Friday, 4 April 2014

SAHARA LIIVATORM

Jälle on elu nii kiire, et pole aega kirjutada ei päeval ega õhtul-öösel.
Paar päeva tagasi kui ma hommikul Gretat kooli viima läksin leidsin ma oma auto täiesti soppa täis olevat. Eelmine õhtu jätsin õuele läikiva auto ja hommikul leidsin eest sellise 
tegelikult see on Pete auto


Minu auto aknad
Minu kõrval olev Pete auto oli samuti sama möksiga kaetud. Mõtlesin, et ju siis on öösel mingid teetööd toimunud või midagi ja selle käigus on tolm meie autotele laskunud ning uduvihmas läiali läinud.
Mis seal siis ikka, istusime autosse ja sõitsime selle musta autoga kooli. Mul endal oli natuke häbi küll, aga ega ma ju ei saa hommikul autot pesema hakata. 
Koolis rääkisin ühele Greta klassis oleva lapse isale seda auto lugu. Nad elavad meie lähedal. Ta ütles, et nende auto on samuti väga must, aga kuna ta ei olnud näinud KUI must meie oma on siis arvasin, et ta niisama jutujätkuks seda ütles. Pärast, koju sõites, kuulsin aga raadiost, et tegu hoopis Sahara kõrbest pärit liivagatormiga!! Kujutage ette, Sahara kõrbest pärit liivatorm määrib meie autosi (ja meie kopse). Minu arvates nii imelik seda mõelda.

Olnud kuulnud seda uudist siis ma loomulikult hakkasin märkama, et minu auto ei olnud sugugi ainus porine auto tänavatel.

Eile ja üleeile aga oli asi koguni nii hull, et õhusaastus protsent tõusis nii kõrgeks, et astma ja südamehäiretega inimestel soovitati õue mitte minna ning mõned koolid võtsid vastu otsuse lapsi mitte õue mängima lasta. 

Tegelikult kui keegi sellest ei oleks midagi rääkinud siis vist ei oleksgi eriti midagi aru saanud, väljaarvatud liivaporine auto. Samas vaevas mind kaks viimast päeva tugev peavalu. Selline päris peavalu. Teate, ma ei mäleta millal ma viimati põdesin klassikalist peavalu. Mul on tavaliselt mu toiduallergia peavalu kui ma kogematta näiteks olen suhu pannud sõrme mis on Greta leiba puudutanud või mingil teisel moel gluteeniga kontaktis olnud, aga see on täiesti teist tüüpi peavalu ja selle ma tunnen kohe ära. Nüüd aga valutas mu pea kaks päeva järjest isegi siis kui oli valuvaigistajat võtnud. Täiesti arusaamatu. Pete ütles, et tema ei imesta üldse ja et kindlasti on tegu praeguse toksilise õhuga, kuna ma olen ju väga tundlik igasugu kemikaalide ja muu rämpsu suhtes.
Ma ise ei tahaks seda uskuda, aga samas ei suuda ma ka ühtegi teist põhjust välja mõelda nii, et mine sa siis tea.

Õnneks täna ei ole mul enam viga midagi ja homme võib vist autosi pesema minna, kuna raadiost öeldi, et uued tuuled viivad selle 'mürgipilve' meie kohalt ära. 

Inglise keelt oskajad saavad lugeda täpsemalt selle pilve kohta SIIT


1 comment:

  1. Meie auto on igapäevaselt must. Veel mustem (Värvilt valge :) )kui teie oma :) ja mind üldse ei koti :)

    Sel aastal see liivatorm meieni ei jõudnud, aga ma mäletan ka, kuidas mõni aasta tagasi oli õues föönilaadne kuum tuul ning auto oli mõnusalt orantsikas-kollane.

    ReplyDelete