Sunday, 9 February 2014

PIKK LAADA JUTT

Mul on olnud juba mõnda aega plaan osasid Gretale väikseks jäänud riideid ja mänguasju müüa. Me pööning on nii pungil täis ja asju tuleb aina juurde ja juurde (jõulud, lähenev Greta sünnipäev). Paar nädalat tagasi otsisingi internetist ülesse meie lähedal toimuvad beebi ja väikelaste asjade laadad. 

Inglismaal on selline tore heategevusorganisatsioon nagu NCT. Organisatsioon korraldab oma liikmetele loenguid, kursuseid, kohvihommikud ja on niisama toeks oma piirkonna noortele emadele või last ootavatele naistele. Liikmeks saavad astuda kõik kel soovi. Üheks nende üritusteks on ka Nearly New Sales, ehk siis peaaegu uute asjade laadad. Mina ei ole küll kunagi selle organisatsiooni liige olnud, aga laatadel ostmas käinud olen mitmel korral siis kui Greta veel väike oli. 
Need laadad on väga populaarsed. Tihti võib leida sealt väga sootsalt asju mis poest ostes üsna kallid oleks, või mida beebi oma paari kuu jooksul nii vähe kasutab, et selle eest täis hinda maksta oleks raha raiskamine. 

Nendel laatadel osta ja müüa saavad ka need, kes ise liikmed ei ole. Müüke korraldatakse kahel viisil. Ühe puhul ostad £25 eest müügilaua koha (lauda ise laadale kaasa ei pea võtma ;) ja võid laada ajal müüa nii palju kraami kui sinu müügiplatisle mahub (laua peale, alla, ette, taha)
Teise variandi puhul maksad sa £5 registreerimise eest ning sulle saadetakse koju pakk hinnalipikuid. Selle maksu eest võid sa korraga müüa 20 riietueset ning piiramatus koguses ülejäänut kraami (kingi, mänguasju, raamatuid, DVD, reisuvoodeid jne). Viid oma kraami laadale kohale ja peale laata korjad kokku need asjad mis müügiks ei läinud. Igale oma esemele pead ise hinnalipikud oma koodiga ja hinnaga peale panema mille järgi hiljem sinu teenitud summa kokku arvutatakse. Kogu tulust läheb maha 35% sellele organisatsioonile. Kui sa aga oled nõus laadal tasuta aitama siis arvestatakse sinu summast 35% asemel vaid 25% maha.

Ma algul tahtsin osavõtta sellest laadast kus saab laua osta ja ise müüa. Kuna kahjuks kevadel ühtegi seda tüüpi laata meie lähedal ei olnud toimumas siis panin ennast kirja ühte sinna teist tüüpi laadale. 
Kaks päeva enne laada toimumist helistas mulle üks NCT naine ja teatas, et nad on siiski otsustanud märtsis ühe selle laua ostmisega laada meie kodu lähedal korraldada. Tore lugu küll! Mul oli natuke kahju, et nad selle teatega nii hilja peale jäid, aga samas mõtlesin, et võib olla ongi parem kui ma ise ei müü sel korral. Hea on kõige pealt näha mis hinnaga kaup üldse inimestele peale läheb. Mul on nagu nii veel suur hulk riideid ja muud kraami järgi nii, et küll ma jõuan nendel laatadel veel mitu korda käia. 

Selline nägi siis minu hunnik sorteerimis käigus välja. Kuna mul oli nii palju riideid siis ma tegin topelt registreerimise ja sain sellega seoses loa 20 riideeseme asemel 40 müüa. Sellele lisaks viisin ma paar kotitäit asju mida ei viitsinud hakata laadal müüma heategevuspoodi.
Müüki minevate mänguasjade hunnik oli selline. Kokku 40 asja. Mul oleks neid asju veel olnud, aga kuna mul ei olnud enam aega neid sorteerida ja hinnalipikuid külge panna siis jätsin järgmiseks korraks. Greta leidis loomulikult siis paar asja millest ta ei suutnud loobuda ja ma siis jätsin need ka seekord mängust välja. 
Hinnad panin üsna madalad. Puzzled ja DVD kõik £1-2 ringis.  Thomas the Tank rongid, mis siin väga populaarsed, ning legod kallimad. Reegel oligi, et hinnad oleks alates 50 pennist ja 50 pennise tõusuga (£1, £1.50, £2, £2.50, £3, £3.50 jne).
Kingahunnik oli selline. Ette ruttavalt võin öelda, et müüdud sai All Star tennised ja valged sandaalid alumisest reast. Mind ausalt täitsa üllatas, et ma need sandaalid £5 eest maha suutsin müüa. Ostsin need ühel suvel Gretale Eestist. Mäletamist mööda oli siis see üks nendest troopilistest suvedest ja Gretal oli tennistega palav, või jäid talle äkki ta enda kingad väikseks. Ei mäletagi enam. Igal juhul maksid ma nende sandaalide eest kallist raha, (Eestis ju alati jalanõud hullult kallid), kuigi mulle endale nad üldse ei meeldinud. Nüüd vähemalt on hea tunne, et sain nende eest £5 naela tagasi :)
Tegelikult on jalanõusi seal laadal raske osta kui sul just last kaasas ei ole ja sellepärast ma eriti ei imestanudki, et kõik müüdud ei saanud. Ma ise ei julgeks Gretale ühtegi kinga ilma jalga proovimata osta.
Riidehunnik oli selline. 10-sed hunnikud. Mõned olid täiesti uued, alles siltidega. Täiesti hullumeelne, et meie lapsel nii palju riideid on.  Kusjuures need riided on sellised mille 'ra andmisest ma ei hooli. Need kõige ilusamad, armsamad ja kallimad palad on endiselt pööningul kastides :)
Asjadele siltide külga panemine oli igavesti suur töö. Igale sildile pidi kirjutama oma müüja numbri, millega tegu, kui vanale lapsele ja hinna. Lipik oli kahe osaline, millest alumine osa ostes ära rebiti ja kassatädide poolt alles hoiti. Selle osa järgi arvestatakse pärast müüki kokku kui palju keegi müüja oma kaupa ära müüs ja kui palju talle raha peab tagasi andma. 
Riietega panin ma hinnad vastavalt firma märgile. Kui oli odav firma siis küsisin väikese summa, kui kallim siis natuke suurema. Ma pärast laadal vaatasin, et mõne asja eest oleksin võinud vabalt natuke rohkem küsida, aga noh eks sellega oleks ka kaasnenud oht, et asi oleks ostmata jäänud.
Riided oli vaja ka vastavalt vanusegruppide järgi ära jaotada.
Laat algas kell 10.30 laupäeva hommikul ja kestis kuni kella 12.00. Meie pidime kohale minema kuskil 8 ajal hommikul, et oma asjad saalidesse välja panna. Mänguasjad, raamatud ja DVD olid kõik ühes saalis. Riided teises ja reisuvoodid, beebitoolid, beebikiigud jne kolmandas. Kahjuks ma unustasin nendest teistest saalidest pilti teha, kuna kohe kui me kohale jõudsime läks hulluks sebimiseks lahti. Olin ju vabatahtlik mis tähendas, et pidin terve laada aja abiks olema ja pärast aitama ära koristata, et oma 25% allahindlust kindlustada. Tegelikult oli Pete neile ka suureks abiks nii enne kui pärast üritust, aga tema pealt ma kahjuks lisa allahindlust ei saanud ;)
Üks hea eelis vabatahtlikuks olemisel oli see, et enne kui rahvale uksed lahti tehti anti meile 15 minutit aega ise laadal ringi vaadata ja osta. See oli super eelis, kuna meil oli võimalus kõige paremad palad endale saada :). Mul jäi kohe alguses üks ilus Bodeni kleit Gretale silma ja seega mul oli ideaalne võimalus see enda haardesse saada. Õnneks keegi teine abistajate hulgast seda ei soovinud. Greta vanus ongi tegelikult seal laadal viimane vanus lasteriiete seas seega enamus inimesi on seal ikka beebiriiete ja asjade pärast. Mul oli nii hea ja rahulik seal ringi käia ilma, et ma midagi osta oleks tahtnud. Kui Greta aga väiksem oleks olnud siis ma oleks sealt vist küll mitme suure kotiga koju tulnud. Paar asja siiski ostsime, pildid panen postituse lõppu.
Kui meie olime oma ostmisetega ühele poole saanud siis avati uksed selle organisatsiooni liikmetele. Nende eeliseks on sellistel üritustel eelisjärjekorras paar minutit enne laada algust sisse saada ja omakorda paremaid palu endale osta. Lõpuks siis lastakse ka kõik ülejäänud järjekorras olevad inimesed sisse. 
Vabatahtlikud ostmas
Mina sain endale ülesandeks kassas abiks olla. Rebida hinnasiltidelt alumine osa ning asjad kottidesse pakkida. Mulle nii meeldis. Minu partner arvutas summad kokku ja võttis ostjatelt raha vastu.


Sellelt pildilt on näha kui väsinud ma tegelikult olin. Me kõik oleks hommikul tahtnud pikemalt kui kella 7ni magada. See on ju tüüpiline, et siis kui saaks pikalt magada siis ärkavad kõik vara ja siis kui peaks vara ärkama, tahavad kõik pikalt magada.
Pete filmis mind ka natuke :) Tema arvates sobin ma väga hästi müüjatädiks. Ütles, et ma olin kõigi mu klientile naeratanud ja nendega sõbralikult juttu rääkinud. Juhtus veel ka nii, et just kui Pete filmis pakkisin ma asju mida olin ise laadale müügiks toonud. Pete ei olnud ainuke filmija. Laadal oli kohal korralik videomees ja fotograaf kes kogu üritust filmisid. Mingi aeg oli videokaamera pidevalt meie juures. Ma nüüd vaid loodan, et loodetavasti ei teinud ma organisatsioonile häbi ja ei rääkinud mingit jama oma ostjatega samal ajal kui nad mind filmisid. Huvitav oleks teada kuhu see film ülesse pannakse. Minult keegi mingit luba filmimiseks ei küsinud (mul suva ka), aga tore oleks ise näha.
Mingi aeg tuli üks tädike fotokaga ka me nina alla klõpsutama ja siis ma küll küsisin ta käest, et kas tal on 'Vogue' ajakirjast, et mina teen koostööd vaid nendega ;)

Rahvast oli laadal murdu. Üks vahe oli kassa järjekord nii pikk, et ulatus õue (kuigi ega see teile õiget ettekujutust järjekorra tõelisest pikkusest ei anna :). Lõpuks avati kolmele kassale lisaks veel üks sularaha kassa, et järjekorda lühendada. 
Mõned inimesed ostsid ikka suure hulga asju kokku. Videol olev pere läks ära kolme suure kilekoti, Pop up telgi ja suure plastmassist autoga mille sees üks lastest istus. Nende summaks tuli mingi £100, aga samu asju uuest peast ostes oleks nad kindlasti kolmekordse summa maksnud. 
Nii naljakas tunne oli kui keegi meie asju ostis. Mõnele ma ütlesin ja mõnele mitte, et need kuulusid algupäraselt mulle. Kahju üldse polnud, pigem hea meel, et asjad uue kodu leidsid (ja mina selle eest raha sain :) :).

Kui laat sai läbi siis pidid kõik müüjad oma järgi jäänud kraami saalide pealt kokku korjama, juhul kui nad ei tahtnud järgi jäänud asju automaatselt kohalikku heategevuspoodi annetada. Ma olin NIIIIII üllatunud, et peaaegu kogu mu kraam oli müüdud. 40st mänguasjast jäi müümata vaid seitse. Kokku müüsin mänguasju £123 eest.
40st riideesemest jäi järgi vaid kolma asja (need kaks triibulist pluusi müüsin ma koos seega neid arvestati kui üks ese). Gap-i pusa ei läinud kindlasti sellepärast, et selle suurus sees on 12-18 kuud aga tegelikult on see palju suurem ja Greta kandis seda kui ta oli vaat, et peaaegu kolmene. Järgmine kord tasub see panna rippuma 2-3 aastaste laste riiete hulka. 
Riiete pealt kokku teenisin ma koos kingadega £114.
Ma tõesti ei osanud oodata, et mul nii hästi läheb. Kokku müüsin kraami £240 eest. Sellest läheb umbes £60 maha, seega kätte peaksin saame kuskil £180. Kuna see maha võetud £60 läheb sellele samale organisatsioonile, ehk siis heategevuseks, siis mul ei ole sellest kahju. Tänu neile ju oli mul üldse võimalus omi asju müüa. 
Kahe nädala pärast saan näha kas mulle saadetud tsekil ka samad numbrid olema saavad kui ma siin ise välja arvutanud olen :)
Nii ja nüüd meie ostudest.
Greta ostis endale oma taskuraha eest taaskord ühe koerakese. Maksis selle eest 1.50. Ma ei tea kuidas ta küll alalti need armsad koerad suurte mänguasjade hunnikute seest nii kiiresti üles leiab. Nagu nad kohe ise kutsuks Gretat. Greta nägi seda koera pea kohe kui me laadale saabusime. Ma ütlesin talle, et praegu me veel osta ei tohi, aga hiljem küll. Kohe kui saime 15 min loa ostmiseks jooksis Greta Petega mänguasjade saali (samal ajal kui mina Greta kleiti ostma ruttasin :). Pete oli Gretale pehmete mänguasjade hunniku juures öelnud, et kas ta on ikka kindel, et ta seda koera tahab, ise samas talle ühte teist sinist painduvat karu pakkudes. Petele oli see karu hoopis meeldinud. Greta oli selle peale silmi hakanud pööritama ja kõva häälega teatanud, et issi, selle karu tõime ju meie siia!
Bodeni kleit, mille Gretale ostsin. On just selline lihtne, velvetine, nagu mulle meeldib. Maksis £3.
 Greta tahtis kleiti loomulikult kohe kanda.
Kõige parem ost oli aga see puidust kindlus. Vaatasin seda kohe laada algul juba, aga see oli suure kinnise kasti sees ja kuigi kastil oli foto kindlusest siis oli raske aru saada kas tegu puidu või plastmassiga. Mõtlesin, et kuhu me selle ikka paneme, niigi ruumi vähe ning jätsin ostmata. Pärast kui laat läbi oli ja asju hakati juba ära koristama nägin, et kindlus oli ikka veel alles. Ma olin üllatunud, et keegi seda ära ei ostnud, kuna kasti peal oli hinnaks vaid £10. Pete ütles ka, et temale jäi see samuti laada alguses silma, aga ei hakanud mind selle pärast kutsuma. Kümme naela tundus sellise suure asja eest kuidagi liiga vähe ja me piilusin natuke kaane alla, et näha millega täpselt tegu. Noh, hea, et piilusime. Tegu oli ilusa puidust mänguasjaga. Nägi välja täiesti uus. Poes maksaks selline asi kohe kindlasti £60 ringis.  Meil ei olnud vaja pikemalt mõteldagi, selle raha eest oleks olnud seda patt sinna jätta. Seda enam, et Greta ju mängib meil siin iga päev playmobil printsesside ja printsidega. 
Veel ostsin ma selle lossi kõrval oleva duplo komplekti. Väike kotike paari klotsi, 4 looma ja zoo tädiga maksis £8. Üsna palju. Kui seal neid loomi ei oleks olnud oleksin ostmata jätnud, aga Greta on meil ju duplo ja loomade hullning Duplo hullust oleme me Petega alati nõus toetama :)
Vot selline oli meie laada lugu.
Ma nüüd puhkan paar päeva, blogin ja koristan ja siis vaatan asjad uuesti üle, et otsustada kas lähen uuele laadale müüma juba Märtsis või ootan sügiseni. 

10 comments:

  1. Tubli abiline.
    Meil ka on alati suurperede riidelaadal Tiit välja valinud asju mis me ise sinna oleme viinud :)

    ReplyDelete
  2. Seda kindlasti :) :)
    Süüdistan heategevuspoodisid ja pidevaid allahindlusi :)
    Tegelikult mänguasjadega on kohe kindlasti üle pooltest Gretale kingitud või antud või need mis mul mu töö tõttu juba enne Greta sündi olemas oli.

    Samas tore ju kui saan kedagi teist õnnelikuks teha oma 'haigusega' :D

    ReplyDelete
  3. Aga kui äkki veel üks laps peaks sündima, siis äkki on kahju, et nii palju ilusaid lasteriideid sai ära müüdud?
    Samas saab neid ju sarnastelt laatadelt ka jälle osta

    ReplyDelete
  4. Selles pikas teksitis ma mainisin, et need kõige armsamad ja ilusamad riided on kõik pööningul alles, juhuks kui tõesti siia perre veel keegi sündima peaks mida ma küll hästi ei usu :)
    Poisi puhul loomulikult ei oleks nenest alles hoitud kleitidest mingit kasu :D

    ReplyDelete
  5. Wow, päris korralik summa tuli sul kokku :) Pean ka siin otsima mõne sellise koha ja asjad sinna viima .

    ReplyDelete
  6. Wow, päris korralik summa tuli sul kokku :) Pean ka siin otsima mõne sellise koha ja asjad sinna viima .

    ReplyDelete
  7. Hihi, nats shopaholic vist jahh!

    Nii palju riideid! Ja veel nii palju ilusaid riided, ma kohe pikalt vaatasin.

    Kusjuures mul polnud midagi alles, peale pika lina aga nùùd on vàiksele vennale juba selline hunnik riideid kokku tulnud kùla pealt, et jàlle esimene aasta peaks muretu olema.. vàhemalt. Vahest on mul lausa kahju, et kòik on olemas ja ma ise ei saagi midagi juurde osta ( peale pestavate màhkmete, eks)...

    ReplyDelete
  8. Ruudi, tead paljud riided on ka sellised mis kingitud või antud või mis ma mingi väikese raha eest heategevust poest ostnud.
    Pooli nendest ei ole Greta isegi kandnud. Eriti neid alla aastaste laste kleidikesi ja seelikuid ning pluuse. Ma ju enne kui laps käes oli ei teadnud, et talle sellised kleidid beebina ei sobi ja seega lihtsalt jäid seisma. Greta ei olnud ka beebina kunagi piima välja oksendav beebi seega tal püsisid kõik riided väga puhtad.

    Näiteks see värviliste triipudega suurema tüdruku seelik mulle väga meeldis, aga kuna sellel ei olnud sees neid koomale tõmmatavaid kumme siis Greta ei saanud seda kanda kuna lihtsalt kukkus seljast ära. Jäin siis ootama millal kasvab nii paksuks, et sisse ära mahub, aga talv tuli vahele ja järgmiseks suveks oli juba liiga väike :(

    Samas ma arvan, et sul endal oleks ka raske ennast tagasi hoida kui Gap-ist vaid paari naela eest imearmsaid asjakesi pakutakse :) :) Ma tavaliselt kui ostan siis kohe number suurema ja noh sedasi ette ostes tuleb ka kuhi suurem :)

    ReplyDelete
  9. Tegelikult kui ma nüüd mõtlema hakkan siis ei ole siin neid riideid ju üldse palju. Selles hunnikus on riideid vanuses 0 kuud kuni 4 aastat (0-3 kuud, 3-6, 6-12, 12-18, 18-24 kuud ning 2-3 aastat, 3-4) Iga vanuseklassi kohta paar eset.

    ReplyDelete