Thursday, 22 August 2013

ÜHE BLOGIPEREGA KADRIORUS

Ühel õhtul (õigemini ööl) Eestis jätsin ma ühe Eesti-Itaalia blogipere blogisse kommentaari, et läheme homme Miia- Milla-Mandasse, et äkki tahavad nad meiega liituda. 
Alles siis, kui olin kommentaari ära postitanud taipasin, et tegu ju ööga ja kes seda kommentaari ööse ikka enam loeb. Minu meeldivaks üllatusek helises hommikul mu mobiil ja Riina reibas hääl andis nõusoleku Kadriorus paari tunni pärast kokku saada.
Meil läks siis äkki kiireks. Ruttu riided selga, hommikusöök kõhtu ja jooksuga bussile ja olimegi väikese hilinemisega varsti Kadriorus.

See oli meie esimene kohtumine Riina ja ta lastega näost näkku. Esimesed tered öeldud sundusime Miia-Milla-Manda muuseumisse. Kui aus olla siis Greta on alati olnud suuremas vaimustuses maja ees olevast mänguväljakust kui M-M-M endast (väljaarvatud siis kui ta seal esimest korda käis). Sama lugu ka sel korral. Õnneks leidis Greta Leandroga üsna ruttu ühise keele ning hakati koos M-M-M mängutoas möllama.
Ühisest keelest rääkides siis mõlemad lapsed rääkisid puhtas eesti keeles. Gretal võib olla paaril korral lipsasid sisse mõningad inglise keelsed väljendid, aga seda juhtus ikka väga harva. Leandro eesti keel aga oli täiuslik. Jutu järgi ei oleks küll aru saanud, et tegu lapsega kes elab Itaalias. 

Lapsed jätsid endist jälje külalisteraamatusse
Greta suureks rõõmuks läksimegi pärast väikest einet mänguväljakule. Lapsed jooksid ja möllasid seal kohe mitu tundi nii kaua kui väike Luisa vankris lõunaund tegi. Ma ei tea kust nad küll seda energiat võtsid, seda enam, et temperatuur õues oli pea 30C kraadi.


Tervet päeva me siiski mänguväljakul ei veetnud vaid jalutasime ikka Kadrioru pargis natuke ringi ka.





Sõbrad



Kui lapsed 'supi' keetmisega (loe kivide viskamisega purskkaevu) liiga hoogu läksid oli aeg edasi liikuda. Ma ei tea kas Leandro ise olekski sellise asja peale tulnud, et kivipuru purskaevu viskama hakata, aga kuna meie väikene huligaan ei suuda kunagi külma südamega sellisest kivipurust mööda kõndida siis seltsis loomulikult lõbusam.
Kui me Vabariigi Presidendi Kantseleist mööda kõndisime märkasime, et seal on toimumas vahtkonna vahetus. Ruttasime seda loomulikult kohe vaatama. Riina seletas lastele mis majaga tegu. Tuli juttu ka presidendi autost ja Riina kirjeldas, et sellel on vapp kolme lõviga. Leandro läks seda kuuldes väga elevile, sest tema kuulis, et autol on batman kolme lõviga :)

Vahtkonna vahetus oli väga huvitav. Ikkagi teistsugune kui Inglismaal. Näiteks jäi mulle algul arusaamatuks, et miks kolm meest marsib kahte valvurit välja vahetama? Oletasime Riinaga, et ehk lihtsalt turvalisuse tagamiseks. Tuli aga välja, et tegu polnud mitte niisama mehega vaid hoopis mehega kes vahimeeste garderoobi eest hoolitses. Läks ja sättis nende kraesid ja mütse ning tõi ära eelmiste meeste posti taga peidus olevad termosed. Väga huvitav ja natuke naljakas oli sellist asja näha. 


Garderoobi ülem termostega :)

Pärast kui me oma ringkäiguga tagasi presidendi maja juurde jõusime nägime seal kahte madrust neoon roheliste harjadega treppi pühkimas. Mind vähemalt ajas selline vaatepilt küll muigama :)


Tegelikult mul tekkis küsimus, et miks madrused vahtkonnas olid? Tavaliselt on seal ju sõdurid. Päev hiljem ilmus, kui tellimuse peale, 'Postimehes' artikel ühest ajateenijast kes oli Vahipataljoni hilinenud. Selle artiklis olnud fotol olid vahtkonnas sõdurid. Väga võimalik, et Eestis lihtsalt kasutataksegi nii madruseid kui sõdureid vahtkonnaks. Mina lihtsalt harjunud, et Inglismaal on vahtkonnas alati mehed samasugustes punastes mundrites, suured mustad karvamütsid peas, kivistunult seismas.
Hüppasime sisse ka Peeter I majamuuseumi. Sealne piletimüüja oli väga elav naisterahvas, kes meile vabatahtlikult igasugu huvitavat informatsiooni maja kohta jagas. Ka laste suhtes oli ta väga sõbralik ja lausa utsitas neid igale poole minema ja vaatama. 
Näiteks saime me teada, et Peeter esimesel oli foobia suurte majade suhtes ja just sellepärast ta ei elanudgi koos oma naisega Kadrioru lossis vaid omas eraldi maja. Väljast tundub see maja palju väiksem kui tegelikult. Sees on lausa kolm korrust.

Möödaminnes vaatasime üle ka Kadrioru lossipargi.






Aeg möödus ruttu ja oligi juba õhtu käes ning sammud kodu poole seada. Jalutasime veel värskelt istutatud pärnapuu alleest läbi. Riina oli selle allee sünniloost väga informeeritud ning jagas oma teadmisi ka minuga. Kaks päeva pärast meie jalutuskäiku ilmus taas 'Postimehes' artikel sellel samal teemal.
Minu arvates nii lahe, et inimestele on antud võimalus pargi loomisest osa võtta. Mul jäi küll artiklist arusaamatuks, et kas siis ühe pärnapuu eest peab maksma 250 eurot või on see annetuste põhjal? Nagu ma aru sain siis on neid puid veel järgi mida saaks 'osta' aga kust? 
Proovisin leida mingit veebilehte, aga ei leidnud ühtegi kus sellekohta infot oleks. 
Meil ei ole küll praegu niisama 250 eurot puu eest maksta aga mulle hirmsasti meeldiks see mõte, et Gretal oleks oma puu Eestis Kadrioru pargis kasvamas. Et ka temal oleks mingid 'juured' Eestimaa pinnal. Et ka tal oleks mingi oma jälg Eestimaal, kuna ega tema ju Eestisse elama ei tule ja seega sellist sama sidet selle maaga ei saa nagu minul on. 
Kokkuvõtteks võin öelda, et meil oli super tore päev. Aitäh Riinale, et viitsis meiega kokku saada. Greta pärast veel pikka aega oli kurb, et tema ei saa enam Leandroga mängida. 
Ehk kohtume järgmisel suvel uuesti :)

8 comments:

  1. Ah, kui ilus on see lossipargi esimene pilt. No näed kui hea et ära käisid, ma sain ka nüüd osa:)

    Kust sa tead et Greta kunagi Eestisse elama ei tule :)

    ReplyDelete
  2. No ega ma tegelikult ei teagi aga selleks ajaks kui ta kunagi tulekski siis selleks ajaks on ta ikka palju rohkem inglane kui eestlane :)
    Ja noh, ega see puu omaminegi temast eestlast ei teeks aga võib olla kui ta üks päev on vana naine siis tal oleks tore Eestisse tulla oma puu alla jalutama :)

    ReplyDelete
  3. Tiidu õepoiss oli ka Tallinna Vahipataljonis teenimas. Need on siis need kes lossi valvavad. Ja munder pannakse selga vist valikuliselt. Et tegelikult nad pole mereväes. Aga võin ka täpsemalt üle küsida :)

    ReplyDelete
  4. Eestis on mõnus, pole igavesti tunglevat rahvamassi ja paistab, et isegi vahtkonnavahetuse tunnistajateks oli vaid teie väike seltskond. Küll on hea, et sinna mingit turvaaeda pole ümber tehtud, UK-s ei tuleks kõne allagi nii oluline hoone ilma müüri või aiata.

    ReplyDelete
  5. Ma ei usu jah, et maailmas on neid riike palju kus iga suvaline inimene saaks lihtsalt minna ja presidendi maja uksele koputada.
    Peale meie oli vist vahtkonna vahetust vaatamas paar turisti ja muruplatsil lamav protestija. Protestija pildi jätsin algul blogist välja aga preagu just mõtlen, et peaks ikka blogisse panema.

    ReplyDelete
  6. Olen juba mõnda aega seda blogi lugenud ja väga huvitav on. Siiani pole sõna sekka öelnud aga nüüd hea meelega ütleks :)

    Seoses selle lossi valvamisega...munder pannakse jah selga valikuliselt. Minu elukaaslane oli ka Tallinna Vahipataljonis ja käis ka lossi valvamas ning ütles, et tema on igasuguse erineva mundriga seal lossi ees valvanud.

    ReplyDelete
  7. Teretulemast Kati, tore, et endast märku andsid :)

    Seda on tõesti huvitav lugeda, et neid mundreid valikuliselt kantakse. Noh aga ongi huvitavam ja värvikam :) Aitäh, et sellest meile teada andsid.

    ReplyDelete
  8. Väga ilus päev oli ja nii palju põnevaid asju sai tehtud. Ja sul on lihtsalt imelised pildid!!!

    Loodan väga veel teiega kohtuda. Minul on Eestis alati sama tel number kasutusel ;-)

    ReplyDelete