsumus kus ta pidi alguses olema vapper, kuna tal puudus eelnevalt elus samalaadne kogemus.

Nii, et ma olin Greta üle väga uhke, et ta oli suutnud enda seest sellise vastuse leida, olla oma tunnetest teadlik ja neid ka sellisel moel väljendada. 

Siit niisama väikesed kirja näited. Üks ja sama kassi jutt kogu aeg :)


Vihmametsadest õppides
Nii tore oli ka klassi seinalt leida postkaart mille Greta Sveitsis olles kooli saatis :) Nagu näha siis seda on teinud ka teised lapsed.

1 comment:

  1. Nii tubli väike tüdruk! Palju õnne kooli lõpu puhul.

    ReplyDelete