Wednesday, 29 January 2014

MÕNI SÕIDAB KOOLI AUTOGA, MÕNI KÕNNIB, MÕNI...

Ma alles mõni aeg tagasi avastasin, et kuigi me elame äärelinnas siis meie laps käib tegelikult külakoolis. Tegu küll ei ole imepisikese (kolme maja) külaga, aga ikkagi külaga. Tänu sellele sõidan ma hommikul, Gretat kooli viies, teed pidi mis linnast välja viib ja kus ei ole kunagi mingeid ummikuid. Gretat lasteaeda viies oli enne kella 9 hommikul alati suured liiklusummikud mis 5 min sõidu 20 minutiliseks venitas. Nüüd on aga kooli sõit lausa lust ja lillepidu. 
Kõige ilusam selle sõidu juures on see, et me sõidame mööda erinevatest põldudest ja karjamaadest ning IGA päev vähemalt korra sõidan ma mööda ratsutajatest. Nende nägemine toob alati nii mõnusa sooja tunde peale. Eriti veel kui nendest möödasõitvad autod kiirust vähendavad, et hobuseid mitte hirmutada, ja ratsutajad ning autojuhid üks teisele tänutäheks kätt vibutavad (mina loomulikult ka :)
Iga kord kui ma nendest hobustest mööda sõidan on mul nii suur tahtmine neist pilti teha, aga kuna tee on selline, et selle äärde ei saa isegi mitte korraks autot seisma jätta (väga kitsas) siis pole mul kunagi see pildi tegemine õnnestunud.
Nädalalõpul aga viisin Greta kooli juurde sünnipäevapeole ja kui me kiriku uksest välja astusime jäid ühed ratsutajad oste objektiivi ette :)  
Hobustele lisaks näeb meil siin ka teisi loomi. 
Mitu nädalalt järjest hommikuti Greta kooli viies ja tagasi koju sõites näen ma alati ühe ja sama koha peal üle tee minevat REBAST. Rebased ei ole meil siin haruldus ei maal ega linnas. Linnas jooksevad nad vabalt ringi ja nad isegi ei karda inimesi enam. Naljakas oli aga see, et see rebane alati samal kellaajal samas kohas üle tee läks. Nagu oleks üle tee tööl käinud. Mitu päeva nägin teda ja siis järsku ei olnud rebasest enam haisugi. Ma algul arvasin, et võib olla lasti töölt lahti, või vahetas töökohta. Auto alla jäämine oli ka täitsa võimalik. 
Kui ma täna hommikul koolist koju sõitsin siis oli minu kadunud Reinuvader Rebane, minu suureks rõõmuks jälle tagasi. Arvatavasti käis kuskil soojal maal puhkamas :)

See aga pole veel kogu lugu.
Ma olen paaril korral Gretaga autost koolini jalutades märganud nende kooli juures väikest valget hobust. Esimesel korral arvasin, et hobune on kooli toodud lastele vaatamiseks. Neil käivad tihti koolis igasugu tegeleasi (tuletõrjujad, põhjapõdrad, teater, muidu loomad jne) ja ma järeldasin, et ju siis keegi tõi poni kooli, et lastele loomadest rääkida jne.
Täna aga kui Gretaga kooli jalutasime ei uskunud ma omi silmi. See hobune kuulub ühele poisile nende koolist ja TA TULEB SELLE HOBUSEGA KOOLI!!! :) NII VÄGEV. Ja enne kui te küsima hakkate siis ei, tegu ei ole mustlastega :)
Poiss istub poni seljas ja ema kõnnib ees poisi koolikotiga. Poiss jalutab hobusega kooli värava juurde, hüppab hobuse seljast maha, võtab kile kostüümi seljast ära, annab emale musi ja kõnnib kooli!!

9 comments:

  1. ma näiteks ei mõelnudki , et mustlane, mõtlesin et Pipi (noh selline poisspipi:)).

    väga lahe, kui koolitee kulgeb läbi looduse, siis jälgid paratamatult aastaaegu (mitte ees ja taga kügelevaid autosid),

    minu lapse koolitee viib kurepesast mööda, oh kuidas ma neid ootan ja oh kuidas ma sügisel neid ära saata ei taha :P

    ReplyDelete
  2. Ma pärast mõtlesin jah, et ega Eesti lugejad ei arvakski, et tegu mustlastega, inglased aga küll :)

    Muideks täna tuli poiss jälle poniga kooli, sel korral oli ilus helepruun. Ma panin telefoni tahtlikult tasku (tavaliselt jätan autosse) ja tegin mitu pilti JA SIIS mu telefon lülitas ennast välja ja kõik mu pildid kadusid ära!!!!!
    Homme võtan fotoka kaasa :)

    ReplyDelete
  3. Meil on lehma karjamaa maja kõrval ja igal hommikul on lastel võimalik näha kuidas lehma tuuakse. Sügisel lasteaiast tulles vaatasime Martaga kuidas lehma lauta viidi.
    Hobuseid on siin ka paljudel aga arvan et koolis keegi nendega ei käi :)
    Ma ka ei osanud arvata et mustlane :)

    ReplyDelete
  4. Meie mõistes on kogu Hiiumaa üks suur karjamaa :)

    ReplyDelete
  5. A miks 5 minutiline autosõit, mis venis 20 minutiks ja mitte kohe jala 20-30 min hommikust jalutuskäiku? :-) T6esti, lihtsalt huvi pärast küsin
    Mari

    ReplyDelete
  6. Mari kohe seletan :)

    Kodust Greta lasteaeda oli üle 4km. Tavaliselt hommikul enne kella üheksat (ehk siis tipptunnil) sõites võttis see topelt, kui mitte kolmekordselt aega. Minul lasteaiast aga tagasi sõiduks vaid kuskil 7 minutit.
    Vaatasin Google mapi järgi, et täiskavanul kuluks selle vahemaa kõndimiseks ümbes 50 min. Alla 4 aastase lapsega aga kohe kindlasti palju rohkem. Ma ei näe vajadust, et last ja ennast sellise vahemaaga piinama hakata :)

    Sama käib Greta kooli kohta. Sinna sõiduks kulub mul hommikul 6 min, kuna pole mingeid ummikuid. Kõndides aga täiskasvanul 50 minuti ringis taas. Kuna on tegu väikese külateega siis ei ole selle autotee ääres isegi kõnniteid või mingit valgustust ja seega ei tuleks jala kõndimine kõne allagi ja teist teed ei ole ka kuna karjamaad on ees :)
    Aga ma ei kurda. Mu aeg on mulle nii kallis, et ma parem käin sutsti autoga ära ja saan siis oma ülejäänud ajaga midagi targemat peale hakata :)

    ReplyDelete
  7. Aitäh Alice, väga hästi saan siis aru:)
    4 km on t6esti palju. Mul endal on vaid veidi alla 2 km ja laps alles 1,5 st. istub veel kenasti kärus. Aga meie läheme lisaks veel läbi pargi ja nendel tänavatel praktiliselt autosid ei liigu ja laps hingab värsket 6hku.
    Ma saan aru, et teil oleks olnud ainult autosid täis tänav, mille ääres käia ja seal on ju kindlasti palju heitgaase jm, nii et loomulikult pole m6tet sellisel teel pikalt aega viita, vaid pigem ruttu kohale j6uda. Ja lapsevanemana ma tean, et oma aeg on vägagi kallis :)

    Seda koolitee pikkust ma ei teadnudki,aga nii üks kui teine - k6ik on vägagi arusaadav. Aitäh p6hjaliku vastuse eest:)
    Mari

    ReplyDelete
  8. Muideks meil räägitakse vahemaadest tihti ajaliselt mitte km -s. See annab selgema ülevaate kui kaugel mingi asi on. Näiteks 30 km autosõitu kiirteel võtab palju vähem aega kui 30km külavahe või linnateed jne :)

    ReplyDelete