Wednesday, 2 October 2013

VÄIKE PAGAR

Gretal on koolis igal reedel Cake Sale, ehk siis kookide müük. See on üks viis kuidas koolile raha korjata. Ühel reedel korraldab müüki üks klass, teisel teine jne. Greta klassi kord on novembris. Koogid ei pea just ise tehtud olema, aga enamuses on tegu ise tehtud cup cake-idega ja selliste kirjukoera tüüpi maiustustega. 
Mulle otseselt ei meeldi selline pidev magusate asjade lastele 'reklaamimine', aga kuna see müüb hästi ja toob koolile natuke raha sisse, siis igati asjalik traditsioon. Lastel ka tore koolinädala lõppu oodata ja siis midagi magusat saada (kuigi nad kindlasti saavad seda ka igal teisel päeval :).

Greta kahjuks sealt tavaliselt midagi osta ei saa, kuna enamus asju on valmistatud munaga, või siis paljud kes müüvad ei ole teadlikud kas kookides on muna või ei (alati ei ole müüjad need kes kooke on teinud). Mina muidugi selle üle ei kurvasta :) Polegi tal vaja seda hunnikut suhkrut ja värvaineid sisse ajada (paljudel kookidel on erksavärviline glasuur peal)

Et last mitte lõbust täiesti ilma jätta siis ma olen talle  lubanud, et reedeti võime hoopis kodus ise midagi küpsetada. Mitte nüüd küll igal reedel, aga ütleme nii, et mõnel reedel.

Üks selline reede oli eelmisel nädalal. Kuna ma olen nüüd uhke värske pärmi omanik siis on küpsetamine lausa lust ja lillepidu. Noh, tegelikult on kokkamine minu jaoks üks suur piin, aga vahelduseks on nii mõnus kodu kaneelisaia aroomidega täita.
Tainas kerkis nagu niuhti. Ma loll panin kausi verandale RAAMATU peale kerkima. Kuna eelmisel nädalal oli mu ema ja tädi siin siis oli pidevalt kuhugi minek käsil ja seega ma lihtsalt ruttu viskasin kausi verandale ja tormasin uksest välja naistele uusi kohti näitama.
Koju tulles ootas mind ees selline vaatepilt.
Kui Gretale veel mingi aeg tagasi kaneelisaiakesed suurt vaimustust ei pakkunud ja rohkem kui kaks ta neid ei söönud siis nüüd on ajad muutunud. Laps võiks ka terve korvitäie kakukesi ise nahka pista.

Küpsetamine on tal ka igati käpas. Kui aus olla siis mul ei olekski olnud vaja ta kõrval seista, kuna ta sai ise suurepäraselt hakkama.




Rullid tulidki välja just sellised talle suupärased.

Ok, emme, kas ma saan nüüd ruttu minna telekat vaatama ja kooke sööma enne kui saade ära lõppeb?




7 comments:

  1. Ma lihtsalt uudishimust küsin- selles kausis (rohekat värvi) on siis suhkru ja kaneeli segu? Miks ta selline vedel on?

    ReplyDelete
  2. Ja väga vahva korvike taignakausi kõrval. Peaks täitsa tehtav olema :)

    ReplyDelete
  3. Jah kausis on kaneeli-suhkru segu :) Tegin seekord nami nami retsepti järgi ja seal kasutati sulavõid.
    Tavaliselt olen tahkemat segu kasutanud, aga erilist vahet märganud.
    Tekstuurist sai aga aru küll, et päris pärmiga tulevad õhulisemad kui kuivpärmiga.

    ReplyDelete
  4. Kersti, see on tegelikult lillepott :) aga Greta hoiab seal oma muusikainstrumente.
    Seda on kerge järgi teha küll nendel kes heegelnõelaga osavad on. :)
    Sisse on pandud riide sisse õmmeldud papp mis korviseinu püsti hoiab.

    ReplyDelete
  5. Täitsa juhuslikult juhtus nüüd niimoodi, et ma paar tunnikest tagasi lugesin seda juttu ja nüüd sattusin kokandusblogides munavabade õunasaiakeste peale ja kohe tuli see sinu postitus meelde, et Greta muna süüa ei tohi. Igaks juhuks lisan selle piruka lingi, kuigi eks need ole teadatuntud saiakesed, aga äkki on siiski abiks, et midagi uut meisterdada :)

    http://magusadfotod.blogspot.com/2013/09/vaikesed-ouna-saiakesed-ehk-puruvanad.html

    ReplyDelete
  6. Oi kui armas sinust Keidi, suur tänu :)!

    Ma ei ole nendest saiakestest enne midagi kuulnud nii, et väga meeldiv üllatus. Proovime kindlasti neid küpsetada, seda enam, et nende puhul ei ole vaja pärmitaignaga jamama hakata.

    Eks ma siis anna teada kuidas välja tulid :)

    ReplyDelete