Thursday, 24 April 2014

PÄEV TÄIS KULTUURIELAMUSI

Eestis oli meil tihe kultuuriline programm. Shoppamas sai ikka ka käidud, seda isegi otse lennujaamast tulles. No mis teha kui Eesti raamatupoed mind nii hullult kutsuvad. Kuna saabusime Eestisse kuskil 5 ajal õhtul siis oli sobivasti veel aega poodidesse minna (Inglise ajas oli ju kell alles 3 päeval). Suund otse Ülemiste keskusesse kuhu ma kohe suure hunniku raha maha jätsin ja seda ilma, et ma veel raamatupoodi saanud oleks. Mis teha, teised käivad Inglismaal riideid ostmas, mina Eestis. 

Sõidu eesmärk oli siiski Gretat kultuuriliselt harida ja seda me ka tegime. Kohe nii palju, et lausa kahel päeval oli meil hommikul üks show ja õhtul teine. Meil vedas, et meie Eestis oleku ajal juhtus olema mitu Gretale sobivat etendust teatrites. 

Selles postituses väike ülevaade ühest meie päevast. Hommikul sõitsime linna, kuna plaanis oli minna kinno.
Parkisime auto Norde ostukeskuse juurde. Läksime sinna korraks ka sisse. Ma ei ole seal kunagi enne käinud ja vaevalt ka uuesti nii pea lähen. Ma ei tea kuidas need ostukeskused ennast ära elatavad? Meie seal viibimise ajal oli poodlemas vaid paar inimest. Enamus poed on Eestis ju ka veel lahti kella 22.00. Kas seal tõesti käib siis keegi õhtul 21.00 või 22.00 ajal veel kingi või riideid ostmas? Mulle täiesti arusaamatu miks peavad suured ostukeskused või toidupoed iga päev nii pikalt lahti olema. 
Edasi kõndisime Coca-Cola Plaza poole läbi Rotermanni kvartali. 




Põikasime korraks seal olevasse Kalevi sokolaadipoodi sisse. 

Ütleme nii, et mul on üsna hea meel, et ma ei saa kõiki neid sokolaade süüa, sest muidu ma vist juba veereks ;) Samas iga kord Eestis käies tuleb mul tahtmine taas sokolaadi pabereid koguma hakkata, nii nagu ma seda kunagi lapsepõlves tegin. Need on tõesti võrratult ilusad ja igal hooajal taas mõni uus juures (mõned on küll mitte paberi vaid sellise hõbedase-kilelise katte sees)
Ma leidsin poest endale uue lemmiku. Kui senini on olnud mu lemmik sokolaadid Kalevipoja tume sokolaad ja Kalev-i tume sokolaad kirsiga siis sel korral avastasin ma tumeda sokolaadi aprikoosiga. Eelistan seda kirsi omale. 
Muideks mul on siin UK juba terve hunnik Kalevi sokolaadide fänne. Nimelt meil siin ei ole nii maitsvaid tumedaid sokolaade, siinsed on väga mõrudad. Ühte mu sõbrannat, kes samuti piima ja gluteeni tooteid tarbida ei saa, varustan ma juba vaat, et paar aastat Eesti sokolaadidega ning tundub, et nüüd on üks uus püsiv fän juurde tulemas. Teistele ma eraldi varusi kokku ei tassi, aga iga kord kui keegi on Eesti tumedat sokolaadi maitsta saanud on nad alati väga kiitnud. 
Ma ei tea, võib olla tasuks Kalevi kommivabrikul seda lausa UK-s müüma hakata. Mina igal juhul küll ostaks ;)

Poes läks aeg nii ruttu, et peaaegu oleksime kinno hiljaks jäänud.

Kinno mul tegelikult Eestisse tulles plaan minna ei olnud. Või siis õigemini ma ei mõelnud selle peale. Pole nagu mõtet Eestisse tulla filme vaatama, mida ma ka Inglismaal vaadata saaksin. Siin olles aga märkasin, et kinos jookseb üks Eesti film 'Risttuules'. Filmist ma midagi ei teadnud, aga mõtlesin, et kui Eesti film siis tasuks ikka ära vaadata kui võimalik. 
Mul on nii paljud Eesti filmid sellepärast nägematta jäänud, et ma ei taha DVD-sid osta. Ma olen selline inimene kellel on väga hea visuaalne mälu ja korra kui ma olen mingit filmi juba näinud siis VÄGA harva vaatan ma seda uuesti. Kodus ruumi ka ei ole endale suurt kogu luua ja ega need filmid ju odavad ka ole. Seega olen alati vaid laste filme ostnud ja jätnud täiskasvanute filmid vaatamata. 
Nüüd juhtus aga sedasi, et ühel hommikul oli 'Risttuules' kinos just samal ajal ühe lastefilmiga. Vanaema sai töölt päeva vabaks võtta, et lapsega filmi vaatama minna ning mina sain samal ajal teises saalis oma filmi nautida.

Kino piletite hinnast ma parem ei räägi. Uskumatult odav. Selle pileti saime küll läbi mu venna natuke odavama kui tegelikult oli, aga no 3 euro eest on ka lausa muidu saadud. Mis viga sedasi kinos käia. Meil siin on piletid ikka alates £7 kui hästi läheb ja muidu £10 kuni £12. Londoni keskuses arvatavasti isegi £15. Kui me Petega paar päeva tagasi kinos käisime siis meie kahe piletid maksid kokku üle £15. Perega kinno minek on siin üsna kallis lõbu.
Ma alles nüüd märkasin, et ma oleks oma piletiga saanud tasuta värskelt pressitud mahla :)
No aga nüüd vähemalt olen 'Risttuule' ära näinud. Ma teadsin sellest filmist enne vaid nii palju, et see on küüditamise film ja, et filmis on vahepeal seisvad pildid. 

Mulle film VÄGA meeldis. Praegu mõeldes isegi rohkem veel kui kohe pärast filmi lõppu. Ma ei ole mingi filmikriitik seega ma ei oska arukat hinnangut anda, aga mulle isiklikult  jätsid need liikuvad pildid väga sügava mulje. Seda nii emotsionaalsel kui ka tehnilisel tasandil. Ma siiani imestan kuidas seda filmi küll nii filmida sai. Väga andekas mõte ja andekas töö. Pildid ise rääkisid rohkem kui tuhat sõna.

Film on muidugi väga kurb, nagu selliselt teemalt oodata või, aga samas ka omamoodi väga ilus. Õudust otseselt ei näidatudki. Kogu õudus oli selle ilu sees. Samas filmi lõpus tundsin ma kurbusele lisaks ka helgust. Või ma ei teagi kuidas seda kirjeldada… 

Igal juhul mulle läks väga hinge ja vot see on küll film mille ma endale kohe ostan kui see müüki tuleb. Ma ei julge lubada, et ma seda uuesti tahaks vaadata, just selle kurbuse pärast ja ma arvan, et seda uuesti kodus vaadates 'kulutaksin' ma oma originaal tunded selle filmi suhtes ära. Samas mulle tundub, et selline film lihtsalt peab mu kodus riiuli peal olema, sest see on kunstiteos. 

Ma arvan, et omamoodi elamuseks saab olema nendele kes seda filmi kinno lähevad vaatama see, et pea kõik inimesed istuvad paigal lõputiitriteni ja isegi nende lõppedes ei kiirusta tõusma. Ka mina oleksin filmi lõppedes hea meelega veel mõneks ajaks sinna saali istuma jäänud.

Meeldejäävam ja mõtlemapanev lause filmist:'Naine, kes on kaotanud mehe on lesk. Laps, kes on kaotanud vanemad on orb. Aga kes on ema, kes on kaotanud oma lapse?'

Nii, et ma soovitan kõigil kellel võimalik seda filmi kindlasti vaatama minna. Aga ma ka saan aru, et mõnedele inimestele on see teema liiga valus ja nad hea meelega hoiaks ennast sellest eemale.
Nüüd aga tagasi rõõmsamatele teemadele. 
Sama päeva õhtuks olid meil piletid Salme Kultuurikeskusesse Kaari Sillamaa Laste ja Noorte Muusikateatri muusikalile 'Kadunud Sugulane ehk Tsirkus Roosiaias'.



Mul on tunne (emaga asja arutades), et viimane kord kui mina Salme Kultuurikeskuses käisin olin ma sama vana kui Greta. Väga võimalik, et käisin uuesti ka kunagi hiljem, aga seda ühte korda ma isegi mäletan. Nimelt toimus seal mu vanemate töökoha jõulupidu ja mul on Eestis ema juures isegi sellest sündmusest fotod olemas (sel korral ei jäänud aega neid üles otsida). Sel korral tõin ma siis oma lapse sinna. Vaevalt, et ta kunagi hiljem ise seda käiku enam mäletab, aga vähemalt on meil pildid olemas. Just nii nagu minust minu esimesest käigust sinna :) 
Mitte nüüd, et tegu oleks mingi erilise ja tähtsa kohaga, aga lihtsalt naljakas mõelda, et mu oma laps käib natukenegi minu sammudes.


Etendus oli OK. Me algul istusime all, üsna lava ees, aga pärast vaheaega kolisime rõdule ja seal oli palju vabam olla ja parem vaade ka. Greta sai seal samuti iga muusikapala ajal tantsida ja muidu kätega muusika taktis vehkida. Ta oli  kuidagi eriti elav ja musikaalne sel õhtu. Ma kahtlustan suures koguses sokolaadi ja jäätist, aga kuna iga ta liigutus oli ilusti rütmis siis tänu sellele ta ka pääses pingile aheldamisest :)

Etendus ise oli selline 'kodukootud'. Vahepeal ei toiminud mikrofonid korralikult, vahepeal lauldi noodist mööda, aga kokkuvõttes täitsa nauditav. 
Alati selliste etenduste ajal ma mõtlen, et kui me Eestis elaksime siis Greta käiks kindlasti kuskil lastelaulustuudios laulmas. Minu arvates on kõik sellised stuudiod Eestis väga heal tasemega. Samuti, kuna Eesti on nii väikene siis võimalus kuskile esinema saada on palju suurem kui näiteks meil siin. Mitte, et sellel esinemisel oleks nüüd mingi nii suur tähtsus (kuna, eks laulmine ise ole juba naudin...neile kes laulda oskavad ;) aga siiski.
Eks meil siin ka lauldakse palju ja lastel võimalus nii kooris kui stuudios laulda, aga siiski on mulle need Eesti laste laulmised palju südamelähedasemad.

Need kassikesed olid vahepeal etenduse ajal meil rõdul ringi jooksmas. Paar tükki tegid üsna palju lärmi ja jooksid etenduse ajal pinkide vahel. Ma imestasin, et keegi täiskasvanutest ei keelanud neid. Kui Greta nägi neid seal jooksmas siis ta avaldas ka soovi nendega ühtida mida me muidugi ei lubanud. 

Koju jõudsime Eesti ajas kuskil 22.30. Laps oli pikast päevast väsinud ja jäi autos magama. Tänu sellele, et meie kell kaks tundi taga oli, oligi meil võimalus üldse õhtuti teatris käia, sest tavaliselt läheb meil ju laps juba 19.30-20.00 vahel magama. Kella 19.00 etendus, aga algas meie ajas kell 17.00, seega täiesti sobiv. Kui koju jõudsime ärkas Greta kohe ülesse, nõudis süüa, sõi ja alles siis kobisime kõik magama. 
Järgmisel päeval ootasid meid ees järgmised tegemised, seda aga siis juba järgmises postituses.

5 comments:

  1. Ah, ma tahan seda rabarberiga shokolaadi nüüd ju :) Ma pole näinudki sellist. Ja ega meie külapood ka ju kõike müüa ei saa.
    Mulle meeldib et poed, st toidupoed on kaua lahti. Seda on läinud meil ikka aeg-ajalt vaja. Eriti suvel kui jõuad koju kuskilt hilja, näiteks mandrilt ja saad hommikuks leiva ja piima osta.

    ReplyDelete
  2. Suvel on see poodide kaua lahti olemine veel seletatav, kuna siis inimestel puhkused, valged ööd, grillid, värgid jne.
    Ülejäänud ajal aga ma küll ei saa aru miks paari ostja pärast kõik poed pikalt lahti peaks olema. Aitab ju kui need 20.00 lahti on. Kord nädalas võiks olla ostuõhtu kui poed pikemalt lahti. Inimesed harjuks sellega ära ja planeeriks oma aega vastavalt.

    Aga tegelikult mul suva sellest. Lihtsalt neid tühje autoparklaid 'metsas' asuva suure toidupoodide kompleksi juures nähes pani mõtlema.

    ReplyDelete
  3. Aitäh filmisoovituse eest! Kindlasti ostan selle, kui DVD välja tuleb, loodetavasti juba suvel. Mälestused sellest õudsest ajast pole tuhmunud, kui juba venelane ähvardab uuesti kallale tulla.
    Olen näinud I. Paju dok. filmi "Tõrjutud mäelestused" ja see on ka väga hea.
    Mu meelest on ka poed eestis hirmus kaua lahti.Isegi suvel suurt supermarketit 10-ni lahti hoida paki piima ja leivapätsi pärast on kuritegu nende vähetasutud töötajate suhtes, kes seal mõne üksiku ostja pärast peavad kohal olema ja kellele sandikopikaid palgaks makstakse. Ilmselt oodava tööjõu tõttu niisugune asi võimalik ongi.
    Räägi pikemalt, mis raamatuid ostsid?

    ReplyDelete
  4. Pagulane kust sa seda 'Tõrjutud Mälestuste' filmi näha said? Ma hirmsasti tahaks ka. Lugesin eelmisel aastal seda raamatut ja isegi leidsin mõned klipid internetist aga filmi ennast mitte.

    Sel korral ma palju raamatuid endale ei ostnud, aga raamatustest teen kohe ka postituse.

    ReplyDelete
  5. Laenutasin ülikooli juures olevast Eesti raamatukogust. Võib juhtuda, et ETV-s seda taas mingil ajal näitavad, näiteks juuni küüditamispäeva paiku.

    ReplyDelete