Wednesday, 17 July 2013

KUUMA POHMELL

Kuumalaine jätkub. 
Mina üle 30 kraadiseid ilmi ei kannata. Kuskil mereääres liival lösutades oleks ka 38 kraadine ilm koos väikese tuulega nauding, aga siin Londoni lähistel täielik piin. Seda enam, et siin tundub 32 kraadine ilm niiskuse tõttu palju hullem kui näiteks 32 kraadi Itaalias. 
Ilm õues oleks veel ehk talutav kui maja seest jahedana püsiks, AGA meie oma on kui ülesköetud saun (sõna otseses mõttes). Me küll hoiame päeval kõik kardinad ees ja aknad kinni (kuna sealt tuleks vaid kuuma õhku juurde), aga pärast paari päeva tapvat kuumust õues on ka maja seinad juba üles köetud nii, et pääsu enam ei ole kuskile. Kõige hullem on lugu Greta toaga, kuna päike paistab sinna ka peale 8 õhtul veel ja akendest ei tule tibatki õhku sisse. 

Loomulikult joob laps selliste ilmadega rohkem vett ja öösel juhtub meil siis ka aeg ajalt õnnetusi. Kuna aga on nii kuum siis tavaliselt on nii voodi kui ka püksid juba hommikuks kuivad.
Eile autosse istudes KÕRVETASIN ma kõige pealt oma reied ära ja kui ma siis suurest ehmatusest karjatsin ja roolist kinni haarasin pidin ma peaaegu oma sõrmedest ilma jääma. Võttis vähemalt 10 min konditsioneeri puhumist enne kui situatsioon talutavamaks muutus. 
Sellistel päevadel on ainuke koht kus hingata saab poodides kus konditsioneer puhumas. 

Energiat loomulikult üldse ei ole, tahtmist kõike teha aga küll. See kombinatsioon ajab mind omakorda närvi mis siis tahtmatult lapse peale aeg ajalt välja valatud saab.  

No ja nüüd ei tasu siia kommenteerima tulla, et küll ei kõlba külm ja küll ei kõlba kuum, kuna jah ma eelistan tõesti sellist normaalse temperatuuriga suveilma. Sellist mida saab nautida ja mis tuju rõõmsaks teeb. Praegune ilm aga on masendav...

Anyway, nädalalõpul käisime ühtede meie heade tuttavate juures väikesel Garden Party-l. Nii me algul vähemalt arvasime, et tegu väikese pidustusega. Kui me päev enne pidu saime emaili kus aasta kuumima päeva puhul anti meestele luba lühikesed püksid jalga panna, siis ma veel võtsin seda kui nalja ja vastasin saatjale, et kuidas siis naiste ja bikiinidega jääb.
Kui me aga peole kohale jõudsime (nad elavad meist muideks 10 minu autosõidu kaugusel) siis sain ma kohe aru kui kohatu mu email oli. Ma algul arvasin, et tegu vaid perekeskse peokesega, aga juba maja juurde jõudes sain aru, et kohale on tulnud suurem hulk rikkaid ja ilusaid. Kokku nii umbes 50 ringis. Osasid ma tundsin juba enne ja osad olid võõrad. 
Ma olin õnneks hommikul suutnud Pete veenda, et ta tavalise t-särgi asemel ikka natuke soliidsema pluusi selga paneks, mis sest, et õues lõõskav palavus. Peol oli ta aga küll ainuke mees kel lahtised sandaletid jalas olid, ülejäänud olid kõik härrasmehelikult riides ja kandsid ka lühikeste pükstega soliidseid kinniseid jalavarje. 

Gretale ma mõtlesin alguses selga panna korraliku suve(peo)kleidi kuna neid võimalusi kui seda kanda saab on nagunii nii vähe. Viimasel minutil muutsin meelt, kuna ma juba kujutasin ette kuidas ta selle satsi ja pitsi hunniku all 30 kraadi juures higiniredes on, seda enam, et hommikul läksime me veel kõigepealt ühe ta sõbranna sünnipäevapeole. Seega ei pööranud ma teda riietades eriti rõhku suurejoonelisusele vaid tõmbasin lapsele selga kõige õhema kleidi mis ma ta garderoobist leidsin. Peole jõudes ma muidugi kahetsesin seda otsust. Greta nägi teiste seas välja nagu sotsiaalabi laps. Ta oli eelmisel õhtul ka suutnud salaja oma käevarrele ühe tattoo kleepida ning kandis sõbranna peolt saadud kõige odavamat ja plastmassisemat kaelakeed ja käevõru. Ma lausa häbenesin, aga proovi sa siis lapse käest ära võtta ta varandust mille ta just oli saanud ja veel autos õnnest hõisanud kui palju talle see (rämps) meeldib :)
Jumal tänatud, et mina vähemalt olin hommikul õige kelidi ja kingad jalga valinud ja ennast massi sulanuna tunda võisin. 


Greta joonistas igavuse peletamisek nimekaarde. See siin on haldjas. Mulle meenutab pigem porikärbest :)

Seal peol olles sain ma taaskord aru kui tähtis on, et lapsel oleks head lauakombed. Seda on nii meeldiv näha kui igas eas lapsed oskavad täiskasvanutega võrdselt lauas käituda. Ma ei mõtlegi siin seda, et kahe aastased peaksid tundide viisi vaikselt istuma ja noa ja kahvliga oskama kalamarja süüa vaid, et lapsele õpetatakse juba varakult kuidas seltskonnas olles lauas käituda. 
Ma nii loodan, et me suudame Gretast kasvatada sama enesekindla, viisaka ja intelligentse inimese kui need noored seal peol. Sellise, kes vabalt oskab ja soovib vestelda nii omavanuste kui ka vanemate inimestega maast ja ilmast ning teab millisest noast ja kahvlist eelrooga sööma hakates kinni haarata. 
Kuigi eranditult kõik noored seal peol olid erakooli haridusega siis ei tähenda see sugugi seda, et ainult nemad selleks võimelised on. Ma arvan, et palju on kinni ka sellest kui palju common sense sulle sündides kaasa on antud. Ma ei tea küll mis valemi järgi seda teha, aga tore ju oleks kui Greta oskaks end tulevikus mugavalt ja enesekindlalt tunda erinevate ühiskonna klasside inimeste hulgas. 

Greta on meiega küll sadu kordi restoraanis kaasas olnud ja meil ei ole kunagi ta käitumisega seal probleeme olnud (talle pigem meeldib seal) aga nüüd märkasin, et peame rohkem tähelepanu pöörama just lauakommetele. Ta seal peol proovis ikka paaril korral kätt joogiklaasi panna, et jääkuubikuid kätte saada ning noad ja kahvlid kukkusid ka kuidagi väga tihedalt laua alla. Tooli suutis samuti korra ümber ajada, mainimata seda, et vahepeal segas ta jutule vahele või rääkis liiga kõva häälega. Kuigi meie lauas istuvad inimesed sellest suurt numbrit ei paistnud tegevat siis mul oli küll igal juhul häbi, et mul laps selline notsu oli (noh siis sellele lisaks, et ta veel 'valesti' riides ka oli :)


Peo põhjuseks oli peokorraldaja vanema tütre abielu ja nende esimese lapse sünd. Kuna noorpaari pulmad toimusid mõned kuud tagasi väga väikeses ringis siis nüüd olid kutsutud kõik sõbrad ja tuttavad neid omakorda õnnitlema. Siin on päevakangelane oma väikese pojaga
Ja all oleval pildil on päevakangelase õde. Nii imelik on mõelda, et ma olen seda pere 20 aastat tundnud. Noorim õde oli vist mingi 1.5 aastane kui ma neid aeg ajalt hoidmas käisin (pärast sündis perre ka poeg). Hiljem käisin ka mitu aastat nende maja koristamas, et lisaraha teenida. (Ma olen nendest kirjutanud SIIN ja veel kuskil aga ma ei suuda neid teisi postitusi praegu ülesse leida). Aastatega võtsid nad mind nii omaks, et kui ma 13 aastat tagasi olude sunnil maalt lahkusin poetas isegi pereisa pisara mind lennujaama viies (siis me veel ei teadnud, et kahe kuu pärast olen ma siin uuesti tagasi)
Aastaid hiljem kui ma Petega abiellusin siin teadsin kohe, et üheks lilleneiuks saab olema selle pere noorim tütar. Kui Greta sündis siis armastas pereema teda kui oma lapselast ja kuigi ta on nüüd ka ise värskelt vanaemaks saanud siis peab ta meid ikkagi väga tähtsateks inimesteks oma elus. Ta tundis tõelist heameelt, et meil oli võimalik eelmisel pühapäeval ta Garden Party-st osa võtta ja ta ütles, et see on talle on meie nägemine alati kui 'magustoit'.
Meie lilleneiu, värskelt 21 aastane





Pereema oma esimese lapselapsega
Ja selline nägi välja pidupäeva tort. Cheesecake sõna otseses mõttes :)
Peol oli veel teisigi isuäratavaid küpsetisi.




Üks eriti rõõmus koogisööja






Köögimeeskond 



Järgmisel päeval oli meil Petega pohmakas. Seda mitte alkoholist vaid kuumusest (kes veel ei tea siis me oleme karsklased). Me veel mõlemad imestasime kuna polnud kunagi varem sellist asja kogenud. Pidu oli küll väsitav kuigi nii tore oli noorpaari ja nende beebit näha (nad elavad Waleses ja seega me pole nendega pikka aega kokku trehvanud).

7 comments:

  1. Kle, Alice, mina küll nendel piltidel eriti uhkeid kleite ja ülikondi ei näe. Pete on oma suvise särgi ja pükstega täiesti pinks-ponks! No ja Gretale piisab otsa vaatamisest, et südant sulatada :-)
    Mis lauakommetesse puutub, siis vajutas see jutt minus üht punast alarmnuppu ja ma tahaks sellest vist ise kah pikemalt kribada. Lastest ja viisakusest ja kolme lapse kaklemistest ka, oehhhhhhhh ( hästi pikk ja raske ohe!)

    Kallistused
    PS - varsti juba reaalsed :-))

    ReplyDelete
  2. Unustasin, Pete koogi järjekorras on lemmik :-) naersime Saskiaga mõlemad

    ReplyDelete
  3. No ilma suhtes olen ma 100% ühel nõul. Alla 20 on külm, üle 25 palav :D Ideaalne ilm on see, kui lühikeste riietega õues mõnus on.

    Meil on muidugi suur eelis see, et maja jääb üsna jahedaks ka kuuma ilmaga. Ei oska arvata, kuidas on lood ülal elavate naabritega, neil on seal ilmselt palavam :P

    ReplyDelete
  4. Jah tead ma olen märganud, nii palju kui ma oma siin elatud aastate jooksul 'koorekihi' seltskondades viibinud olen, et just need kõige varakamad keskeas (ja ka mõned nooremad) naised riietuvad üsna maitsetult. Mõnikord minu arvates lausa koledasti :) Samas kuigi ballikleite ja ülikondi ei olnud (ülikond on nende hulgas nagunii tööriietus- frakid on pidulikeks sündmusteks :) siis on kohe kindel riietuskood ka selliseks palavaks ilmaks ja varbvahed sinna hulka ei kuulu :)
    (Ma võõrastest ei tahtnud blogisse pilte eriti panna seega ega õiget võrdluse momenti ei ole)

    No ja riietusele lisaks on vaja häälestada oma vestlusteemad ja sõnavara vastavale 'lainele', et päris maakas välja ei näe :)

    Aga tegelikult, ega Pete riietusel ei olnudgi midagi viga lihtsalt ta ise tundis ennast oma jalavarjude pärast natuke ebamugavamalt.

    Jään sinu lauakommete postitust huviga ootama. Viisakusest tahaksin ise ka veel ühe postituse teha aga postitamata sissekannete järjekord on hetkel nii pikk, et jääb vist sügise peale :)

    Nägudeni :)

    ReplyDelete
  5. Gretal polnud ju häda midagi, kena suvine lapsuke. Pereema näeb väga hea välja, ei ütlekski, et vanaema lapselapsega, ikka uhke emme. Oh, nii sinu kui Mäemamma jutte on nii hea ja armas lugeda :).

    ReplyDelete
  6. Kroonijuveel, pereema näeb tõesti väga hea välja kuigi ma pean tunnistama, et photoshopistasin ta silmade juures natuke kortse vähemaks :) Tegelikult vaid ehk paar kortsukest nii, et kuigi ta on üle 50 aastane siis minu arvates võiks vabalt vaid 40 pakkuda.

    Samas ta on alati enda (ja pere) eest hästi hoolt kandnud. Näiteks on ta alati olnud väga ettevaatlik päikesega. Tema oligi just see teglane kes minu silmad avas kokkuhoidlikusele ja looduse säästmisele ning tervisliku ning puhta toidu söömisele. Eriti imestamist väärt on see sellepärast, et kuigi neil on raha nagu raba siis ei torma nad kunagi midagi ostma ilma, et nad kaalutleks enne selle vajadust ja seda mitte sellepärast, et nad kitsid oleks vaid sellepärast, et nad ei taha loodusressursse raisata.

    MA nüüd mõtlen, et ma oleksin pidanud ta aiamaast pilti tegema. Tal on väga armas väikene aialapike kus ta kasvatab kartulit, tomateid, herneid, sibulaid, ube, kurke ja kindlasti veel midagi muud mida ma praegu enam ei mäleta :)

    Ühesõnaga on nad kõik väga meeldivad ja asjalikud ning haritud inimesed :)

    PS. Ja mul on tõeliselt hea meel, et sa mu blogi naudid. Mäemamma kirjatükid on loomulikult minu omade kõrval lausa kulda väärt. Ma nii loodan, et ta kunagi ka nii kaugele jõuab, et raamatu valmis kirjutab. Ma ikka proovin teda taga utsitada :)

    ReplyDelete
  7. Päevakangelase õel on nii ilus kleit, et kohe kadedaks teeb...

    ReplyDelete