Friday, 4 October 2013

JÄLLE ÜKS VÄIKENE ROMAAN KOOLIST

Nii Gretal on nüüd kolmas koolinädal käsil. Kui eelmisel nädalal veel pidin temaga õhtuti vestlema elulistel teemadel seoses kooliga siis sel nädalal on kõik väga ladusalt läinud.
Tal on väga tore klass nii laste, vanemate kui õpetajate poolest. Eelmisel nädalal oli lastevanemate koosolek kus meile räägiti täpsemalt laste päevakavast, mida neile õpetatakse ja mis tunnid mis päevadel on. Seal olid kohal kõigi kolme klassi õpetajad ja ma olen nii rahul, et Greta pandid sinna klassi kus ta praegu on. Ühe klassi õpetaja nägi ikka jube range välja :)

Kaks päeva tagasi toimus Greta klassi vanemate (emade) esimene 'kohvihommik'. Kohale tuli 28st emast 19st. Nimelt on Greta klassis mitte 30 vaid 28 last. Klassi esindavad kaks väga toredat ja energilist emmet, kes ka selle 'kohvihommiku' korraldasid. Hästi toredad emad olid kõik. Ma tegelikult tundsin juba üsna paljusid neist enne seda kohvihommikutki aga tavaliselt ei ole kooli minnes või tulles aega nendega palju rääkida.  Minu suureks rõõmuks tuli välja, et Greta klassis on veel üks tüdruk, kes meie kandis elab. See on super uudis mitte ainult sellepärast, et lastel on tore lähestikku mängimas käia, vaid ka sellepärast, et meil on kunagi tulevikus võimalus kooli viimist ja sealt toomist jagada.

Klassi esindajad panevad suurt rõhku sellele, et kõik emad ja isad omavahel hästi läbi saaksid, kuna meil on ju 6 aastat vaja koos 'elada' :). Järgmisel reedel läheme kogu kambaga välja sööma ja käsil on isade õhtu organiseerimine. 

Plaanis on ka 'Come Dine With Me' stiili õhtute korraldamine. Idee tuli sellest, et meil on vaja leida eri viise kuidas klassile raha koguda, et siis lastega erinevaid asju korraldada saaksime.
See söögiõhtu näeb välja nii, et üks pere korraldab õhtusöögi ja siis loositakse paar peret, kes sellele õhtusöögile lähevad. Õhtu lõpus paneb iga külla tulnud pere übrikusse rahasumma mida nende arvates see õhtusöök väärt oli. Raha läheb anonüümselt klassi fondi. 
Üsna tore viis nii raha kogusmiseks, kui ka teiste vanematega lähemalt tuttavaks saamiseks. 

Kahe koolinädala jooksul on nii koolilt kui ka Greta klassisesindajatelt tulnud päevas vaat et 5 emaili korraga. Vanemaid hoitakse kõikide sündmustega hästi kursis ja üldse on selline tunne, nagu oleks kool üks suur perekond :)
Mind tegelikult hakkasid need pidevalt tulevad emailid natuke väsitama, aga õnneks sel nädala on nende arv tunduvalt vähenenud.

4 sünnipäeva kutset oleme ka juba saanud. Õnneks kahe lapse sünnipäevapidu on ühine.

Sünnipäevadega tuli välja ka selline tore asi, et see tüdruk kellega Greta kõige esimesel koolipäeval suureks sõbraks sai ja kellega nad kallistasid ja käest kinni hoidsid on sündinud Gretaga samal päeval! Seega sünnipäevakulude pärast me suurt muret tundma ei pea, pidu tuleb ühine. 

Täna oli aga koolis sügiskontsert. Väikeste laste oma oli eraldi. Kui me seal saalis olime siis 90 last ei tundunud üldse suure kambana (võib olla kõik ei olnudki kohal ja noh Greta klassis on ju tegelikult 28 last seega kolme klassi peale kokku 88 last).
See oli uskumatu, et vähem kui kolme nädalaga olid kõik lapsed suutnud ära õppida 2 pikka laulu ja 3 luuletust. Kõik lapsed esinesid nii ilusti ja rõõmsalt. Keegi ei nutnud ja üldse tundusid kõik nii suurtena. Ma filmisin ka, aga kuna oli öeldud, et interneti ei tohi asju ülesse panna siis ma kahjuks siin teiega seda jagada ei saa. 
No nii tore oli seda kontserdi kuulata. Ma kujutasin ette kuidas Greta kahe aasta pärast kooli kooris laulab. 
Me tõesti ei oleks paremat kooli osanud Gretale tahta (kui välja jätta erakoolid :).

Inglismaal on kombeks, et sügispidude ajal annetatakse toitu nendele, kel elu raske. Greta koolis korjati toiduannetusi kohalikele vanuritele ja organisatsioonile kes hoolitseb kodutute noorte eest. Selline hunnik toitu korjati kamba peale kokku.
Need kaks suurt kõrvitsat on kasvatatud koolipõllul õpilaste poolt. 
Sel nädalal tehti algust ka kodutöödega. Mul oli selle üle vaid hea meel. Esialgu on kodutööks vaid lugemine. Lapstele antakse nädalal jooksul 3 erinevat raamatut lugeda (plus Greta luges koolis õpetajale veel ühte neljandat). Raamatuid vahetatakse igal esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel. Õetajale loetakse vähemalt kord nädalas.

Lugemiseks mõeldud raamatud käivad eraldi lukuga kotti. Raamatuga käib ka kaasas lugemispäevik kuhu vanem peab kirjutama väikese kommentaari kuidas laps lugemisega hakkama sai. 
Kui ma Greta esimest kooliraamatut nägin siis olin ma väga üllatunud. Ma ootasin, et raamatus saab olema igal lehel sõna 'LOOK' või 'SEE', aga nende koolis alustati raamatu lugemist kohe korralike lausetega. 
Igal kool kasutab erinevat lugemis sarja ja stiili ja mina olin oma töö kaudu kokkupuutunud just nende LOOK ja SEE raamatutega.
Greta kõige esimene kooliraamat oli 'My Toys'.


 Teiseks raamatuks oli 'I Like Riding'



ja praegu loeb ta sellist raamatut
Lugemispäevikusse kirjutame enamalt meie, aga kui Greta loeb õpetajale siis kirjutab õpetaja kuidas Greta lugemisega hakkama sai (The Guinea Pigs). Kuna praegu on lugemine vaid nädalakese kestnud siis ma veel ei tea, aga praegu tundub nii, et õpetaja kasutab lugemise testimiseks sellist raamatut mida Greta kodus ei ole harjutanud. 

Kirjutavad nad ka. Siin on näide kuidas nad tähti kirjutama õpivad. Inglismaal hakkavad lapsed kohe kirjatähtedega kirjutama. Suured tähed õpitakse möödaminnes juurde. 
Iga tähe kirjutamise juurde käib ka väikene salmike mis aitab lastel meelde jätta kuidas mingit tähte kirjutada. Greta demostreeris seda salmikesega krijutamist mulle juba esimesel koolinädalal, aga siis ma ei teadnud veel millest jutt käib. Lastevanemate koosolekul seletati meile sellest meetodist ja nüüd on mul selge pilt :)
Kooli soovitus on, et laps iga päev natuke kodus kirjutamist harjutaks. Mina Gretaga nädala sees rohkem ei kirjuta kui Greta seda ise omalalgatusel teeb, aga proovin varsti rutiini luua, et nädalalõpul teeme kodus nii umbes 15min intensiivsemat koolitööd. See on hea kui ta sellise rutiiniga juba varakult harjutama hakkab, kuna siis on tal hiljem, kui juba rohkem kodutöid tulemas, kergem. 
Panen siia üsna mitu fotot nendest koolipaberitest ja seda eelkõige sellepärast, et üks mu sõbranna Lõuna Aafrikast neid näha saaks. Tal on Greta vanune tütar ja kuna Lõuna-Aafrikas ta  tütar veel kooliga ei alusta siis tahab ema teda kodus ise UK koolikava järgi õpetada. Neil on nimelt plaan aasta pärast tagasi UK naasda ja ta ei taha, et ta laps siis teistest lastest nii palju mahajäänud oleks. 


Siit väikene näide kuidas Greta ise omalalgatusel kirjutamis harjutusi teeb. Tal on üsna suur huvi kirjutada. Täna näiteks ei meeldinud talle meie õhtusöök. Kui ma küsisin talt, et mida tema siis süüa tahab, läks ta kööki ja kirjutas külmutuskapi uksele (paberile) 'risotto'. Ma pidin talle küll täht tähe haaval etteütlema, aga tema idee oli see ise kirja panna.

Koolipäeva kava näeb neil välja järgmine:
1.Hommikul on neil väikene tund (ei kesta 60min) kui õpetaja neile midagi tarka õppetab.

2.Siis nad tegelevad millegiga õpetajate abiga (maalivad, kirjutavad, kleebivad jne) tegevused mis sisaldavad just õpitud materjali.

3.Siis on neil vaba mäng, aga mänguasjadeks ja materjalideks on taas teemakohased asjad. Näiteks sügispeoks ettevalmistades õppisid nad ühte kombaini laulu. Vabaks mänguks sel nädalal olid seega põllutöödega seotudasjad (konstruktorid, puzzled, klotsid jne). Matemaatika mängud jne.

4. Siis on neil õppetund õues. Näiteks õppisid nad kujundeid ja läksid siis kooliõuele jalutama ja ostima asju mis on erinevate kujudega. 

5.Puuvilja aeg ja vaba mäng õues (kõik kolm klassi koos)
Iga laps võtab kodust kaasa ühe puuvilja mida ta hommikutunnil snackiks sööb. 

6.Häälikute õppimise tund

7. Lõunasöök ja mänguaeg õues

Peale lõunasööki toimuvad enam vähem samad asjad mis enne lõunasöökigi. Ka väike puuvilja aeg taas (sel korral on puuvili kooli poolt. Tavaliselt kas pirn ja porgand, või õun ja porgand, aga vahel vist ka banaan). Enne koju minekut pakutakse ka piima, aga Greta jutu järgi tema seda ei joo.
Kool lõppeb 15.15

Teisipäeval-kehalise kasvatuse tund
Kolmapäeval-arvutitund
Neljapäeval-muusikatund
Reedel-raamatukogu tund

Kuna koolil on oma väike välisbassein siis käivad kõik koolilapsed regulaarselt ujumas. Kuna väikesed alles alustasid kooliga ja neil on küllalt uusi asju millega harjuda ja õppida tundma siis neid ujuma praegu veel ei viida. Tavaliselt on bassein avatud nii kaua kui ilm seda lubab, ehk siis oktoobrini ja natuke rohkemgi. 
Kevadel hakkab Greta klass kaks korda nädalas ujumas käima ja nagu ma aru saan siis on see kehalise kasvatuse tunnile lisaks. 

Nagu näha siis ei ole see koolipäev midagi nii piinarikas ja õudne, kuigi tegu vaid 4 ja 5 aastaste lastega. Jah tõesti, nad ei saa koolis hommikust õhtuni vaid mängida, aga selle eest igav kellegil koolis ei hakka. Alati on midagi huvitavat toimumas. 

Ma muidugi ei tea kas kõik nii ka 6 kuu pärast olema saab, aga eks aeg näitab.

Praegu igal juhul on Greta rõõmus kooli minnes ja sealt tulles. Ta mõnel hommikul ikka vajab veel mu tuge ja küsib minult, et kas ma arvan, et ta koolis hakkama saab, aga seda juhtub üha harvem.

Tema eelmise nädalal probleemiks oli üks paha poiss, kes teda lüüa tahtis ja teda taga ajas. 
Ma rääkisin õpetajaga ja tõesti neil on klassis üks (ja ainuke) väga sõnakuulmatu poiss. Ma täna kontserdil nägin kuidas tema oli ainuke kes teiste taga lihtsalt põrandal istus ja oma jalga näris ning ei võtnud millestki osa. Ma ei ole ta ema näinud (kuna ta on tihti viimane kes oma lapsele järgi tuleb) aga mul on kahtlus, et tegu võib olla ühe sotsiaalabi perest tuleva lapsega.

Veel oli meie lapsel vahepeal väike nahavärvi puudutav probleem :). 
Nimelt on nende klassis üks tumedanahaline poiss (ema ise on valge). Greta koolis on tegelikult väga vähe värvilisi ja eri rahvusest lapsi. Õpetaja oli Greta temaga paari pannud (igal tüdrukul on üks poiss partner) ja talle ei olnud see meeldinud. Kui ta kodus, enne magama minekut, seda mulle rääkis, et talle ei meeldi ta partner ja kui ma siis uurisin, et miks siis ta ütles, et sellepärast, et ta on pruuni nahaga. 
Oo, ma kohe ei teadnud mida sellise jutu peale talle öelda. Ma siis seletasin talle, et kedagi nahavärvi pärast küll hinnata ei tohi. Seda enam, et ta enda lasteaias oli kaks nii toredat tumedanahalist kasvatajat. Greta ütles selle peale, et aga nemad olid tüdrukud. 

Mul õnneks tuli meelde, et meil on üks hästi tore tumedanahaline sõber (mees) ja ütlesin Gretale, et talle ju see mees väga meeldib. Seletasin siis, et see poiss tema klassist kasvab ka selliseks toredaks meheks, nagu seda meie sõber on. Tundus, et Greta jäi selle seletusega rahule. 
Ma ütlesin talle, et kui ta tõesti nii väga ei taha selle poisiga partner olla siis öelgu õpetajale, et ta tahaks endale uut partnerit. Uut partnerit peab ta aga ise küsima, mitte mina tema eest.

Hommikul enne kooli minekut oli Gretal mure, et kuidas ta seda partneri vahetust ikka õpetajale põhjendada saab. Greta ütles: 'Ma ei saa ju õpetajale öelda, et sellel poisil on koledad juuksed või kingad, sest tal ju tegelikult ei ole'. 
Ta pidas silmas seda, et tal ju ei sobi öelda, et ta seda poissi ei taha tema naha värvi pärast :)

Pärast koju tulles rääkis laps mulle, et ta oli julguse kokku võtnud ja õpetajalt endale uut paarilist küsinud. Õpetaja oli öelnud, et võib olla järgmisel nädalal ja juba paar päeva hiljem saigi Greta endale uue paarilise. Õpetaja ütles mulle, et nad mängivad tihti koos ka vabal ajal ja Greta ütles, et see poiss nüüd tihti kaitseb teda ka selle paha poisi eest. 

Õnneks on sellega seega mitu probleemi lahendatud, aga mulle tundub, et seda pruuninahalisuse teemat peame siin kodus temaga rohkem lahkama hakkama.

Oeh, nüüd tuli hirmus pikk postitus, aga las olla. Vaevalt ma nüüd väga tihti siin hakkan selliseid kooliromaane kirjutama :)




9 comments:

  1. Mulle nii meeldivad need koolipostitused :P Jube põnev on UK kogemustest lugeda, Eva ju ka just kirjutas ja... Äge. Eks asi ikka selles, et teema on mulle endale ka aktuaalne. Koolini on küll veel veidi aega, aga aastad ju lendavad...

    ReplyDelete
  2. Mulle meeldiks ka jubedalt eesti kooli lugusid lugeda :)
    Et mida teevad, kus käivad mida õpivad jne.

    Mul tegelikult on tädi Eestis algklasside õpetaja. Kui Greta Eesti kooli minejate ikka jõuab siis ma küsin ta käest Eesti kooli materjale ja proovin Gretat nende järgi õpetama hakata (seda muidugi sel juhul kui tal koormus siinse kooliga liiga suur juba ei ole ja ikka neid asju millel mõtet on).

    ReplyDelete
  3. àkki ootad eesti kooli materjalidega kuni saab 7 aastaseks, nagu Eestis :P

    Mina ka loen huviga ja siis alati mòtlen, et ma làhen ja kirjutan nùùd ka aga noh, kùll ma kunagi làhen ka.

    Juba loevad! wow! Anita on alles E tàhe juures ( AEIOU on esimesed tàhed).

    ReplyDelete
  4. Ruudi, loomulikult, ma ju kirjutasingi, et kui Greta Eesti kooliminejate ikka jõuab siis alustan Eesti aabitsaga :)

    Noh vähemalt selline on plaan, saab näha kas ma plaani kunagi korda ka viin.
    6-7 aastaselt loeb Greta inglise keeles juba soravalt ja eesti keeles lugema õppida on ju nii lihtne seega ei tohiks probleemi tekkida.

    Nad õpivad siin häälikuid (tähti) ikka ka, aga kuna inglise keeles käib see hääldamine ju teisiti siis paljud sõnad õpitakse lihtsalt kirjapildi järgi selgeks.

    Greta ka hääldab vaid mõne sõna esimest tähte ja siis vaatab pilti ning siis arvab mis sõnaga tegemist on ja nii nad just tegema peavadki.
    Kui ma talle lihtsalt sõna 'flying' paberile kirjutaks siis tal poleks õrna aimugi mis sõnaga tegu on (praegu vähemalt veel mitte :)

    Mul on endal ka põnev jälgida kuidas nad ta lugema õpetavad :) MInu arvates nii raske võrreldes eesti keelega.

    ReplyDelete
  5. Nii tore oli Greta koolist lugeda. Kõik käib täpselt samamoodi nagu Robi koolis oli. Kohe mõnus nostalgia tuli peale.
    Greta klassi esindajad on küll toredad, et nii aktiivselt üritusi korraldavad. See Come Dine With Me idee on maru äge ja see ka, et isadele mingi oma üritus korraldatakse. Robi klassis kahjuks isad eriti üritustest osa ei võtnud. Isegi pubides käisid ainult emad :)
    Tundub, et üks sõnakuulmatu laps peab ikka igas klassis olema. Robil oli ka üks selline poiss klassis. Ta oli pärit korralikust perest, aga ju vist lihtsalt hüperaktiivne. Niikui tal hetkekski igav hakkas, nii läks jamaks lahti. Esimesel aastal oli temaga ikka tükk tegemist ja õpetajad nägid kurja vaeva. Samas oli see poiss väga tark ja laia silmaringiga. Nüüd siin Eesti koolis on täpselt sama lugu. Terve klass on vahva ja sõnakuulelik, ainult üks "must lammas" ühe sõnakuulmatu poisi näol on klassis ja no eks see segab ju päris palju. Veider lausa, et nii juhtub.

    Mõnusat saabuvat nädalavahetust! Pikk pai Gretale! Ta on ikka nii armas!
    Eva

    ReplyDelete
  6. Kirjuta ikka kooliromaane, need on nii väga põnevad! Greta kool meenutab natuke eesti lasteaia koolirühma, aga on ilmselt reguleeritum, intensiivsem ja minu meelest palju mõistlikum. 4-5-aastaselt on just õige aeg lugemise, kirjutamise ja arvutamisega tutvust teha. Lillebror asus täna eesti lasteaia õppekava 6-aastaste matemaatikavihiku kallale ja leidis, et kõik on väga lihtne. :)
    Kui inglise keeles lugemine juba enam-vähem läheb, siis võid võtta Greta jaoks näiteks Jaanus Vaiksoo aabitsa, seal on lihtsad ja lõbusad lood, aga päris tähtede õppimisest ei alustata. Ma ei usu, et kuuesele Gretale pakuks midagi lugu sellest, kuidas "KAI ON LEA VANEM ÕDE. KAI ON SUUR. TAL ON KELL." jne - Lillebror täna luges ja talle oli juba titekas, ka "Muna" ei köida enam.
    Eesti kooli õpikutega on nii, et kooliraamatukogud kannavad maha 1994. aasta Avita kirjastuse koduloo-lugemikke, nendes on päris palju vanema aja eesti lastekirjanduse näiteid. Neid võiks ju tunda. Praegused emakeeleõpikud - vähemalt Jõugu juhi ja Unistaja omad - on minu maitsele natuke liiga palju keskendunud selle sajandi uudiskirjandusele.
    Matemaatikat Sul ilmselt pole mõtet Eesti süsteemi järgi õpetada, see jooksutab inglise koolilapse kokku (meil on praegu üks Londonist tulnud laps, kes korrutamise ideed oskab, aga kümne piires arvutab sõrmedega).

    Vaatasin Greta pilte ja tundus, et ta on - kui juuksed kinni on - mingi nurga alt Lillebroriga täpselt ühte nägu. Kuidas see võimalik on, ei tea, Lillebroril on USAs ka üks teisik. Igatahes seda armsam Greta mulle paistab. :)

    ReplyDelete
  7. Reet, tänud selle aabitsa soovituse eest. Vaatasin kohe internetist järgi :) Ma ostaks selle juba ainult piltide pärast :)
    Sul on õigus, 6 aastane Greta loeb siin kindlasti juba korralike jutte ja seega need Eesti aabitsa jutud oleks talle üsna titekad.
    Kui aus olle siis ma isegi ei tea kui palju selle Eesti õppekava jälgimine vajalik oleks. Mu peamine eesmärk on, et Greta eesti keeles lugema õpiks ja saaks inglise kirjanduse kõrvale ka eesti oma nautida.

    Matemaatikaga ei ole mõtet jamada jah, kuna siin õpetatakse seda teistmoodi ja nii palju kui mina kõrvalt natuke näinud olen siis üsna keeruliselt (aga võib olla ma lihtsalt olen harjunud nii kuidas mind vanasti õpetati ja sellepärast arvan, et on keeruline).

    Samuti tahaksin ma talle õpetada eesti loodusõpetust. Mul on ka praegu olemas paar koolieelikutele mõeldud töövihikut ja seal on nii palju puid, põõsaid, seeni jne millest Gretal pole aimugi ja arvata võib, et ilma õpetamata ei saagi olema.
    Ma arvan, et 6 aastaselt on tal seda infot palju kergem omandada kui praegu 4 aastaselt seega olen praegu puravikud ja kärbseseened enda teada jätnud :)

    Kuidas aga Greta Lillebroriga ühte nägu saab olla seda ma küll ei tea :)
    Kuna ma alkohooli ei tarbi siis saan kindel olla, et 'jooksus' ma endale teadmatult olnud ei ole :) :)

    ReplyDelete
  8. Igasugune geneetiline lähedus on jah välistatud. Greta ja Lillebrori puhul on sarnased juuksed (Lillebroril on tume tukk ja aeg-ajalt pikad lokid, mitte blond siilike nagu kõigil teistel eesti poisslastel), silmad ja ma ütleksin, et lõuajoon. Alumisel peidetud nägudega pildil on Gretal täpselt Lillebrori sage naljategemise-näoilme ka.

    Loodusõpetusega on nii, et õpeta kõigepealt eesti keeles selgeks see loodus, mida Greta igapäevaselt näeb. Et dandelion on võilill ja eee, oak tammepuu, näiteks. Küll ta sugulastel külas käies hakkab seoseid leidma, et näe, Inglismaal kasvab ka see puu, aga vaat seda ei kasva vms. Puravikku ja kärbseseent tuleb õppida metsas asjastunud kujul, muidu selgeks ei saa. Usun, et tal tekivad ka küsimused, missugused loomad elavad Eesti metsas ja kuidas Eestis aastaajad vahelduvad.

    ReplyDelete
  9. Täitsa huvitav kohe, et nad siis nii sarnased on.

    See nalja-tegemise nägu on üks Greta peamiseid nägusid. Tavaliselt on see nalja nägu veel paari kraadi võrra tugevam. Nagu siin, kuigi need on kaks aastat vanad pildid.
    http://knightscastle-alice.blogspot.co.uk/2011/09/actress-in-making.html

    Ma ei oska arvatagi milline laps Gretast järgmiste aastatega saab. Küsimusi tuleb kindlasti. Juba praegu küsib asju mida ma ei oska veel oodatagi ja mille vastamiseks ma valmis ei ole. Kohati natuke liiga 'deep' oma mõtlemisega. Noh aga sellest juba mõnes järgmises postituses :)

    ReplyDelete