Thursday, 9 May 2013

SVEITSI 1 OSA

Alustan siis meie Sveitsi reisiromaaniga ja lõpmatute fotodega :)

Kui aus olla siis ma ei teagi kust ma oma jutuga alustama peaks. Ma arvan, et õige oleks öelda, et kõik sai alguse blogist. Sellest, et mina blogi pidama hakkasin ja sellest, et ma Mäemamma blogi kogemata lugema sattusin. Ma olin seda blogi vist juba mõnda aega 'salaja' lugenud ja nautinud kui kord võtsin julguse kokku ja kommenteerisin. No, ega ma tegelikult midagi ei kartnudgi aga vahel mul meeldib lugeda blogisi ilma endast jälge jätmata. Eriti siis kui pole midagi palju öelda või kaasa rääkida ning tavaliste ninnu nännu kommentaaride kirjutamiseks pole lihtsalt aega ja energiat. Aga vot Mäemamma blogi oli kohe algusest peale nii eriline ja helesinine, et seda lugeda oli lausa nauding. Blogi oli, ja on ka praegu, nagu magustoit mida on kõige parem aeglaselt süüa ja nautida, seda enam, et postitusi ei tule iga päev ;). 
Ühest kommentaarist sai mitu ja nii see meie sõprus alguse saigi. Öeldakse, et internet ei ole päris elu. Ma olen selle ütlemisega täitsa nõus aga ometi just interneti kaudu olen ma oma päris ellu leidnud need kõige õigemad inimesed. Kuidas ma saaksingi teisiti väita kui mu oma meesgi leidis mind just läbi interneti ning paremast mehest ei oskaks ma isegi mitte unistada...

Sveitsi sõitmise plaan oli meil tegelikult juba kaks suve tagasi. Isegi piletid olid juba ostetud aga kuna elu toob endaga alati ootamatusi kaasa siis jäi meil see sõit sel korral ära. Hoopis juhtus nii, et Mäemamma jõudis enne meile oma perega suvel külla (sellest saab lugeda siit ja siit) ja siis veel uuesti sügisel.
Peale seda oli kokkulepe, et nüüd on meie kord neile külla minna. Me loomulikult võtsime selle kutse avasüli vastu kuigi kahtlesime, et kas sel aastal seda teha saame kuna meil oli juba kõik puhkuseplaanid kirjas ja Petel ei oleks olnud enam võimalik järjekordset vaba nädalalt reisu jaoks võtta olnud. Siis aga potsatas mulle mingil ajal mailbox-i email Easyjeti lennupiletite kampaaniaga. Hakkasin nalja pärast vaatama kuhu me saaksime nädalalõpuks odavalt lennata ja suureks üllatuseks leidsin Sveitsi lennud ime odavalt meile kolmele aprilli lõpuks. Kiire kõne Mäemammale ja olidgi piletid ostetud. Maksma läksid need meile kolmele kokku 117 naela!! Tavaliselt maksab ühe inimese piletgi juba rohkem :)
Ja saabusgi see kaua oodatud päev. Kui aus olla siis mina ei julge midagi pikkisilmi oodata kuna mida rohkem ma midagi ootan seda suurem on võimalus, et midagi läheb untsu aga kui lendamise päev käes oli siis olime me kõik väga elevil.
Võin öelda, et nii kerget lendu ja reisi ei ole meil veel kunagi enne olnud. Kui me hommikul kella 6.30 ajal lennujaama jõudsime vaatas meile vastu selline tühjus.
Sellist asja nägime me küll esimest korda. Tavaliselt on easyjeti järjekorrad just nii pikad kui siit pildilt ruumikujunduse järgi järeldada võite, kaks ülipikka järjekorda kogu selle saali ulatuses.
Seega olime meeldivalt üllatunud kui meie ees järjekorras oli vaid üks inimene, kuigi olime vaimselt valmis seisma pikas järjekorras.
Reisi alguse võis alanuks kuulutada ja sellisest positiivsest algusest järeldasime, et ka kogu reis kujuneb samasuguseks (ning me ei eksinud ;)
Lennujaamas vahetasime endale natuke Sveitsi franke. Me tavaliselt sellist rahavahetust ei tee ja võtame alati välismaal lihtsalt sularaha pangaautomaadist välja (tihti tuleb odavam kui seda valuutavahetuskohtades vahetama hakata) või lihtsalt maksame kaardiga aga kuna Petel oli palju sularaha siis tasus natuke värvilist paberraha taskusse saada. 
Nii tore oli vaheduseks ka midagi muud peale eurode käes hoida.
Lennukis kinnitasime turvavööd ja lend võiski alata. Greta hoolitses selle eest, et ta kolm hiirt samuti turvaliselt lendaks :). 
Greta on meil üldse selline super reisija. Meil ei ole temaga mitte kunagi mingit probleemi olnud. Ta ei virise ega vingu, ega nõua midagi. Ta naudib täiega igat minutit. Hommikul kella 5 ajal äratades, tegi ta kohe silmad lahti, naeratas ja oli valmis minema. Tema poolest võiksime me kasvõi ümbermaailmareisile minna. Esimese lennukireisi tegi Greta 3 kuuselt ja sellest ajast peale on ta vähemalt 20 korda lennukiga sõitnud. Eks see ehk sõltu ka lapsest ja ta iseloomust aga meil ei ole kordagi olnud probleemi, et laps lennukis ees olevat tooli jalaga taoks, lärmaks või kaassõitjaid mingil teisel moel terroriseeriks :)Ta hakkab ainult siis lärmi tõstma kui kuuleb, et peame tagasi koju tulema. 
Lend Londonist Geneva lennujaama kestis vaid natuke üle tunni. Uskumatu, et nii lühike vahemaa. Ei märganudgi kui juba hakkasime laskuma. Sõit Genevast Mäemamma juurde oli samuti umbes tund ja pool seega meie mõistes vaid 'tagahoovi'. Tegelikult me kohe hommikul Mäemamma juurde ei sõitnud, kuna normaalsed inimesed ju töötavad reedesel päeval, seega sõitsime niisama Sveitsi pinnal ringi, imetlesime väikesid külakesi ja nautisime niisama imelist loodust.
See allolev map annab teile umbkaudse ülevaate meie läbitud teekonnast. Suurema osa sellest teest läbisime juba esimesel päeval. Sion-i sõitsime teisel päeval juba koos Mäeperega. Nagu siit näha võite siis sõitsime mööda Geneva järve.
Ilmaennustus lubas kahjuks kogu nädalalõpuks vihmast ja pilvist ilma aga me ei lasknud sellel oma tuju rikkuda. Võtsime kogu oma vihmavarustuse kodust kaasa ja plaanisime vihmale vaatamata palju aega õues veeta. Ma isegi jätsin meelega päikeseprillid koju, et päike sedasi välja meelitada (no tavaliselt on ju nii, et kui prille kaasas ei ole siis hakkab päike paistma ja kui on siis ei ole neid vaja). Ma ei tea kas tänu minu koju jäetud päikseprillidele või Mäemamma imetrikkidele aga Sveitsi jõudes paistis päike. Kuna me siis veel ei teadnud, et see päike saab meid saatma kogu selle reisu aja (alles esmaspäeva õhtul hakkas tibutama) siis hakkasin ma kiiresti autoaknast pilte klõpsutama arvates, et see on mu ainus võimalus mägede jäädvustamiseks.
Kuna meil oli aega kogu päev enne kui Mäepere juurde läksime siis otsustasime poolele teele jäävat Chateau de Chillon-i külalstada. Loss asus 3km kaugusel Montreux linnast. Sõit sinna oli imelihtne, head ja tühjad teed (liiklusummikuid siin maal on väga harukordne nähtus kui üldse). 


Esimesed kirjalikud andmed sellest lossist pärinevad aastast 1160 (mõnede andmete põhjal isegi aastast 1005). Algupäraselt oli tegu 100 erineva ehitisega mis aegamööda omavahel ühendati ja millest kujunes loss sellisena nagu me teda tänapäeval näha võime. Seda lossi ei ole kunagi ajaloos vaenlaste poolt vallutatud kuigi on läbielanud valitsuste vahetust (ma nüüd ei ole kindel kas selline tõlge eesti keeles on õige aga saate kindlasti põhimõttest aru).
Tänapäeval on Chillion-i loss üks enim külastatud Sveitsi ajaloomonumente.
Enne veel kui me saime lossiväravatest sisse oli meie putukateadlasel vaja tutvust teha kohalike sipukate ja sisalikega.











Ümbritsev loodus oli lummav aga samas lummas mind ka see hiiglaslik mootoritee. 











 Päike oli küll väljas aga mäed olid kahjuk ikkagi natuke  udukatte kaisus.
Vaade ühele poole...

ja vaade teisele poole





Puhkustega kaasnev traditsiooniline jäätise söömine
 ja sama traditsiooniline koostisosade nimekirjade lugemine :)

Peale lossi külastamist hakkasime tasapisi Mäepere poole sõitma. Minu suureks üllatuseks olid igal pool viinamarjakasvandused. Ma ei ole kunagi Sveitsit seostanud viinamarjakasvandustega aga tuli välja, et just selles ringkonnas, kus Mäemamma pesitseb, muud ei näegi kui vaid viinamarjakasvandusi. No, tõesti, raske oli leida maalappi kus viinamarju ei kasvanud.  

Kuigi Greta meil päeval juba ammu enam ei maga siis sellistel varajase ärkamisega reisupäevadel jääb ta kergesti autos magama. Noh oli juba ju pikk päev seljataga ka ja nii kui laps autotooli istus nii ta seal ka magama jäi.
Sõitsime siis niisama autoga ringi, et ümbruskonda imetleda ja et laps magada saaks.

Mina aga aina pildistasin autoaknast mägesid,  endal süda saapasääres tuksumas kuna mulle tegelikult üldse ei meeldi need väikesed ja käänulised mägiteed. Tegelikult, kui aus olla siis Sveitsi mägiteedel (need millega me reisi jooksul kokkupuutusime) ei olnud viga midagi. Olid teised üsna laiad ja mitte väga siiru-viirulised. Me oleme palju hullematel sõitnud.




Kui laps ülesse ärkas siis tegime väikese kohvi-jäätise-pissi peatuse ühes Mäemammale lähedal olevas külas. 
Lapsed jooksid kohe mänguväljakule, suurem ees, väiksem taga.
















Varsti tegigi mu telefon piiks-piiks ja andis teada, et Mäemamma on koju jõudnud. Autole tuurid peale ja Mäepere poole teele. Ega me kaua ei pidanudgi sõitma ja maja aitas Tom-Tom ilusti ülesse leida. Pete pidi küll korra autost välja tulema ja kontrollima minema, et kas see tõesti on võimalik, et kuskile nende majade taga meie mägilased elavad. 
Jah, elasid küll. Ja veel sellise romantilise maja taga (kui ma ei eksis siis vist isegi oli nende maja üks osa sellest majast). Mäemamma elamine on super aga ma pean siin vaikselt tunnistama, et mind võlus oma romantilisuse ja antiiksusega ka see pildil olev maja. Hirmsasti oleks tahtnud seda ka seest poolt näha. Ütlesime mäemammale, et kui see maja peaks kunagi müüki minema, et ta siis meile sellest kohe teada annaks :)
Mäemamma juures leidsime eest majatäis 'päikest'. Nii tore oli Mäeperet taas näha. Greta avastas, et ta on sattunud Playmobili paradiisi. Suurema osa esimesest päevast veetis ta köögilaua all playmobil majaga mängides ja tuli sealt vaid välja kui oli aeg sööma hakata.

Saskia mängis meile paar lugu
 Pete käis köögis ringi ning ohhetas ja ahhetas pidevalt...
 ning vahepeal lasi ühe silma looja :)
 mina tegin vaid pilte



Here we see the old Swiss tradition of predicting the weather by reading the tea leaves :)

7 comments:

  1. :-) nii naljakas on oma kodu ja siinseid paiku kellegi teise silmade läbi vaadata ... Ja peab mainima, et Su silmad mulle meeldivad...

    ReplyDelete
  2. Kui hea blogi :) Ja pildid.. :) Kas ma tohin küsida, mis fotokaga tulevad nii ilusad pildid (just need vaated, mis selles postituses on)?

    Ja P.S. ma jagan täiesti Su Montessori-vaimustust!

    ReplyDelete
  3. Tere tulemast H!

    Tore, et sulle meie blogi meeldib :)

    Need pildid on kõik tehtud kõige odavama ja tavalise Nikon D60-ga (instagram-id ja paar teist pilti on ka väikese Samsung Galaxy fotokaga (mitte mobiiliga) tehtud) ja hiljem natuke Picasas ja Photoshopis töödeldud.

    Mul on tegelikult ka palju kallim ja parem kaamera Nikon D7000 juba üle aasta olnud aga kuna sellega tehtud pildid ei olnud pea kunagi fookuses ja mingi aeg lõi üldse pildi eest ära siis kahtlustame, et tegu on praagiga ja peame selle parandusse saatma. Kogu aeg on aga nii kiire olnud, et pole aega olnud seda teha aga mingi aeg tahaks ikka selle ära parandada, et näha kui suur saab pildi kvaliteedi vahe olema võrreldes mu vana kaameraga.

    Postitasin just ka Sveitsi reisi 2 osa kus veelgi rohkem pilte :)

    Head lugemist :)

    ReplyDelete
  4. Aitäh nii kiirelt vastamast! :)

    Ma ise pillasin äsja meie peegelkaamera maha, nii et objektiiv puhta puruks, nii et nüüd kaalumegi, kas äkki saab mingi pisikese tavalise fotokaga ka hoopis häid pilte (ja ei ole mõtet uut objektiivi osta esialgu). Tundub, et saab siis küll, lahe :) Et, noh, odavamad obektiivid on pimedad ja kallimad ja valgemad on liiga kitsad (nii, et peab jube kaugele minema, et kõik pildile saada:P) ja kaasas ka tüütu tassida suurt kotitäit..

    Loen kindlasti edasi, panin juba Su blogi readerisse ;)

    ReplyDelete
  5. Ei,ei Nikon D60 on ikka peegelkaamera aga lihtsalt see koige tavalisem (noh ei maksa 1000 naelu voi eurosid).
    Minu jaoks on ikka peegelkaamera asendamatu. Tavalise fotokaga saab kyll ka ilusaid pilte aga mitte ikkagi selliseid nagu peegelkaameraga.
    Ma kasutan peamiselt 2 obektiivi, 50mm detailsete piltide ja portreede jaoks ning 18-105mm. Sveitsi pildid on enamuses just selle 18-105mm objektiiviga tehtud.

    Vaike Samsung Galaxy kaamera ostsin (sain kingituseks) just selleparast, et ei peaks igale poole kaasas kandma suurt fotokat aga kuigi tegu on ysna viimase aja tehnikaga siis pildi kvaliteet ei ole ikka see mis peegelkaameraga tehtud piltidel.
    http://www.amazon.co.uk/Samsung-Galaxy-Camera-Optical-Android/dp/B009K27FMK/ref=sr_1_1?ie=UTF8&qid=1368512783&sr=8-1&keywords=samsung+galaxy+camera

    Nii, et vaike kaamera on mul selleks et inimesi salaja pildistada ja instagramme teha ning suure kaameraga teen 'ilu' pilte :)
    Aga eks see fotondus ole yks kallis hobi ja nakkushaigus jah :)

    ReplyDelete