Sunday, 19 January 2014

SEL KORRAL SIIS SELLINE NÄDALALÕPP

Ütlus 'uuel aastal uue hooga' peab meie puhul igati paikka. Meil oli järjekordne põnev nädalalõpp. 
Kuigi õues on rohi roheline (nagu te pildilt näha võite) ja esimesed lumikellukesed juba õitsevad (kindlasti ei lähe kaua kui ka nartsissid oma õied lahti löövad) riietasime me laupäeval oma lapse talvepükstesse
ja viisime ta elu esimesse suusatundi
Kui irooniline, et spordiklubi ja selja kliinik ühes kompleksis asuvad :)
Ütleme nii, et suusamäed asuvad meie kodust 14 min autosõidu kaugusel. Nagu näha siis elame suurepärases kohas kus nii palju huvitavat meie majast vaid 15 minuti autosõidu kaugusel leidub (Inglismaa üks suurim lõbustuspark, lossid-mõisad, shopping keskus, teatrid, kinod, hobusetallid, ratsutamised, lastefarmid, golfi keskused jne jne). Sellest suusakeskusest olime me täiesti teadlikud, kuigi ise me seal kunagi käinud ei olnud. Suusamäe all asub muideks tuntud hipodroom. See suusakeskus on küll kahjuks ilma lumeta, aga nii umbes 40 min autosõidu kaugusel meist on ka lumega mäed täitsa olemas mida meil on plaan üks päeva samuti külastada.
Kui me Gretale teatasime, et meil on plaan ta suusatundi viia siis oli laps kohe elevil ja küsis kas läheme mägedesse. Seda me juba teame, et meie laps lund jumaldab. Kuidas ta suusatamisesse aga suhtub sellest ei olnud meil õrna aimugi. Greta ei ole elu seeski suuski oma käega katsunud või neid isegi päris elus näinud, seega olime isegi natuke ärevuses, et kuidas meil (tal) see asi välja kukub. 
Kui nüüd aus olla siis just tuli meelde, et Miia, Milla, Manda majas oli väike suusarada ja suusad mida Greta on küll jalga proovinud.
Tegelikult minu ärevus oli selline mõnus. Mul oli tunne, et Gretale meeldiks suusatamine ja mul oli suur tahtmine talle natuke suusatamisepisikut sisse süstida. Ikkagi 50% eestlane :)

Greta võttis kogu sündmust nagu kala vees. Ma arvan, et võib olla tal väikene närv ikka oli sees, aga kuna tal tõesti ei olnud õrna aimugi mida teda otseselt ees ootab siis eriti midagi ei pabistanud. Ma arvan, et suur lootus lund näha oli nii suur, et see võttis kogu hirmu teadmatuse eest ära. Võib olla ka ta lihtsalt ei kartnudki midagi nagu ta mulle väitis.

Kui sobivad saapad ja suusad olid kätte saadud võis Greta tunniga alustada. Tegu oli 30 min eratunniga. Õpetajaks oli VÄGA meeldiv mees nimega Scott. Ta oli nii rahuliku jutu ja olemisega, et meie Petega armusime tasse otsekoheselt. Gretale meeldis ta ka. 
Kõigepealt harjutasid nad kõndimist üks suusk jalas.
Siis üks tiir kahe suusaga kõndimist ja peale seda kohe mäest alla sõitu.
Ma olin nii üllatunud, et Greta kõike nii vabalt võttis ja oli kohe nõus mäest alla sõitma. Ma mäletan kui mina esimest korda lastemäe otsas suuskadega seisin (täiskasvanuna) ja pidin püksi kakama, kuna ma olin kindel, et tapan alla sõites kõik mäel olevad lapsed ja kuna pidurdada ei oska siis sõidan kindlasti üle mäeääre otse kuristikku. Õnneks ma küll kedagi ära ei tapnud ja püksid jäid ka kuivaks, aga mitmele lapsele sõitsin otsa küll. Kuristikku ka ei kukkunud, kuna viskasin poole mäe peal lihtsalt pikali ja sinna ma siis jäingi nii kauaks kui mu tuttavad mu sealt ära lohistasid. Õnneks kohe kui mulle näidati kuidas suuskadega mäest alla sõitmine käib olin ma võimeline paar tundi hiljem mööda värvilisi radu kihutama (punased ja sinised, mustadest hoidsin igaks juhuks eemale).
Meie laps kukkus ka esimesel mäest alla sõidul, aga see oli nii esimene kui ka viimane kukkumine.

Mäest üles ronimine Gretale eriti ei meeldinud ja siis tal läks nägu natuke nutuvõrule. See oli ka sellepärast, et ta on oma iseloomult selline laps, kes arvab, et kui keegi teda õpetab siis see tähendab, et ta ei ole hea või ei oska asja hästi. Me seletame talle tihti, et selles kogu mõte ongi, et kui sa midagi õpid siis sa ei peagi seda enne oskama ja kui teised õpetavad ja sul kohe välja ei tule siis on asi vaid harjutamises ning õpetamist ei tasu liiga kriitiliselt hinge võtta. Ta tuleb mõnikord balletitunnist ka nutuse näoga, kuna õpetaja on talle öelnud, et Greta hüppa natuke kõrgemale või midagi selle sarnast :)
Sama selle mäest ülesse ronimisega ja suuskade paralleelselt hoidmisega. Imelik oleks ka kui laps seda kohe peale 10 minutit suuskadel olemist korralikult oskaks (kuigi eks võib olla on ka selliseid lapsi kes sellega loomulikult hakkama saavad).
Peale paari korda mäest ülesse kõndimist ja alla laskmist ültes Scott, et võtame siis parem suusad alt ja kõnnime hoopis ülesse, et sedasi ei lähe liiga palju aega tunnist kaduma ka. 
Kui nad olid paar korda mäest alla laskmist harjutanud siis harjutati pizza tüki sõitu :)
Poolest tunniks esimeseks korraks täitsa piisas. Eks see ole omaette kogemus juba lihtsalt raskete suusasaabastega kõndida ja rohkem kui 30 min pikk tund oleks vist Greta jaoks liiga pikaks ja väsitavaks läinud. 
Siit väike video ka
Kokkuvõtteks võin öelda, et me Petega olime igal juhul väga uhked Greta üle. Greta ise jäi ka rahule. Ma kohe peale suusatamist ei hakkanud ta käest uurima mida ta asjast arvas, kuna tahtsin talle anda küllaldaselt aega seedimiseks ja ise järeldusele tulla, et kas meeldis või mitte. Kingituseks, et ta nii tubli oli ja nii hästi hakkama sai viisime ta pärast linna jäätist sööma. Me tahtsime sellest esimesest korrast talle väga positiivse tunde jätta, et ta ikka tagasi suusatama tahaks tulla. 
Ma hiljem uurisin ta käest, et mida ta asjast arvas ja ta ültles, et talle väga meeldis mäest alla sõita. 
That's my girl!!!
Järgmisel nädalalõpul jälle.
PS. Mul on plaan ise ka üks tund lähitulevikus võtta, et mäest alla kihutamist natuke meeldetuletada ja lihvida. 

Pühapäeval (täna) käisime taas ujumas. Sel aastal siis juba kolmandat korda. Panen siia ajaloo tarbeks igaks juhuks kirja :)

8 comments:

  1. Väga tubli ja vapper Greta!
    Naljakas on vaadata ilma lumeta suusatamist ja sinu suusatamiskogemuse kirjelduse peale naersin kõva häälega :)

    ReplyDelete
  2. Kuna mul endal sel korral suuski all ei olnud siis ma ei tea mis tunne sellise katte peal suusatada oleks. Päris lume mõõtu see kindlasti välja ei anna aga samas ajab asja ilusti ära. Parem see kui mitte midagi :)

    ReplyDelete
  3. Kindlasti.
    Meil on lumi, aga pole suuski ...

    ReplyDelete
  4. Hiiumaal vist pole mägesid ka :)

    ReplyDelete
  5. nii naljakas, et on täiesti 2 erinevat õpetajate koolkonda. ühed ütlevad, et tuleb alustada sahka sõitmisest (see pizzatükisõit siis) ja teised, et see on vale stiil ja suusad tuleb ikka paralleelselt hoida ning kohe rõhuda suusa pööramisele jne

    ReplyDelete
  6. Ma arvan, et Greta tunni põhjal on veel vara öelda mis õpetamise stiiliga tegemist.
    Ma arvan, et esimese 30 minutiga 4 aastasega pööramisele rõhku panna oleks natuke vara. Kõige tähtsam on ju ikkagi, et laps saaks mäest alla laskmise maitse suhu ja seda Greta ka sai. Saab näha mida talle järgmises tunnis õpetatakse.

    Samuti ma arvna, et kui minna nädalaks päris mägedesse suusakooli siis sealne õpetus võib erinev olla, kuna seal tegu ju ikka intensiivõppega ja kasutusel PÄRIS mäed. Seal kus meie käime sa võid käia nii tihti või nii harva kui sa ise tahad. Õige suusatamise tunde saad sa alles siis kui päris lumel oled.

    Mulle endale isiklikult olid tähtsad mõlemad stiilid kui mina esimest korda mäega silmitsi olin ja nende õppimiseks läks umbes 40 min. Ülejäänud töö oli vaid praktika :)

    Aga jah, ma arvan, et seda kui hea suusataja me laps on saame alles siis teada kui me päris lumel oleme suusatamist proovinud. Alustuseks on aga minu arvates need tehismäed ideaalsed.

    ReplyDelete
  7. Meil on kooli kõrval täitsa kobe mägi :) nii kobe et ma küll sealt suuskadega alla sõita ei julgeks :D
    Aga ma mõtlesin jah rohkem murdmaasuuski.

    ReplyDelete