Thursday, 9 January 2014

NÄDALALÕPP LONDONIS

Ma siis nüüd alustan oma romaaniga meie eelmisest nädalalõpust. Proovin seda teha enne kui uus nädalalõpp uute sündmustega peale tuleb.

Kõik sai alguse sellest, et Pete firmale tuleb kasuks kui ta jõulude või uue aasta ajal teatud summa oma firma 'jõulupeoks' kulutab. Kuna Pete firma omanikud oleme meie kahekesi siis tähendab see seda, et võime ise valida mida teha tahame. Kuna jõulude ajal oli nagunii hirmus kiire ja palju toimetusi siis otsustasime selle 'peo' hoopis uue aasta algusesse lükata. Eelmisel aastal pidasime sama peo samuti jaanuari alguses maha ja siis läksime kogu kambaga (mina, Pete ja Greta) teatrisse. Sel korral teatrisse enam uuesti ei kutsunud, kuna käisime just enne jõule juba ühte etendust vaatamas. 

Seisimegi taas probleemi ees, et mida teha või kuhu minna. Inglismaal on meeletult palju imelisi ja huvitavaid kohti kuhu minna aega viitma, ole ainult mees ja vali endale sobiv koht välja. Noh meie  peres ei ole kohavalijaks pea kunagi mees vaid mina ja eks mul oligi siis aeg meile ruttu midagi põnevat välja otsida. 
Ma tõesti ei teadnud kust otsast alustada. Hirmsasti oleks tahtnud linnast välja kuskile rohelusse, AGA kuna meil on viimasel ajal õues vaid vihm, torm, üleujutused, torm, torm, vihm ja veel rohkem üleujutusi siis kuskile loodusse minemine ei oleks just eriti tark mõte olnud. 

Kui mul toiduallergiaid ei oleks siis oleksime arvatvasti valinud mingi kuulsa koka restorani ja sinna sööma läinud (kuigi ma ei tea kui reaalne see oleks olnud, kuna sellistesse kohtadesse peab tavaliselt laua juba mitu kuud ette broneerima). Kui aus olla siis ega mu allergiad ei takistaks meil seda tegemast, kuna pea iga restoran kohe kindlasti leiaks mulle oma menüüst midagi söödavat, aga milleks siis maksta £100 või rohkem toidu eest mida ma ise võin kodus endale vabalt kokata. Nii, et huvitavad ja kallid restoranid jätsime välja.

Mõtlesime hoopis pearõhu panna hotellidele, otsida üks ilus ja eriline hotell koos basseiniga (spaga). Mida luksuslikum seda parem :)
Ma küll ei tea mida me teeksime ilma Google otsinguta. Panin otsingusse sõnad 'erilised hotellid' (inglise keeles siis loomulikult) ja hakkasin pakutavaid internetilehti ükshaaval läbi vaatama. Peale mõningast otsimist jäigi silma üks leht kus pakuti luksuslike hotelle ja puhkusi üle maailma sooduspakkumistega. Meid huvitasid sel hetkel vaid UK sisesed hotellid ja need mis meist mitte rohkem kui tunnise autosõidu kaugusel oleks. Veel oli meie sooviks see, et hotel ei oleks liiga moderne oma sisustuse poolest, kuna meie jaoks on sellised ööbimiskohad natuke liiga igavad.
Valik oli väga suur, nii välimuse kui ka hinnaklassi poolest. Mõnede hotellitubade hind üheks ööks oli näiteks alates £1400 :)

Et siin juttu mitte liiga pikaks venitada siis lõpuks valisime välja ühe hotelli Londonis. Mõtlesime, et mida me sinna maale ikka ronime, Londonis on vähemalt ka vihmaga midagi näha või kuskile minna. 
Kuna internetis olid pakkumised vaid kahele inimesele siis enne broneerimist helistasime igaks juhuks hotelli, et küsida kas me võime ühe 4 aastase endaga kaasa võtta. Meile vastati lahkelt, et neil ei ole mingit probleemi Gretale  eraldi voodi panna mille eest me eraldi maksma ei pea. Meil oli selle uudise üle hea meel kuna internetilehel oli öeldud, et lapse puhul tuleb maksta täiskasvanud voodi eest ja ma muretsesin, et see paneks meie toa niigi kalli hinna automaatselt veel vähemalt 100 naela võrra kallimaks ja siis me läheks juba oma lubatud summast üle.

Algul oli meil plaan Londoni rongiga sõita. Siis aga hakkasin mõtlema, et kui me ööseks Londoni jääme siis peame ju tagasi koju tulles uued rongipiletid ostma. Seega sõit oleks meile maksma läinud üle £30. Meil on rongiga sõitmine siin riigis jube kallis. Uuest aastast tõusid rongipiletite hinnad taas mitu protsenti nii, et tihti on autoga liikudes palju soodsam. Vaatasime, et hotell asus meie majast 30 minuti autosõidu kaugusel ning edasitagasi sõit autoga oleks meile maksma läinud vaid £6. Pete helistas ruttu hotelli ja sai teada, et neil on oma parkla täitsa olemas ning kui neil vaba ruumi on siis saame sinna parkida. Mõeldud tehtud. (pärast lugesime hotelli brosüürist, et ööpäevane parkimine hotelli parklas maksab £30-£40 aga kui me hotellist järgmisel päeval lahkusime siis ei küsinud parkla raha meie käest keegi.)

Laupäeva hommikul asusime siis teele. Õues sadas paduvihma.
Greta on meil ikka üks täielik hotellide fän. Kui ta seda uudist kuulis, et meil on plaan kuskile hotelli minna siis ta ei jõudnud seda päeva ära oodata. Koguaeg küsis, et millal me juba läheme ja pakkis oma kotti. Tal juba väikesest peale on meeldinud erinevates hotellides ööbida. 
Kui ma sobivat hotelli meile valisin ning sõelale oli jäänud kaks hotelli siis ma lasin Gretal hotelli piltide järgi valida millisesse tema tahaks minna. Kui Greta oli oma valiku teinud ja ma küsisin talt, et miks just see hotell siis ta vastas elevalt, et sellepärast, et seal saab süüa. Nimelt langetas ta oma otsuse restorani söögilaudade piltide järgi :). 
Millal me lõpuks kohale jõuame

Laupäeva hommikul asusimegi teele. Ilm oli hall ja vihma tibutas. Olime rahul, et saime omas autos istuda. London oli vaikne, ummikuid ei olnud seega ei läinud kaua kui olimegi juba hotelli ukse ees.
Kui auto esiaknast vaadates oli ilm jube siis külje aknast vaadatuna poleks nagu vigagi olnud.
Valisime oma hotelliks ühe peeneima hotelli Londonis The Landmark London
Ilusa ilmaga näeb hotelli peauks välja selline
Pilt hotelli veebilehelt
Andsime oma autovõtme ära
Kuna tegu oli prestiizika hotelliga siis ei tulnud kõne allagi, et me ise oleks võinud oma kolme imepisikest kotikest kanda ;)


Hotelli check in oli kell 15.00 aga meie jõudsime hotelli  kella 12 ajal. Tuli välja, et meie tuba oli juba valmis seega saime kohe oma võtme kätte ja võisime oma tuba 'otsima' minna. 

Liftis

Tuppa jõudes rivistasin Pete ja Greta ruttu seina äärde, et kaameraga paar klõpsu teha enne kui me oma asjad tuppa laiali laotame.


Meie soov oli saada tuba mille aknad ei avaneks tänava poole. Meie soov täideti, toa akendest avanes selline vaade



Enam rohkem poseeritud fotot ei saagi olla  ;)


Tee valmistamine
Kui ma meie eelmise aasta jõulupilte vaatasin siis jäi mulle silma, et ma ei olnud ühelgil pildil, nagu ma ei olekski seal olnud ja meie tegemistest osa võtnud. Lubasin siis endale, et pean Pete ikka sundima ka minust paari pilti tegema kui me perega kuskil käime või midagi teeme. Pete vihkab fotograafi rolli. Ta saaks sellega suurepäraselt hakkama kui ta samal ajal nii palju ei viriseks, et ta ei oska ja, et kindlasti ei tule tema tehtud foto ilusad välja. Nüüd ma enam ei palu tal pilti teha vaid ma lihtsalt anna kaamera kätte ja lasen tal suvaliselt klõpsutada. Ega tulemus suurt midagi kiita ei ole, aga vähemalt ei ole need pildid nii poseeritud kui see ajakirja lugemis pilt :)
Vannituba oli meil ka kui omaette tuba kuigi pildi peale on nii raske seda õiget 'pilti' saada.


Nii, et kokkuvõttes olime oma toaga väga rahul. Õhtuks olime juba nii harjunud nagu oleks tegu olnud oma koduga. Me just rääkisime, et tuba ei tundugi enam nii suur kui alguses ja et meile täitsa meeldiks omada sama suurt magamistuba koos vannitoaga. 
Eestis elavatele inimestele loomulikult ei ole suured toad ja vannitoad mingi 'big deal' aga siin Londonis olevates standard majades on toad ikka nii imepisikesed, et ka normaalse suurusega toad võivad tunduda kui paleed :)
Kui olime natuke toas mõnulenud otsustasime ülejäänud hotelli avastama minna ning siis Londoni peale kolama. 

Internetist võetud foto

Internetist võetud foto
Õnneks oli hotell üsna tühi ja ma sain rahus pilte teha. Õnneks siis sellepärast, et kuna tegu oli ikkagi 5 tärni hotelliga siis ma tahtsin seal ka vastavalt käituda ja mitte kohe sisse astudes igat nurka pildistama hakata :) Tegelikult sain ma vist küll pea iga nurga pildistatud (hotelli peldikus mul kahjuks ei olnud kaamerat kaasas, aga seal oleks küll palju pildistamis materjali olnud) ja seda eelkõige sellepärast, et ma tean, et mul on paar sellist lugejat keda need pildid siin väga huvitavad.







Pilt internetist

Need kellele lifitga sõita ei meeldi, nende jaoks olid trepid. 


Kohe Hotelli tagaukse juures üle tee oli rongijaam. 
Ma juba kodus uurisin välja mida huvitavat hotelli lähedal teha oleks ja silma jäi Sherlock Holmes-i muuseum. Väikene jalutuskäik ja olimegi kohal. See muuseum oli tõeline üllatus meile. Kuna meil mingeid eelnevaid ootusi ei olnud siis arvatavasti sellepärast me olimegi nii vaimustusest sellest kohast. Muuseumist endast aga eraldi postituses. 
Paar pilti Londoni tänavatest


Greta tahtlikult tegi pildi tegemise ajal sellist kurba nägu. Tegelikult oli ta väga rõõmus kogu aeg.

See rohelise kupliga maja sellel pildil on kuulus Madam Tussauds (vahakujude muuseum)


Sherlock Holmes Hotel 
Linda nimelistel on Londonis täitsa oma bar olemas :)

'Väike' õhtusöök enne kui tagasi hotelli läksime
Ilmaga meil vedas, vihmavarju ei pidanud kordagi kasutama.
Meil oli kindel plaan õhtul ujuma minna. Loll lugu oli aga see, et lapsed olid basseini lubatud vaid hommikul vara ning õhtul ajavahemikus 18.30-21.00. Tavaliselt hakkab me laps juba peale 19.00 magama minema, aga kuna olid viimased koolivaheaja päevad siis oli päevaplaan nagunii juba segamini ja see hiline ujumine sobis meile üsna hästi.Tagasi hotelli jõudes oli meil veel tunni võrra aega enne kui saime ujuma minna. Pete ja Greta läksid hotellituppa chillima, mina tegin kaameraga väikese jalutuskäigu hotelli peal.





Hotellis jäi mulle silma üks vaateaken. Ütleme nii, et ma täielikult armusin sellesse. Ma ostan endale hea meelega riideid (sealt teatud ühest White Stuff poest :), küll mitte tihti ja samas riiete hulluks või moe järgijaks ma ennast kindlasti nimetada ei saa, aga vot sealt aknalt oleks ma tahtnud KÕIKI neid asju nii mulle kui Petele. Ma tean, et need oleks meile istunud kui valatud.
Ka kõik need kotid, kuigi ma pole üldse käekottide kandja (kuna mu selg ei kannata ühel õlal kottide kandmist)...ja need pikad nahkkindad…ja need sallid ja karvased kraed…ohhhhh… 

Siis oligi kell LÕPUKS 18.30 ja me võisime ujuma minna. Oh, kui mõnus. Jooksmine ei ole üldse my cup of tea aga ujumist ma jumaldan. Seda enam kui saan seda teha kloriinivabas vees. Noh, see, et sulle veest välja tulles sussikesed ja hommikumatel ulatatakse see on loomulikult veel kirsiks tordile. Mullivann ja saun olid loomulikult ka olema, aga seda pean ma ütlema, et nii paljudes erinevates hotellides kus ma olen käinud, ei ole ükski saun nii hea kui Eesti kodusaunad. Selles hotellis oli üldse tegu sanariumiga mis on küll nagu saun aga mitte nii intensiivne. Ma isiklikult ütleks, et tegu oli suure naljanumbriga :) 
Ma ei näe mingit mõtet istuda täiesti leiges ruumis. Isegi kergelt higistama ei ajanud. Samas saan täitsa aru, et inimesed kes ei ole saunas kunagi käinud või saunaga harjunud siis nende jaoks võib selline soe ruum üsna lõõgastav olla. Nii, et jah, kui me tahan saunaelamusi saada siis peame ikka Eestisse tulema. 
Basseinis olime üle tunni aja. Ma ei mäletagi mis kell Greta lõpuks voodisse sai, aga mingi aja pärast magas ta nagu koer :D
Esimest korda oli hotelli voodi sama mugav kui kodus. Padi oli just nii madal ja madrats just nii kõva kui meile meeldib. Me ei ole pehmete madratsite fännid. 
Ainuke probleem oli, et linad olid nii värsked ja crispised, et iga liigutuse juures sahisesid. Täiesti lõpp, kogu aeg tegi keegi oma linadega häält. Kuna Greta magas ju ka meie toas siis oli seda sahistamist veel eriti palju. Ma ei tea kas ta tavaliselt ka nii palju magades vähkreb, kuna kodus ma ta liigutusi oma tuppa ei kuule. Mingi aeg ärkas ta üldse ülesse ja tuli meie voodisse ja nii me seal kolmekesi sahistasimegi kuni kella 9ni hommikul. 
Me olime täiesti üllatunud, et nii pikalt magasime ja, et keegi koridoris kõndides meid ülesse ei ajanud. Panime kähku riidesse ja läksime sööma.

Hotellis olid päeval toimuva pulma tarvis lauad ülesse pandud ja juhtkond tegi väikese koosoleku oma töötajatele.

Meid juhatati lauda ja alata võis tõeline feast.
Meil Petega oli hommikusöök hinna sees ja laste hommikusöök maksis vastavalt lapse vanusele. Greta hommikusöök oleks seega maksma läinud £4. Minu arvates väga normaalne hind.
(Etteruttavalt olgu öeldud, et pärast tuli välja, et Greta eest ei küsinud meilt keegi pennigi lisaraha. Ta tuli meiega täiesti tasuta kaas. Me ei pidanud ta voodi eest maksma, ta hommikusöögi ega ka spa külastamise eest). 
Pakutav söök nägi välja imeline. Väga palju valikut ja kõik väga peenelt presenteeritud. Restoranis ma isegi ei võtnud oma kaamerat kotist välja, kuna see oleks tõesti imelik välja näinud kui ma seal igat sidrunit ja peekoni viilu pildistama oleks hakanud :) Tahtnud oleks aga küll.
Pilt hotelli veebilehelt. Tegu kahjuks lõunasöögiga.
Kui me kõrvalt lauast üks kõrgklassi vanaproua ja härra lahkusid siis ma ikka tegin ruttu paar klõpsu Pete telefoniga.
Söögiga oli nii, et iga kord kui sa tahtsid minna endale midagi juurde võtma siis võeti sult vana taldrik ära. Mina näiteks alustasin puuviljadega ja pärast tellisin seeneomleti peekoniga. Pärast tõi Pete mulle veel ühe väikese taldrikutäie puuviljasalatit. Seega mina kasutasin kokku kolme taldrikut. Minu kallil abikaasal oli neid kasutatud taldrikuid aga kokku üle KAHEKSA! Viimane nägi välja selline
Gretale pakuti kuuma kakaod. Ma küll ütlesin kelnerile, et väikene tassike palun, aga kohale tuldi sellise lahmakaga. Pete ütles, et see ongi väikene tass. Mina lootsin saada sellist väikest tassikest nagu siin üleval oleval pildil. 
Ma kohe ei salli kui ilmaasjata läheb toitu raisku. Vahet ei ole kas selle eest on siis makstud või ei ole. Ma ju teadsin, et väikese tassikese kakaod oleks Greta ehk ära joonud aga sellest suurest võttis ta paar lonksu ja juba oligi isu täis. 
Restoranis olles ma taas rääkisin Petega kui tähtis see on, et lapsel oleks head lauakombed. Mul ei ole midagi selle vastu, kui Greta kodus kartuliputru kas või sõrmedega sisse ajab, kui ta samal ajal teab ja oskab õiges kohas õigesti käituda. Pean siin eelkõige just lauakombeid silmas. Mitte, et ta käituda ei oskaks, aga ma tahaks sellele veelgi rohkem rõhku panna. Ikka pidime talle meelde tuletama, et küünarnukid laualt ära ja, et kui vorstitükk on liiga suur siis tuleb see noaga väiksemaks lõigata mitte seda hammastega järama hakata jne. 

Eks need kombed saa alguse ikka eeskujust ja praktikast. Päris iga päev kodus ei viitsi ka õhtust süüa nagu lõunastaks kuninganna juures seega ei jäägi palju muud üle kui tihedamini restoranis käia, et lapsel rohkem praktikat oleks. 
Tegelikult ega need restoranis käigud tänapäeval ka midagi nii palju ei aita kuna enamus restoranides on kõik nii lapsesõbralikuks tehtud, et see on täiesti normaalne kui värvipliiatsid on siin ja värvipliiatsid seal, jalad tooli peal või toit laua all. Viie tärni hotellides-restoranides on see latt ikka natuke kõrgemal, kuigi samas ega keegi sind välja viskama ei tule kui laps noa ja kahvliga ei söö. 
Ma arvan, et lihtsalt mulle on see tähtis, et me lapsest kasvaks inimene kes oskaks erinevates sotsiaalklassi situatsioonides vastavalt käituda ja ennast igas olukorras enesekindlalt ja 'koduselt' tunneks. 

Varsti oligi aeg oma kolm kompsu kokku pakkida ja tagasi koju sõitma hakata. Koolivaheaeg hakkas läbi saama.
Sama päeva õhtul hakkasime Petega Sherlock Holmes-i uut osa vaatama (see uus ja moodne Sherlock siis) mille olime eelnevalt lindistanud. Me peaaegu mõlemad karjatasime kui ühtäkki ilmus ekraanile hotell kust me just olime olnud! Üks osa seeriast oligi filmitud Landmark hotellis. Milline huvitav kokkisattumus.
Alguses valime suvaliselt hotelli, siis külastame suvaliselt Sherlock Holmes muuseumi ja siis kui tuleme koju hakkame Sherlock Holmes-i vaatama kus tegevus JUHUSLIKULT toimub just seal kust me paar tundi tagasi tulime!

Nii, et selle aasta teine nädalalõpp läks taas 10sse!

(Ps, kolmas nädalalõpp saab samuti tore olema kuna siis on mul sünnipäev ja meil tuleb sõpradega PIDU :)

12 comments:

  1. Mis programmi sa kasutad, et sul mõned fotod koos on üheks fotoks?

    ReplyDelete
  2. Minu laps on tohutu Holmesi fänn ja viimast seriaaliosa ootas ta nagu hingeõnnistust :) Ning just rääkisid oma poisiga, et kui Londonisse satuvad, siis Holmesi muuseumisse tuleb kindlasti minna.
    Hotell on peen, vahepeal sedasi kodust välja saada on nii mõnus.

    ReplyDelete
  3. Kui teil majas natukenegi ruumi on, saate lasta omale soome sauna panna. See on vaid leiliruum, nii et veeühendust pole vaja, hea, kui vannituba ligidal oleks. Üks inglise firma paigutab neid, soomes valmistatud komplektid.

    ReplyDelete
  4. Liilia, ma kasutan Picasa-t. Panen kaks üheks kokku, et piltide arvu vähendada :)

    Ritsik, ära siis mingil juhul mu Holmesi muuseumi postitust oma lapsele näita.
    See on üsna väikene muuseum aga kuna mul on plaanis põhjalik ülevaade teha (et need inimesed kes Londoni võib olla kunagi ei satu ka näha saaks) siis see postitus või su lapse ootused ja üllatused ära rikkuda. Palju parem on sinna minna just enne mitte midagi teadmata :)

    Pagulane, oh kui ainult oleks ruumi! Jääb loota, et kui me võib olla Greta secondary kooli ajaks kuhugi mujale kolime , et võib olla siis on uues majas leiliruumiks ruumi…kuigi ma kahtlen kuna kui me tahame kuskile hea kooli juurde kolida siis arvatavasti ei suudaks me endale suuremat maja nagunii osta :(

    ReplyDelete
  5. Väga-väga ilusad pildid! sügisese Londoni külastuse ajal jalutasime seal tänavanurgal, kust Madame Tussaud paistis. Sherlock Holmesi muuseumis ja Tussaud`s käisime 3-4 aastat tagasi. Meile väga meeldis. Mis mind üllatas ja mitte ebameeldivalt, et KUI VÄIKESED elamised ikka olid. koridorid, toad, no ikka tillu-tillukesed. very english indeed. Oi ma ootan uut Sherlockit, ka väga stiilne. Ise olen küll paadunud vene - Sherlocki fänn, ikka üle Livanovi ei ole, aga Benedict on väga kindlalt kannul. Ja Lestrade / Rupert Graves, oeeehhhhhh. Ilusat sünnipäeva!

    ReplyDelete
  6. Oi kui ilus. Minu teadmised Inglismaa hotellidest piirduvad kahjuks Agatha Christie' raamatutes kirjeldatuga. See hobuselamp tundus kuidagi väga inglaslik. :)

    Eesti kortermajades kannavad vannitoa nime muide pesemisvõimalusega seinakapid (mõõdu poolest). Sellepärast on väga paljud eestlased oma vannitubadest vannid välja viinud ja paigaldanud ainult dušikabiinid, et mahuks ümber ka keerama ja näiteks tuhvleid põrandale jätma. Ma oma seni ainsalt Inglismaa-reisilt 24 aastat tagasi mäletan ikkagi natuke suuremaid ruume kui keskmises Annelinna korteris on.

    Uus reis tuleb kohe-kohe, nimelt oleme reedel kahe nädala pärast kuus tundi Inglismaal, Lillebror ja gäng jäävad küll vanaema hoolde ... Kas oleksid nõus kirja teel selle kiirvisiidi võimalikult huvitavaks muutmise asjus natuke nõu andma ja kui, siis kuidas Sinuga ühendust saab? (võid näiteks minu juurde kommentaaridesse aadressi jätta, kui sobib - ma ei avalda)

    Ilusat sünnipäeva ka ja palju rõõmu!

    ReplyDelete
  7. Oh, saunad! Naljakas, et seal korraliku Eestipärast ei leia. Mina käisin elus esimest korda saunas möödunud suvel :P Uskuge või mitte, vihkasin varem saunas käimist (kuigi polnud seda kunagi proovinud) Ja sellest ühest kuumast suveõhtu saunapeost sõpradega piisas. Suplus jahedas tiigis oli lihtsalt PARIM! Kokkuvõttes hakkas mul aga igav, sest ükski sõber ei jaksanud nii palju saunas istuda kui mina :P

    Aga pildid on ilusad ja see hotell tundub täpselt parajalt mugav ja kodune.

    ReplyDelete
  8. Kroonijuveel, sul oli siis mõned pildid täitsa tuttavad ja kui kunagi ka Holmesi muuseumi pildid siia ülesse saan siis on ärvatavasti täielik äratundmisrõõm :)

    Reet, eks neid hotelle ole siin igasuguseid :) On ka jubedaid :)
    Meil siisn Inglismaal on seinakapi suuruseid magamistubasid ka :( Meie kolmas tuba on näiteks väiksem kui 2mX2m. Heal juhul mahub üheinimese voodi sinna sisse ära. Meie kasutame seda 'kontorina'. Magada ma sellises karbis küll ei suudaks ilma, et paanikahood peale ei tuleks :)

    Jätan su blogisse hea meelega oma maili aadressi :)

    Kris V, saunad on ju skandinaavia maade värk rohkem. Siin leiab saunu vaid korralikemates hotellides. Kodudes ei ole üldse, või siis vaid sel juhul kui keegi on ise kuskilt põhjamaalt pärit või kellel on saunadega rohkem kokkupuudet olnud (ja on miljonäär, et saun oma majja ära mahutada :)
    Aga seda ma ei suuda küll uskuda, et sa alles nüüd saunaga tutvust oled teinud :)

    ReplyDelete
  9. Kaua oodatud, kaunikene! Seda see postitus on , tõepoolest, ja nii tore et sellisel viisil `´pidutseda`` saite!Ilmselt polnud see mina, kes pidi hotellidest huvituma, aga tõsi, ka mina olen suur hotellide fänn ja iga foto siin pakub suurt huvi. Sellest on jah kahju, et fotokaga pole sünnis igale poole klõpsima minna, aga olen ise ka salamisi keelatud klõpse teinud ja nii on sellistel viisil tehtud klikid veelgi hinnalisemad. Oh kui kahju, meil oli see Holmesi lugu telekas just sel nädalal ja ma ei vaadanud! Oleks teadnud, et see hotell, oleks kindlasti kaenud.Jube naljakas tundub kui lugesin selle Holmesi muuseumi kohta - kunagi kui kavatsesin Londonisse tööle minna, kandideerisin sinna muuseumisse tööle! Mäletan vaid seda, et üks mida kandidaadilt nõuti oli see et ei tohtinud olla riiete alt välja jäävaid silmapaistvaid tätoveeringuid! Sauna kohta niipalju, et olen oma tuttavatele soovitanud soome sauna Soome Meremeestekiriku juures, http://www.finnishchurch.org.uk/107-sauna Kuna tegu soomlaste saunaga siis kuumust ja leili jaguvat. Teile vist üsna pikk maa sinna sõita, metroo on küll ka kusagil seal lähedal olemas.

    ReplyDelete
  10. Biancat, tead ega sa palju midagi ei kaotanud, et seda Holmesi ei näinud kuna ega seda hotelli seal nii palju ei näidatud. Lihtsalt esiust korraks ja siis ülejäänud tegevus toimus alumise korruse restoranis kus ma pilte ei teinud, küll aga käisime seda vaatamas. Meile endile oli see lihtsalt suur üllatus, et selline kokkusattumus.

    Ning ma arvan, et see on hea, et sa sinna muuseumi tööle ei saanud. See on nii imepisike koht. Ühe töötaja töö oli lihtsalt kahe korruse vahel trepil seista ja kellukest tilistada kui üks tubadest vabaks sai, et lisa inimesi juurde lasta. Igal pool oli nii vähe ruumi, et korraga sai vaid 5 inimest ühes toas olla :)

    ReplyDelete
  11. Tore et kirjutasid. Ma pole ise sinna muuseumi jõudnud ja nagu nüüd näen siis õige valik, sest Londonis ikka muuseum tähendab teadagi - kogu päeva või nädala külastust. No ma olin ju eelnevalt Eesti Rahva Muuseumi töökogemusega, siis nagu vana kala.Hahaa, ja tätoveeringuid ka polnud.Kuigi, olgu kasvõi London - kellukesehelistamise töö mind ei rahuldaks!

    ReplyDelete
  12. aitäh , täiesti fantastiline lugemine ja võrratud pildid ...

    ReplyDelete