Tuesday, 10 September 2013

TÄHELEPANEKUD

See on küll uskumatu, et ma siin ikka veel jauran Eesti teemadel kuigi oleme juba pea kuu aega kodus olnud. Aga mis teha kui asjad on hingel :)
Kui me lennujaamast koju jõudsime avanes meile selline vaatepilt.
Võisin järeldada, et issil oli ilma meieta väga igav, ega ta muidu ei oleks viitsinud vesivärvidega jamama hakata. Tegelikult on tal nüüd kombeks, et kui meie paariks nädalaks jalga laseme siis tema teeb kodus terve rea nipet näpet töid ära. Mulle ta nendest ette ei räägi vaid jätab mulle ise avastada. Noh näiteks kui ma koju tulles taha aeda kiikasin vaatas mulle vastu rohe, roheline muru ja väikene sõnum kuuri uksel.
Te kindlasti vaatate ja mõtlete, et mida erilist selles rohelises murus siis ka on? Kahjuks mul ei ole siia pilti panna sellest kuidas muru enne me Eestisse minekut välja nägi, aga ütleme nii, et muru nagu eriti ei olnudki. Juba esimese kuumalainega kõrbes see ära ja oli muidu ka juba mitu aastat olnud selline kohati kiilakas. 
Kui aus olla siis mind ei seganu see kiilakas muru üldse, kuna me tegelikult veedame väga vähe aega oma tagaaias. Petel aga oli muru pidevalt hingel. Võib olla on see mingi meeste kiiks. Noh, et kuna nemad seda niidavad siis võib olla natuke nagu au asi. Et kui sul on sitt muru siis oled sitt niitja :) Seda enam, et naabritel on igati korralik ja hästi hoolitsetud murulapid.
Nii, et Pete oligi töömehed kohale kutsunud ja lasknud neil vana muru välja kaevata ja uue asemele panna sel ajal kui me Eestis pesitsesime. Nüüd ta hoolitseb muru eest kui lapse eest. Kastab teist igal õhtul ja pügab teatud vahedega jne. Naabrid on loomulikult väga kadedad :) Lawn envy
Põllumajandusega ma enam suurt suvel oma aias ei tegele. Sel lihtsalt ei ole mõtet kui me ise ära läheme. Pole kedagi kes kastaks ja pole kedagi kes vilju sööks. Pete tegelikult kastab aeda ja lilli küll kui me ära oleme, aga tavaliselt aitab ka sellest kui me kõik nädalaks ära läheme, et aed ära kuivaks. 
Sel aastal panin maha vaid kaks suvekõrvitsataime ja sellest täitsa piisas. Kahest taimest saime nii palju kõrvitsalisi, et nüüd on pikaks ajaks isu ammendatud. Paar korda nädalas ju sööks, aga iga päev küll ei taha neid oma menüüsse. Seda enam, et ega neilt mingit suurt maitseelamust ju ei saa. 
Aga nüüd tagasi Eesti teema juurde. Nimelt mul on nimekiri tähelepanekuid mis mul Eestis olles silma jäid.  
1. Eestis on ikka hullult palju joodikuid igal pool. Eks neid joodikuid ja nakkareid ole ka siin Inglismaal, aga siin ma üldse ei märka neid. Tallinnas aga jäid nad kuidagi eriti silma. 
Näiteks, seisame bussipeatuses Musumäe juures (on veel see mägi sellise nimega vist?) ja ootame bussi. Bussipeatuse pingil magab juuatäis mees. Pink on üsna kõrge. Mööda kõnnib teine joodik, kes proovib bussipeatuses olevate inimestega jutule saada. Väga ebameeldiv situatsioon. Õnneks tuli buss. Hakkasime bussi peale minema kui see pingil magav joodik just meie ees pingilt nägu ees vastu asfaldit kukkus. Õnneks jõudsin ma Greta näo enne ära pöörata kuigi mehe oigamist ma summutada ei suutnud. No nii vastik tunne oli seal olla, et ma oleks tahtnud ära joosta. Õnneks lasi meie ees seisev mees ja naine mind Gretaga esimesena bussi, et last sellest vaatepildist säästa. See vaid üks näide.

Selline paar sõitis meiega koos bussis üks päev. Istusid meie lähedal aga ma julgesin pilti teha alles siis kui nad juba maha läinud olid. Õnneks nad bussis ei märatsenud, aga vabalt oleksid ju võinud. No ei tundnud ma end turvaliselt.
2. Ma kohe kuidagi ei suuda harjuda sellega, et Eestis kannavad nii paljud mehed sandalettidega,plätudega sokke. Midagi mida meil siin väga harva juhtub.

3.Viimase Eesti reisi ajal panin eriti tähele kui hästi ja ilusti  inimesed riides käivad. Ka vanad inimesed ja lapsed. Mind tegi see rõõmsaks. Ma küll tean, et ega riietuse järgi inimest ei hinnata, aga ma vaatasin selle pilguga, et millise mulje Eesti inimesed välismaa turistidele jätta võiks. 

4.Toidupoodides ikka armastatase igat väiksematki asja eraldi kilekottidesse pakkida. Kui proovid kotist viisakalt keelduda siis enamalt vaadatakse sind solvunult või halvemal juhul isegi vihaselt. 

5.Arbuusid, arbuusid, arbuusid. Minu arvates võiks arbuus Eesti suvesnäki tiitli saada. Ma ei ole veel kusagil nii suuri arbuuse näinud kui Eesti toidupoodides. Mõned on kohe nii suured, et ma ei kujuta ette kuidas keegi sealt sellise piraka üldse koju suudaks vedada. 
Super on ka see, et poes saab juba lahtilõigatuid arbuusi tükke osta. Ning mis peamine, arbuusid on Eestis nii odavad. Meil maksab Eesti mõistes tilluke arbuus 3 naela. Võib olla kuskil Tesco-s on odavam aga igal juhul arbuusid Inglismaal küll nii populaarsed ei ole kui Eestis.

6.Eestis on ikka hullult palju toonekurgi. Me sõitsime Pärnust Tallinna ja ühe põllu peal oli neid kümne ringis. Uskumatu!

7. Sokolaad. Siin minu kaks lemmikut. 
Õigemini need on kaks ainukest sokolaadi ma saan süüa.
Inglismaal on ka väga palju erinevaid tumedaid ja piimavabu sokolaade, aga ükski neist ei maitse nii hästi kui need kaks.
Eestis olles sõin ma päevas vähemalt ühe tahvli sokolaadi ära. Sellest kõige suuremast Kalevi sokolaadist jätkus päevaks ja pooleks. Ise ka imestasin, et jäin ellu ning ei läinud isegi mitte hulluks :)
Nüüd ei jõua ma ära oodata millal mu ema sokolaadi laadungiga siia saabub. 

8. Esimesel nädalal Eestis oli Gretal raskusi poes müüjaid tänada või bussijuhtidele 'head aega' öelda. Kui ma talle ütlesin, et ütle tädile 'aitäh' siis Greta oli natuke paanikas ja sosistas mulle, et ta ei tea kuidas seda öelda või, et ta on ära unustanud. Paari korral ütles 'Grazia'. Ma ei saanud algul aru milles probleem. Ütlesin Gretale, et siin räägivad kõik eesti keeles seega räägi kõigiga nii nagu sa minuga räägid. 
Pärast hakkasin mõtlema, et miks tal selline segadus. Põhjuse leidmiseks ei läinud palju aega. Ta ju räägib minuga igal pool eesti keeles, vaatamata kus riigis me oleme. Sama kehtib ka vanaema kohta. Seega meiega eesti keeles rääkimise juures mingit probleemi ei olnud. Kui aga võtta arvesse, et meie laps reisib nii palju, pea iga kuu eri riigis, siis ei ole ju ime, et ta Eestis olles kaotas ära taju mis riigis ta parajasti on ja mis keeles teiste inimestega rääkima peab. Seda enam, et kui me reisime siis alati õpetame lapsele kuidas kohalikus keeles 'aitäh' või 'tere' öeldakse, mida ta siis ka edukalt praktiseerib. Kuna alles paar nädalalt tagasi enne Eesti reisi naasime Itaaliast siis sellepärast ta ka harjumusest tänas itaalia keeles.
Nii, et Gretal võttis umbes nädala jagu aega enne kui ta sai täielikult eesti keele lainele ja talle jõudis kohale, et kõik ta ümber räägivad eesti keeles. 

9.Eestis olles tunnen ma alati suurt puudust sellisest internetilehest kus oleks kirjas päevade kaupa kõik üritused mis üle Eesti toimuvad. Võib olla selline leht juba eksisteerib, lihtsalt mina ei ole seda veel leidnud. Ok, sellised suured üritused nagu folgid ja bluusid, neid reklaamitakse igal pool aga suvel ju toimub nii palju tesigi üritusi. Nii tihti juhtus, et ma alles õhtul uudiseid vaadates nägin mis vägevad üritused kuskil olid toimunud kuhu ma hea meelega oleks ka ise kohale läinud.
Kui aga oleks üks leht kus päevade kaupa oleks välja toodud kus midagi toimub siis oleks nii lihtne see lahti võtta ja endale sobilikud üritused välja valida ja kohale sõita. 
Ja lõpetuseks:
Selle reisu ajal sai mulle millegipärast selgeks see, et Eestis elamise unistust mul küll enam ei ole. Enne mul see veel eelkõige Greta pärast oli, aga mulle hakkab enam ja enam tunduma, et Inglismaa pakub Gretale rohkemat ja paremat kui Eesti. Loooomulikult see Eesti turvalisus ja vabadus ja loodusele lähedal olemine, see on hindamatu ja seda ma igatsen ja sellest ma unistan vist elu lõpuni AGA minu kodu ja elu on ikkagi väga tugevalt Inglismaal.
Eesti kutsub mind alati tagasi koos kõikide oma võlude ja iludega. Ja mulle väga meeldib, et nii see on võimalik, et lähed ja oled natuke, naudid seda kõike ja siis tuled tagasi koju, siia Inglismaale...

Aamen


11 comments:

  1. Kohe nàha, et sa Eestis liigud palju ringi ja osserveerid kòike :) Mina istun metsas ja nàen vaid sòpru/tuttavaid. Joodikuid Itaalias polegi, keset pàeva keegi ei kaperda ringi longero pruk peos ja ei tùùta inimesi ( meil oli selline juhtum bussipeatuses).
    Seekord pidin ma ùldse eismest kroda oma kuue aastaselel seletama, et on olemas alkohol ja inimesed joovad ja neil hakkab siis pea ringi kàima ja aju jookseb kokku. Tema enne teadis, et kòige kangem jook on koka koola, mida issi vahest pitsa kòrvale joob :)

    Mul on samamoodi, et ma igatsen Eestis taga seda metsikust ja vabadust aga vaid selle nimel ma muidugi sinna tagasi ei koliks.
    Koolissùsteem sakib, seega segi kui pàrast on neil lastel mets ja vabadus siis suure osa oma pàevast istuvad nad ikkagi selle sùsteemi sees, mis mulle ei meeldi. Juba lasteaias pàrsitakse vòimalikult palju vabadust ja eneseusaldust ning see tampimine jàtkub kodus, koolis ja igal pool. Muidugi kasvavad sellest tugevad ning natuke jonnakalt tugevad tegelased aga mulle meeldivad rohkem sellised nutikad ja ròòmsameelsed italianod :)

    Muidugi on palju erandeid ja ma ise tean ka paljusid vàga toredaid peresid aga mass on ikka selline... kahjuks!

    Selline tore maa kust saada imelisi lapsepòlve màlestusi vanaemaga metsas kàimisest ja vabadusest aga punkt.
    Noh ja kui mina juba siia Itaaliasse ja sina sinna Inglismaale saime siis mingi pòhjus kindlasti sel on. Ju siis me sobisimegi paremini mujale!

    ReplyDelete
  2. Hei-tervitused Tartust! Olen kogu aeg Su Eesti-teemalisi postitusi huviga lugenud ja lausa uskumatult ilus tundub Tallinn sinu silmade läbi. Head fotod ja kaunid objektid.Vahva lugeda neid Eestimaa ´´highlighte``- mul samad tähelepanekud nii joodikute, arbuusi kui riietumise osas. Arbuusindusega on Eestis tõesti asjad jube hästi, need on suured, maitsvad ja odavad. Ma juba mitu aastat järjest tulen sügisel mingiks ajaks, et arbuusi süüa nõrkemiseni. Soomes arbuusid täiesti maitsetud, pisikesed ja totakalt kallid ka, st selle hinna eest ootaks paremat.Tõsi ta on, Eestisse tulla on alati magus, ja lahkudes on kurb lahkuda lähedastest, mitte niivõrd Eestimaast. See on see lahkunute rikkus, omada mitut kodu ja kodumaad. Kas Greta juba koolilaps? Tervitades, Katrin

    ReplyDelete
  3. vahvad tähelepankud, nii tore lugeda:)
    jaa, arbuusid on meil vinged, terve augusti ja ka praegu saab nt Selverist ja mujalt imeagusaid Ukraina arbuuse.
    Aga nendest saitidest, mida mainisid..pakun mõne välja, nt kultuuriüritused jms on siin: piletilevi.ee
    laadad-värgid siin: laadakalender.ee
    ja veel ka selline suur yrituste sait: kuhuminna.ee

    neid kasutan ka ise ürituste otsimisel ja plaanide tegemisel.

    ilusat vananaistesuve jätku:)
    või millised ilmad teie kandis praegu on?
    Annika

    ReplyDelete
  4. http://www.kultuurikava.ee/
    http://www.kultuur.info/

    ReplyDelete
  5. Ruudi, ma ka ei ole kaperdavaid joodikuid siin näinud. Keda on palju on kodutuid, aga nemad enamuses istuvad vaikselt kuskil tänavanurgal ja ei jää kellegile ette ning ei tülita kedagi.
    Ma ei hakkanud Gretale üldse joomisest ja joodikutest midagi seletama. Ta ise ei küsinud ka nii, et ei näinud mingit mõtet miks peaksin teema ülesse võtma. Mu sõbranna 8 aastane poiss ei teadnud samuti eriti midagi kes need joodikud on ja nemad elavad samuti Inglismaal seega arvata võib, et suudame joodikute teemat ka veel paar aastat vältida :)

    Mis puutub Eestis elamisse siis mul on ka palju tuttavaid peresid kes on sealse eluga väga rahul ja lastel on tore elu nii kodus kui koolis. Elavad just sellist kadestust väärt lapsepõlve aga lihtsalt mina olen juba selle elu suhtes 'rikutud' ja eelistan siiski rohkem siinset elu :)

    ReplyDelete
  6. Katrin, sul on õigus, meil on see rikkus omada kahte kodumaad.
    Greta alustab kooliga homme, proovin täna sellest natuke blogida kui aega üle jääb :)

    Pagulane ja Annika , suured tänud linkide eest. Olen osasid neid ka Eestis olles kasutanud. Ma olen ka tourism.tallinn.ee lehelt tegevust otsinud.
    Aga see ongi, et pead saja eri lehe pealt üritusi otsima selle asemel, et oleks vaid üks leht mida kasutada. Teatrietendusi on kerge leida. Aga näiteks kui me Pärnu läksime siis ei osanud me kuskilt vaadata, et seal vägevad sündmused toimuvad. Ma enne uurisin mingit Pärnu linna lehte aga seal ei olnud haisugi kirjas :)

    ReplyDelete
  7. Piletilevis jms kohtades saab ka valida ajavahemiku, millal ja kuhu minna. Ma otsisn kevadel juuli kindlateks kuupäevadeks ja väga hea ülevaate sai sealt :)
    KohviKratt

    ReplyDelete
  8. Jah, piletilevi on hea kontserditeks, teatriks jne aga ma just pean rohkem silmas selliseid laadalisi üritusi kus piletit polegi vaja.

    Näiteks kui me suvel Eestis olime siis toimus kuskil (ma nüüd enam ei mäleta kus) ise tehtud autode (sõiduriistade) suur paraad. Mina nägin seda alles õhtul Suverepordaasi (oli vist selline saade) saates. Oleks varem teadnud oleksi kohale läinud. Sama paljude teiste üritustega.

    ReplyDelete
  9. Tiit kannab ka sandaalidega sokke et mitte sandaale läbi higistada ...

    Muud ei kommentaari :)

    Ja Eestist ei koliks ma eales mitte kuhugi.

    Aamen

    ReplyDelete
  10. Kersti, Ok, sa vabandad oma mehe välja, aga see lihtsalt ei ole võimalik, et kõik ülejäänud mehed kannavad sandaalidega sokke sellepärast et muidu higistaks sandaalid ära! :)
    Või siis on Eesti meestel kuidagi eriti higistavad jalad :)

    See on nii tore, et sa kunagi ei koliks Eestist ära. Õnneks on sinuga sama meelt eestlasi veel päris palju.
    Oleks ju üsna hull kui kogu väike Eesti eestlastest tühjaks jookseks :)

    ReplyDelete
  11. Vau, komplimendid sinu mehele! Mulle oleks selline roheline murulapi-üllatus väga meeldinud - kahjuks pole seda lappi, kuhu muru panna :-)

    Aga toredad tähelepanekud on sul küll.

    ReplyDelete