Friday, 25 April 2014

VEEL NATUKE EESTI JUTTU

Järgmisel hommikul seadsime sammud vanalinna, et nukuteatrisse minna. 
Astusime sisse ka meie lemmikusse suveniiripoodi Viru väravate juures.
Need linnu ja loomakestega kõrvarõngad nägid väga ahvatlevad välja. Kahjuks ei oskaks ma neid ise kuidagi kanda ja seepärast jäi ostmata. Need savist loomakesed on aga kohe kindlasti üle hinnatud. 3 euro eest ma veel ostaks ühe Greta suure nurumise peale, aga 5 euro eest kohe kindlasti mitte. Huvitav kui paljud inimesed neid üldse ostnud on?

Need Sipsikud olid väga mõnusad ja pehmed. Sellise hea kaisutamise suurusega ja 'päris' Sipsiku nägu. 
Ma aga tahaks teada miks ei ole Sipsiku raamatut ikka veel inglise keelde tõlgitud? Olen kindel, et turistid ostaks. Näevad nukku, näevad raamatut, kuulevad et tegu Eesti kuulsa lasteraamatu tegelasega ja nii mõnigi ostaks kingituseks oma lastele või lastelastele või lihtsalt sõbradele. Gretagi ostaks oma sõbrannadele selle raamatu kingituseks  ja viiks ühe kooliraamatukokku ka veel.  
Erineva ajastute sokolaadid



Linn oli väga tühi, aga ikka õnnestus Gretal mingite hiinlaste või korealaste või jaapanlaste kaamera ette jääda. Nad on ikka huvitavad tegelased küll. Lähevad alati nii hassarti kui kuskil mingit last näevad, ning hakkavad kohe pildistama moel nagu oleks tegemist mingi maailma kuulsa inimesega. Muidu on see rahavas alati nii tagasihoidliku ja vaikse olemisega, aga kui lapsi näevad siis nagu ärkaks ellu ja hakkavad hullult vaterdama :)



Eestis käies külastame me kindlasti ka alati nukupoodi. Ostame sealt küll harva midagi, kuna seal on kõik hirmus kallis. Kui rahast kahju ei hakkaks siis ostaks küll eesti käsitsi tehtud mänguasju, aga sel juhul mulle meeldiks kui meil oleks selline kodu kuhu need asjad siis ka ära mahuks, ning kus need asjad ka silma paistaks.

Sel korral kui poe ukseni jõudsime leidsime me eest sildi 'Olen lõunal'. Piilusime siis niisama läbi akna, kui äkki ilmus tagaruumist välja üks tädike ja tegi meile ukse lahti, endal suu pooleldi veel toitu täis ja taldrik käes. 
Mulle tundub, et iga aastaga muutuvad Eesti inimesed avatumaks ja 'julgemateks' suhtlejateks. Mõned aastad tagasi ei rääkinud keegi võõras sinuga tänaval niisama juttu. Hea kui naeratatigi. Nüüd aga teretavad mõnes kohas täiesti võõrad inimesed mind ja tihti tullakse Gretaga rääkima. 
Eks sellisel käitumisel ole ka mitu põhjust. Üheks on kindlasti ka see, et inimesed käivad rohkem välismaal ja tahes tahtmata jäävad külge sealsed naeratused ja avatum olek. Teiseks, eks ole ka palju neid vanemaid inimesi kelle lapselapsed kõik välismaal elamas ja keda väga taga igatsetakse. Pole siis ime kui kuskil keegi väikene tüdruk vastu tuleb ja veel ka välismaalt, et siis tahetakse juttu teha ja lausa katsuda.
Nukupoe tädike oli samuti nii armas ja jutukas ja lahke (kuigi ma ei mäleta enam kas ka tema lapselapsed mujal maailmas elasid), et oleks teda lausa tahtnud lahkudes kallistada. Kahjuks ei taibanud tast pilti teha, küll aga nukupoe laest :)
Nukupoest liikusime edasi Helina Tilk-i poe poole. Mul juba omad kindlad poed mida ma vanalinnas alati külastada tahan.

Selles poes oli samuti väga tore müüja tädi. Olen teda seal ennegi näinud. Algul tundub natuke range olemisega, aga sel korral tuli välja, et tegu väga toreda inimesega. 
Meie otsisime poest orava taldrikut mu vennale (mu vend on suur oravate fän :). Vaatasime seal riiulite vahel Gretaga ja arutasime omi asju kui äkki tuli tädi Greta juurde ja küsis mis keelt ta päriselt räägib! Ma algul ei saanud küsimusest aru, kuna poes rääkisime me Gretaga omavahel vaid eesti keeles (minu teada ei poetanud Greta isegi oma kõnesse ühtegi inglise keelset sõna). Tädi aga väitis, et mul endal on juba nii kõva aksent juures, et ta sai kohe aru, et tegu ei ole kohalikkega. Nii me siis vestlema hakkasimegi ja veetsime hea mitu minutit seal poes. Tädi enda lapselaps elab Dubais, kust ta olevat just tagasi tulnud. 
Gretal oli kahjuks poes suu korraga lukus. Nimelt me eelmine päev olime just autos vanaema ja Gretaga rääkinud Greta R tähe hääldusest. Kui näiteks Greta ütleb oma nime eesti keeles siis ta ütleb Gleta, aga kui ta räägib inglise keeles siis ta ütleb Greta aga sellise inglise R-iga. Mul on plaan suvel Greta korraks kuskile logopeedi juurde viia, et see meile õpetaks kuidas saaksin Gretale eesti keele R-i selgeks. See tuleb väga kasuks kui Greta hiljem võõrkeeli õppima hakkab. Näiteks itaalia keelt. Pete on väga raske itaalia keeles rääkida, kuna tema R-id ei ole küllalt põrisevad või siis põrisevad väga imelikult, ning kuigi ta suudab korralike lauseid itaalia keeles öelda siis tihti ei saa itaallased tema jutust just nende imelike R-ide pärast kohe aru.
Nii, et kui me siis seal poes selle toreda müüja tädiga rääkisime ja ta Gretalt ta nime küsis siis Greta ei teadnud mis keeles ta oma nime ütlema peab!!!! Noh tal tuli selline tavaline keelte segaduse hetk peale kui ta ühtäkki peab kellegi VÕÕRAGA eesti keeles rääkima hakkama. Sellele lisaks siis veel see segadus, et millist R-i ta kasutama peaks. Õnneks ta siiski minuga rääkis eesti keeles edasi nii, et tädil oli ikka võimalus kuulda, et laps eesti keelt räägib. 
Tädi ütles Gretale, et kui ta saab natuke vanemaks tüdrukuks siis teda hakkatakse kindlasti Gretiks kutsuma (ma eeldan, et Eestis on Gretede ja Gretade hüüdnimeks Gret). Nii ta siis kutsusgi Gretat Gretiks ja ütles Gretale, et kui me suvel Eestisse tuleme siis peame uuesti ta poodi tulema ja vaatama kas ta tunneb Greta ära ja kas ta mäletab Gretat Gretiks kutsuda. 
Greta alles üks päev tuletas mulle seda meelde, et me sinna poodi peame järgmine kord minema.
Vot sellised lood :)
Ega meil ei olnudki aega pikemalt seal jutustada, kuna oli aeg nukuteatrisse 'NUBLU' etendust vaatama minna.
Kuna kell oli juba peaagu 2 päeval siis mul oli vaja Gretale midagi süüa osta. 
Enamus võileibadel või salatitel oli nukuteatri kohvikus majonees sees seega Gretale need ei sobinud, aga õnneks leidus üks singivõileib. Ostsime võileiva, mahlajoogi, ja neli pakki väikeseid haribo komme (sellised ime ime pisikesed. Ma ei ole selliseid siin UK näinud). Kokku läks meil see lõbu maksma 2 eurot! KAKS EUROT! Et siis £1.65 meie rahas. Meil saab selle raha eest teatris heal juhul pudeli vett. Kindlasti mitte võileiba ja mahla ja kommi ka veel. 
Need nukuteatri logoga koogid nägid väga ilusad välja

Ma ei teadnudki, et nukuteatris selline ilus laste mängunurk on. Täiesti juhuslikult jäi silma kui me võileiba sõime. Oli kohviku nurga taga.

Greta oli taaskord vaimustatud nukuteatri väikesest pissipotist. Nimelt need kes ei tea siis nukuteatri tualetis on lastele eraldi üks kabiin kus on sees mini pissipott :)

Numblu etendus oli fantastiline. Just 100% sobiv Gretale. Õpetlik, naljakas ja come on, peategelane oli ju KOER :). Näitlejad suhtlesid publikuga ja Greta (ka mina) õppis nii mõndagi tuleohutusest. Et mida peab tulekahju korral tegema, kuhu minema, kellele helistama. Etendusel õpetasid tuletõrjujad (näitlejad), et tulekahju korral peab helistama 112 ning näitasid kuida seda numbrit hästi meelde jätta (üks suu, üks nina, kaks silma). Gretale jäi väga hästi meelde ja õnneks saame me seda sama numbrit ka siin UK kasutada.
Etenduse lõpp oli ka super toredasti lahendatud. Ma arvan, et parem on kui ma sellest siin ei kirjuta. Las jääb nendele üllatuseks, kes seda etendust veel näinud ei ole, aga kellel on plaan seda vaatama minna. 
Meie anname igal juhul sellele etendusele 10 punkti 10-st!
Fotod on võetud nukuteatri veebilehelt.




Edasime kolasime niisama vanalinnas 
Greta oli vist ainuke laps kellel ei olnud talvekombet, salli ja talvemütsi peas, sest ilm tegelikult ei olnud üldse külm.
Gretale meeldis iga suveniiripoe juures nende nukudega pilti teha
Eriti meeldis talle neile näppe ninna panna millegipärast



Mulle hirmsasti meeldib ühes Ilon Wiklandi raamatus 'Sammeli, Epp ja Mina' see pilt. Ma ei teagi miks, aga lihtsalt väga meeldib.
Olime Gretaga seda raamatut just eelmisel päeval lugenud ja ütlesin talle, et jätku pilt meelde, et ma pärast linnas näitan talle kus tänaval see väike tüdruk ringi jooksis.
Järgnevaks põikasime sisse Rewill suveniiripoodi. Sealt oleme aastatega nii mõnegi rahvusteemalise nuku ostnud. Taas sattus poes olema äärmiselt meeldiv naine. Sai meiega kohe suureks sõbraks. Vestles Gretaga ja laulis talle isegi Pipi laulu. Greta ostis tädi Merikeselt oma taskurahaga ühe sokolaadimedali ja kinkis talle ühe hommikul korjatud sinilille (need mis ta ühes teises postituses korjas ja mida ta pool päeva käes kandis kuniks ta lõpuks oli nõus neid kilekotti panema). Tädi oli sellest nii liigutatud, et kinkis Gretale ühe vilditud õuna. Greta oli väga õnnelik. Tädi oli ka vist väga õnnelik, kuna ta võttis lausa oma telefoni välja ja tegi Gretas pilti. No ega siis meie ka ei saanud halvemad olla ja tegime temast ka pilti. Me isegi saime tädi emaili aadressi.
Leppisime kokku, et läheme suvel tädi Merikest uuesti poodi vaatama. 
Edasi kõndisime veel natuke vanalinnas ringi ja siis läksime JÄLLE raamatupoodi.





Varsti oligi aeg vanaemaga kokku saada ja sammud Estonia teatri poole seada, kuhu me läksime vaatama 'Lumivalgeke ja Seitse Pöialpoissi' baletti.




Etendus oli VÕRRATU. Peale seda kui me eelmisel korral Pipi etenduses nii pettunud olime ei julgenud ma enam sellelt etenduselt midagi oodata. Läksin teatrisse väga väikeste ootustega. Seda suurem oli üllatus, et tegu oli tõesti väga kõrgel tasemel etendusega. See sobiks nii hästi meile siia West Endi (samas kui Pipi oleks täielik läbikukkumine). Lavakujundus oli imeline, etendus ise parajalt liikuv, ei olnud liiga palju lihtsalt igavat balletitantsu, ning nalja sai natuke ka. 
Ideaalne esimene balleti kogemus igas vanuses lastele. 

Õhtu oleks olnud peaaegu ideaalne kui ei oleks olnud minu kõrval istuvat ema oma tütrega. See umbes 7 aastane tüdruk rääkis pidevalt sellise kileda peene häälega. Ta ema vastas talle küll sosinal, aga samas ei öelnud lapsele kordagi, et ta sosistaks. No nii häiriv oli. Kui nad mu ees või taga oleks istunud siis oleksin kindlasti õlale koputanud, aga kui ma seal üle pinkide küünitama oleks hakanud siis ma oleksin ise rohkem teisi häirinud kui selle lapse jutt (laps istus ema süles seega pink minu kõrval oli tühi). 4 aastase lapse puhul saaks veel aru ja annaks andeks, aga 7 või 8 aastane laps on juba küllalt suur, et sosistada osata. 

Rääkivale lapsele lisaks kukutas minu selja taga istuv koolipoiss peaaegu etenduse lõpus oma garderoobi numbri põrandale. Kuna tegu väga raske metallist numbriga siis see lendas igavese kolakaga põrandale. See tuli nii ootamatult, et esimese sekundi jooksul mõtlesin ma, et ülemine rõdu on pähe kukkumas. Poiss hakkas numbrit otsima, mis minu jala alla oli veerenud, aga õpetaja ütles talle, et ära praegu otsi ja mina ütlesin, et annan talle selle numbri kui etendus on lõppenud.

Möödus ehk 10 minutit kui ma kuulen, et selja taga istuv teine koolipoiss õpetaja poole küünitab ja hüüab 'Sven oksendab!' Ma küll ei mäleta enam kas poisi nimi päriselt ka Sven oli aga ütleme, et oli :) Keeran siis, et näha mis toimub kui näen, et see sama numbri kukutaja poisi käed on okset täis! Halleluuja, no tõesti vedas, et ta ikka enne käe ette sai kui okse välja purskas. Mina oleksin kindlasti selja märjaks saanud. Haarasin siis kotist ruttu paberist taskurätid ja andsin poisile ning vaatasin etenduse finaali edasi. Mis teha, ikka ju juhtub. See mind ei häirinud.

Imelik oli aga see, et kui etendus oli läbi ja me saalist lahkuma hakkasime siis õpetaja ei öelnud mulle midagi, isegi ei tänanud. Ma tõesti ei mõtlegi, et ma nüüd mingi kangelasteoga hakkama sain, et poisile oma pabereid andsin, aga mul on nii inglaslikud kombed sees, et see tundub imelikuna kui asjad selle järgi ei käi. Inglismaal oleks see oksendav laps juba tänanud ja õpetaja kohe kindlasti, aga noh see lihtsalt selline tähelepanek rohkem kui kurtmine.
Samamoodi jäi silma, et kui inimesi teatris ridade vahelt läbi lasta siis keegi ei ütle aitäh. Isegi ei naeratata. See jälle selline asi mis mul nii veres, et kui keegi sinu pärast peab end kas püsti ajama või jalad kurgu alla tõmbama, siis on see normaalne neid selle eest tänada. Samamoodi nagu see on siis normaalne neile vastata, et see on 'OK' või 'pole probleemiks' või lihtsalt pead noogutades naeratada. 

Kokkuvõttes oli siiski kõik vinks-vonks ja jäime kõik väga rahule. Gretale oli see esimene balleti kogemus ja ta oli võlutud. Kui ma Gretalt pärast küsisin, et milline etendus talle kolmest vaadatust kõige rohkem meeldis siis ta ütles, et kõik kolm meeldisid ühe palju. Ma ei saagi temast aru. Minu meelest oli näiteks Nublu etendus kindlasti see mis tema vanusele see kõige sobivam ja ehk ballet siis ruttu järgi teisel kohal, aga ju siis laps näeb asju läbi enda silmade teistmoodi ja leiab igast asjast midagi endale. 

Siit väikene klip balletist. 
Pean ütlema, et kui ma seda klippi vaatan siis ei tundu see sugugi nii võimsana ja värvilisena kui Estonia saalist vaadatuna, aga mälestuseks panen siiski siia ülesse. 

11 comments:

  1. Väga lahe postitus ja kui kaunid pildid! Ma nii igatsen Eestisse teatrisse ja neil harvadel kordadel, kui satun käima teatrihooajal, lähen mõnda etendust vaatama.Nukuteater on alati väga hea olnud, vaataksin seal mistahes asja ja neil on ju täiskasvanute etendusi ka.
    Sinu tähelepanekud on väga paikapidavad, jääb silma küll selline ajutine mühaklikkus ja väikeste heategude ignoreerimine. Samas on teeninduses juba väga toredaid inimesi, avatud ja suhtlemishimulisi.
    Tallinna vanalinn on, suved välja arvatud, nii mõnus ja inimtühi. Mind peletavad need turistidehordid ja igal pool laiutavad tänavakohvikud-restoranid pigem eemale. Aga iga eestlane teab, et suvi polegi linnas olemise aeg.
    Sipsik on tõlgitud küll, aga ilmselt juurde pole trükitud, tasub kasutatud raamatute poodidest küsida http://et.wikipedia.org/wiki/Sipsik

    ReplyDelete
  2. Sipsik sai mu teada juba päris ammu igasugustesse keeltesse tõlgitud.. kas tõesti inglise keelde polnud? Mu meelest oli nimeks Raggie - otsi ja uuri, kindlasti on olemas!

    Nublu raamatust on mul ka saksakeelsed kaaned! alles, ilmselt oli seda ka mitmesse keelde tõlgitud.

    ReplyDelete
  3. http://buduaar.ee/Turg/Kuulutused/kuulutus/721901/raggie-sipsik-eno-raud-1992a-96lk

    ReplyDelete
  4. Minu nukud on ka Nukupoes müügil ja sestap tean, et poe juurdehindlus on miski 130 protsenti. Ilmselt sama on ka suveniiripoes, seepärast need hinnad nii üüratud ongi.
    Oksendab laps teatris tundub küll jube, ma ainuüksi haisu pärast oleksin endast väljas olnud!

    ReplyDelete
  5. Pagulane, kahjuks ma ei ole juba aaaaaaaastaid ise Eestis teatris käinud :(
    Nüüd ehk varsti õnnestud, kuna Greta vanem. Samuti ma loodan üks päev ka täiesti üksi üheks nädalalõpuks Eestisse minna. Seniks aga jätkan lasteetendustega :)

    Nukuteatris mulle ei meeldinud ühed väga väikestele lastele mõeldud etendused. Minu arvates olid need nii üli õpetlikud, et kogu nauding läks kaduma. Ma oleks tahtnud näha rohkem lusti ja särtsu, midagi sellist, et kui lapse saalist lahkub siis tal on suur naeratud näol ja nähtust elevil. Minu lapsele muidugi on alati teater meeldinud, üks kõik mis kvaliteediga, aga minu arvates teatri pisiku saamiseks on just need esimesed käigud tähtsad.

    A, tänud lingi eest. Ma tean jah, et Sipsik on mitmesse keelde tõlgitud AGA miks nad ei tee RAGGIE-st kordustrükki. Ma iga kord küsin poes, et kas ikka veel ei ole inglise keeles välja tulnud. Isegi soome keeles tasuks seda raamatut müüa ja oleks kindlasti ostjaid.
    Ma ei tea kas kirjastus ei taha raha teenida või milles asi? Ma ei tea kellele peaks kirjutama või helistama, et järgi uurida?
    Kasutatud raamatut ei saa kahjuks ju kellegile kinkida :(






    ReplyDelete
  6. Ritsik, jah mulle on nukupoest isegi üeldud, et neil seal suur juurdehindlus ja et kui ma mingit tegijat ise tean siis tasub tema käest otse tellida (mu kunagise pinginaaberi tehtud kiisud on ka seal müügil).

    Samas näiteks see Viru tänava suur suveniiripood on muidu minu arvates täitsa talutavate hindadega…välja arvatud need savist loomad.

    Aga oksendava lapse puhul oli õnneks see asi, et see juhtus peaaegu etenduse lõpus ja eriti haisuseks ei jõudnud minna.
    Samas mind sellised asjad eriti endast välja ei vii, kuna ega juhtujal ei ole ju kontrolli selle üle ja teda ei saa oksendamises süüdistada samamoodi kui näiteks kõva häälega jutustavat last :)

    ReplyDelete
  7. Sellel lingil, mis Sulle saatsin, näitab ISBN järgi, kust raamatut saab osta. Vahest tasub kirjutada kirjastusele, kes seda eesti keeles välja annab ja küsida. Soovijaid peaks jätkuma, arvestades, milline hulk eestlasi on välismaale kolinud ja kel lapsed kasvavd üles eesti keelt oskamata.

    ReplyDelete
  8. Rääkisin just kirjastus TAMMERAAMATUGA ja andsin nõudmised sisse nii inglise kui ka soome keelse Sipsiku raamatu kohta :)
    Väga tore naine kellega rääkis, et seda inimest kes Sipsiku raamatuga tegeleb ei ole hetkel kohal, aga tänas mind väga heade ideede eest ja lubas kindlasti mu soovid õigele inimesele edasi anda.

    Mainisin, et ka Aino Pervik 'Rändav Kassiemme' raamat võiks ilmuda inglise keeles. (seda enam, et itaalia keeles on see juba ilmunud) Hästi armas raamat ja väga nunnud piltid.

    Nii, et kui hästi läheb siis ehk järgmine kord kui Eestisse lähen saan Greta sõrpradele osta Sipsiku raamatu kingiks :)

    ReplyDelete
  9. Nii tore oli teie Eesti reisi kohta lugeda. Ka mulle meeldib kohutavalt see Viru tänava suveniiripood. Astun sinna alati sisse ja ei lahku tühjade kätega. Kahju, et minu lapsed veel väikesed on (alla 3), niiet teatrisse minekuga vist saab veel oodata kuigi ega suviti midagi erilist lastele ei ole või siiski on? ;)

    ReplyDelete
  10. Ali, ma ei tea kas sa elad Eestis või kuskil mujal? Vist kuskil mujal :) Laste ja teatriga on nii, et oleneb palju lapsest. Gretaga oli alla 3 aastasena juba mitu, mitu korda teatris käinud. Eestis nukuteatris ka paaril korral. Mu blogis on 'Teatri' teema all kõik need postitused olemas. Esimest korda kui ta teatrisse läks oli ta alla 2 aastane ja tegu oli korraliku etendusega.

    Kui sa Eestis ei ela ja lapsed veel koolis ei käi siis sa saad võib olla Eestisse minekut aastaringselt valida ja minna siis kui teatrites on midagi noorematele lastele. Näiteks nukuteatri kavas on nii mõnigi etendus nendele kõige väiksematele. Augustis on jah nukuteatris tavaliselt puhkus ja midagi näha ei ole. Sellepärast me käisimegi nüüd kevadel, et teatrisse saada, kuna Augustis on valik väiksem.

    ReplyDelete
  11. Tere taas! Me oleme teiselpool ookeani idarannikul. Mul on kaksikud ja nendega ma veel üksi kuskile etendust vaatama ei kipu ;) kuigi väga tahaks, et nad rohkem eestikeelseid asju näeks/kuuleks. Eestis käime siiski ainult suviti, kuna jääme tavaliselt pikemalt, sest siis on neil lasteaiast suvepuhkus! Neile tohutult meeldivad Lotte multikad. Midagi muud eestikeelset pole neile näidanud, kuid loodan väga, et sel suvel hakkavad nad rohkem eesti keelt purssima, kuna mu tütar kordab väga palju sōnu eesti keeles järgi (nad on alla kolme.) Muidu ikka vastatakse mulle rohkem inglise kui eesti keeles, ent aru saadakse ilusti eesti keelest küll. Aga tore on jälgida Greta arengut ja tema /Sinu püüdlusi eesti keele õppega ;)

    ReplyDelete