Thursday, 7 March 2013

SÖÖGIST VEEL

Lõpuks siit siis see lubatud toiduteemaline postitus. 
Nagu ma juba kuskil mainisin siis sööme me täiesti tavalist ja lihtsat toitu. Ei mingeid retsepte, lihtsalt vaatama mida värsket hetkel kapis on, viskame pannile või potti, siis kas kana, liha või kala lisaks ning juurde kas kartulit või täisterariisi ja ongi toit valmis. Maitseaineid kasutame, aga enamalt meile maitseb kui kõik ained on omas mahlas tehtud. Kui see Pete teha oleks, siis tema sööks kõik õhtud vaid kas salatit mingi lihaga (kana, kala, liha) või juurikaid lihaga. Riisist ja kartulist ta eriti ei hooli, aga kui on valmis tehtud siis ikka sööb. Toidu peale puistab ta alati peotäis erinevaid pähkleid ja seemneid.
Salatit süüakse meil nii, et lihtsalt lõigatakse erinevaid asju (porgand, peet, kurk, salatilehed, redis, tomat jne) tükkideks ja pannakse taldrikule ning siis neid näritakse mingi liha asja kõrvale.  Mingeid kastmeid ja õlisi me ei kasuta ja salati asju omavahel segamini ka ei sega. Just nii igavad me olemegi :) aga mis teha kui me eelistame maitsta igat asja just sellisena nagu ta on ilma mingit teist maitset lisamata. Kui Pete sellise toiduga hästi ära elaks, siis mina ja Greta soovime vahel ikka ka midagi natuke märjemat (kastmelist). 
Õhtuti sööme kõik sama toitu. Eraldi teeme süüa Gretale vaid siis, kui kell on juba palju ja Gretale on vaja süüa ja magama minna, aga meie toidu tegemisega läheks veel aega. Samuti kui meil on näiteks järgi veel eelmise päeva toitu mis vajab söömist, aga mida kõigile enam ei jaguks, siis sööb üks ühte asja ja teine teist. Greta üsna tihti ütleb kui näeb mis söögiks on, et tema seda ei taha, aga see ei tähenda kunagi, et ta seda ei sööks. See rohkem tal moe pärast öeldud ja ma ei mäleta, et ma kunagi oleks pidanud tõesti mingit teist toitu talle tegema hakkama kuna talle meie oma ei kõlba. Hommikusöögiga on teine lugu kuna meie sööme tihti muna, aga tema ju muna süüa ei saa seega iga üks sööb erinevat toitu.
Seega võin julgelt öelda, et Greta sööb enamus juurikaid (maguskartul ja pehmed röstitud kõrvitsad talle eriti ei maitse, aga mõnikord ikka sööb ära). 
Vahepeal ma ei teinud enam kapsast hakklihaga, kuna Greta ei olnud sellest eriti vaimustuses. Nüüd aga üks päev tegin jälle üle pika aja ja Greta sõi nii suure isuga ning kiitis takka ka veel. Oleksin võinud vabalt juba varem selle toidu meie menüüsse tagasi võtta. 

Suppidest sööme vaid selget kanasuppi. Vanasti tegin ma ka borssi aga selle tegemisega on nii palju jändamist (peedi koorimine ja riivimine näiteks), et mul ei ole aega ja kannatust selleks. Püreesuppidest sööme me vaid kõrvitsasuppi siis kui on kõrvitsate hooaeg. Rohkem püreesuppe me ei söö, kuna me sööme oma juurikad tavaliselt enne ära kui need püreetamiseni jõuavad.

Aga siit siis väikene ülevaade mõnest meie õhtusest einest. 
Mainin veel vaid et mulle tegelikult ei meeldi toitudest pilte teha, aga elan selle ühe korra ehk üle :)
All oleval pildil tegu kana, porgandi, brokoli, rohelise suvekõrvitsa seguga (ehk siis mis iganes hetkel külmutuskapis oli). Tavaliselt ma ei pane sellise segu sisse purustatud tomati segu (purgist) aga korra nädala või kahe jooksul vahelduse mõttes teen seda. 
Mulle on tegelikult väga tähtis toidu juures värviline tasakaal. Ma ei teagi kuidas seda täpselt seletada, aga näiteks kui taldrikul on vaid valge ja kollase-oranzi värvi toit siis kohe kindlasti on mul vaja sinna tasakaaluks ka midagi rohelist juurde lisada. Mõnikord panen selle rohelise juba toidu sisse, aga kui ei, siis lõigun kasvõi paar kurgiviilu kõrvale. Sama lugu kui toit on enamuses vaid rohelist värvi, et siis on sinna juurde vaja natuke midagi punast. Mul ja ka Petel on väga raske süüa toitu mis vaid ühte või kahte värvi on. Gretal on praegusel hetkel ükskõik nii kaua kui vaid midagi süüa antakse :)
.
Gretale maitseb hullu pööra cous-cous. Kuna selle tegemine võtab nii vähe aega ja on nii kerge, siis ma teen talle seda tavaliselt korra nädalas. Kuna mina seda ise süüa ei saa ja Pete on cous cous suhtes ükskõikne, siis on Greta ainuke kes meil seda siin kodus sööb. Lasteaias on see üks tema lemmiktoite.
Selle pildi tegin ma ükskord sellepärast, et näidata teile kui suure portsu toitu me korraga ära sööme. Ma tegelikult praegu, seda pilti vaadates, ei teagi mis toiduga tegu on. Nagu oleks riis ja lõhe aga tavaliselt ma kalaga riivitut porgandit ei tee seega ma ei saa üldse aru mis siin taldrikul on. Mul on kahtlus, et need pealmised köögiviljad on eelmisest päevast järgi jäänud kraam. Aga jah, tavaliselt on me taldrikud kuhjaga juurikaid täis.

Lemmiktoitudega on me peres nii, et tihti kui ma midagi õhtuks süüa teen, siis Pete ütleb, et oi see on mu kõige lemmikum toit. Eelmise päeva kohta ütles ta seda sama ja järgmise päeva toidu kohta kindlasti ka nii, et ma võin julgelt öelda, et meie mõistes on meie kõigi lemmiktoit SÖÖK  :) 
Ühte toitu me aga võiksime vist küll süüa mitu korda nädalas ja selleks on risotto. Risottosid on loomulikult sadu eri sorte ja kasvõi juba risotto riisi ennast on saadaval mitme eri kujuga, aga meie pere lemmikuks on risotto sellistest ainetest:


Üks päev sõime sellist toitu, aga kuna Pete ei ole eriti hakkliha fän (tema tahab korraliku liha, kala või kana), siis hakkliha on meil kodus rohkem minu ja Greta söök ja teeme seda ehk kord nädalas või üle nädalati.

Alles hiljuti tuli meile meie mahekastiga kaasa üks retsept mis mulle silma jäi. Nimelt nad tihti panevad kasti erinevaid retsepte juurikatest mis prasjagu selle kastiga koju tulevad. Ma tavaliselt neid eriti ei uuri kuna tihti on nendes mõnda mulle keelatud ainet sees või on muidu liiga erilised, et mulle maitseks või et ma viitsiks neid tegema hakata aga sel korral lugesin retsepti läbi ja mulle meeldis. Tegin järgi ja nii mulle kui Petele hirmsati maitses. Jagan seda siin ka teiega kuna seda on väga lihtne teha. 
BROCCONUT NOODLES
Ettevalmistus aeg 5 min
Kokkamise aeg 10 min
Retsept on kahele inimesele mõeldud

Vaja läheb
peaotäis cashew nuts (ma ei tea taas mis need pähklid eesti keeles oleks aga kindlasti mõni tark lugeja aitab mind välja. Tark lugeja juba aitas mind ja tegu on india pähklitega:)
2 teelusikat võid (seda vaid soovikorral)
Jämesoola
2-3 peotäit brokolit (väikesteks tükkideks lõigatuna) Meie tegime rohkem
1tls värsket igverit, riivitult või peenikeseks lõigatult
1 küüslaugu küün peeneks hakitult
Näpuotsa täis punast chillit (väikesteks tükkideks lõigatuna)
1 supilusika täis sooja kastet
1 teelusika täis mett või agavet
125g täistera riisi nuudleid
natuke sidruni või laimi mahla.

Pane pähklid kuumale pannile. Keera kuumus madalamaks ja rösti pähkleid nii kaua kui need on kuldsed. Lisa või kui soovid. Sega ja lisa näpuotsatäis jämesoola. Pane kõrvale ootama.
2. Aja pann taas kuumaks. 'Prae' brokolit nii kaua kui see on muutunud erkroheliseks ja ääred on natuke kuldpruunid. 
3. Sega sisse ingver, küüslauk, ja chilli. Lase küpseda nii kaua kui brokoli on pehme. Lisa sooja ja mesi. Tõsta pliidilt ära.
4. Keeda nuudlid pakendi juhendi järgi. Kui valmis siis loputa külma veega. Sega brokoli sisse ja lisa juurde soojakastet, mett ja chillit vastavalt maitsele. 
5. Serveeri koos pähklite ja natukese sidruni mahlaga. Tulemus on umbes midagi sellist.
Ma vabandan oma konarliku tõlke pärast, aga ma arvan, et kõigile on retsept siiski arusaadav. Meie ise kõike täpselt retsepti järgi ei teinud kuna esiteks ei olnud meil kodus värsket ingverit võtta ja värske chilli asemel kasutasime hoopis chilli pulbrit. Samuti ei lisanud me ei soojakastet (kuna mina ei saa soojat süüa) ega ka mett. Sellele vaatamata tuli toit väga maitsev ja Pete ütles, et see on tema üks lemmikumaid (nagu iga teinegi toit :)
Ah jah, me lisasime veel peenikesed ribad kanaliha ka kuna meile liha maitseb ja me ei suuda ega taha ilma lihata elada :) 

Nüüd juhtus nii, et kõik need toidupildid siin on kas riisi või nuudlitega, aga tegelikult sööme me ikka kartulit ka. Tavaliselt on me menüü selline, et nii päevane kui ka nädalane toit on tasakaalus. See tähendab, et kui Greta sööb hommikuks leiba siis rohkem ta sel päeval nisutooteid ei saa. Kui üks päev sööme riisi, siis teine päev kartulit. Nii ei ole, et hommikuks riisipuder ja õhtuks siis taas riis. Või, et hommikuks võileib, päeval pasta ja õhtul riis. Üldjuhul proovin Greta menüü hoida nii, et päevas on gluteenitooteid üks annus, puuvilju kaks-kolm (oleneb mis puuviljaga on tegu. Banaane päevas rohkem kui üks, heal juhul kaks kohe kindlasti ei saa) ja juurvilju nii palju kui soovib. Piimatooteid saab hommikul ja lõunaks aga õhtul mitte kunagi (eriti kehtib see juustu ja jogurti kohta). Magustoitu kui sellist mis järgneks põhitoidule meie peres ei ole. Mõnikord Greta saab midagi peale lõunasööki aga õhtul peaaegu mitte kunagi (lasteaias neil on magustoit lõuna ajal). Ega Greta ei söögi peale küpsiste ja sokolaadi suurt midagi magusat ja kuna tal on sokolaadi päev laupäev, siis ega seal ei olegi midagi talle magustoiduks eraldi anda. Pete ja mina ei söö mägustoitu seega ei oska ka Greta seda nõuda :) Pete küll mõnikord sööb sokolaadi või midagi magusat teleka ees kui Greta juba magab. 

Siit veel üks värivkas pilt lõpetuseks meie eelmise nädala mahekastist.
Selle pika toidujutu lõpetuseks tahan vaid veel lisada seda, et kuigi ma saan toidutegemisega suurepäraselt hakkama, siis naudingut ma sellest kohe kindlasti ei tunne. Minu jaoks on see pigem kohustus. Süüa mulle meeldib, süüa teha mitte. Kui ma oleksin rikas siis ma palkaks enne koka kui koristaja (koristada võin ma hea meelega :) Õnneks on mu mees selline, kes hea meelega süüa teeb ja nädalalõpudel on söögitegemine vaid tema õlul. 

16 comments:

  1. Cashew - india pähkel. Ja kuskussi retsepti tahaks :)

    ReplyDelete
  2. Esimene tark lugeja juba kohal :) Tänud Liis, india pähklite eest :)
    Kuskussil aga ei olegi mingit retsepti. Seda ostetakse poest paki seest (nagu riisi või mannatgi). Panen kuskussi kaussi, kallan keeva vee peale ja jätan mingiks 5-10 minutiks seisma (kausile panen kaane peale) ja ongi valmis. Tavaliselt on paki peal õpetus ja kogused olemas aga ma teen täitsa tunde järgi just nii palju kui Gretale vaja.
    Ma penen ise vee enne kaussi ja lisan natuke soola ja oliiviõli ning siis kallan couscous terad peale. Ime lihtne ja ime kiire ning maitsev nii kala , juurika või lihaga

    ReplyDelete
  3. http://toidutare.ee/t%C3%B6%C3%B6riistad/s%C3%B5nastik/toiduained/teravili/13D6B/
    "Tundmatu lugeja :)"

    ReplyDelete
  4. Mis maitseaineid te kasutate? Me oleme ikka enamjaolt soola-pipra peal... Katsun pigem vähe soola kasutada, aga mees ju tihti kokkab ja soolab ka üle :D Pole kunagi kaalunud, kui palju soola päeva jooksul toidu sisse läheb... Äkki peaks :P

    ReplyDelete
  5. Maitseainetest kasutame igapäevaselt värsket kähar peterselli ja kui lammast ahjus teeme siis värsket rosmariid. Kuivatatult peterselli, mixed herbs, itaalia maitseainete segu ja mõnikord siis chillit. Nendele lisaks siis loomulikult sool ja pipar (toidu sisse nii palju ei pane, tavaliselt maitsestame soolaga oma toidu eraldi kui vaja).

    ReplyDelete
  6. Väga huvitav toidujutt!
    Suur tänu brokkoli-india pähkli retsepti jagamast. Proovin kindlasti järele. Eks see söögitegemine ju ongi kohustus, sest seda tuleb iga jumala päev teha. Ma katsun igal nädalal vähemalt ühte uut retsepti katsetada, sest siis on endal ka põnevam. Minu lemmik päevad on aga jääkide söömise päevad, kus kõik söövad seda, mis eelmistest päevadest alles on jäänud :)

    Parimate soovidega,
    Eva

    ReplyDelete
  7. Kas iga pàev on siis mingi liha vòi kala laual?

    Mina teen ka tihti juurviljad, mis kodus on kòik korraga vok pannil kròmpsuks ning siis riisi kòrvale.
    Aga soola asemel kasutan tihti sojakastet, see annab sellise mònusa maitse ka.

    Noh ja kuna ma liha ei sòò siis teeme me lapsega tihti valeliha, ehk tofut.
    Aga eks tuleb ka varsti minu nàdala menùù ja poenimekiri :P enne pean reisipildid abikaasale ùle andma ( tema teeb albumi) :)

    ReplyDelete
  8. Eva, minu lemmik päevad on jääkide päevade kõrval ka restoranis käimise päevad. Siis ei pea pärast isegi midagi koristama :)

    Ruudi, jah IGA päev sööme kas kana, kala või liha. Ilma ei saaks üldse hakkamagi. Seda enam, et ma pean sööma proteiini rikast toitu. Süsivesikuid (kartulit, riisi, pastat jne) pean väga väikestes kogustes tarbima. Sellisel juhul jäävadgi järgi vaid juurikad ja ainult nendest ma ennast täis küll ei saa.
    Soola paneme enamuses vaid lihale või kartulitele (kui just ei söö Eesti kartuleid mis on nii kollased ja maitsvad, et ei vajagi midagi muud lisaks) juurikatele soola ei lisa kunagi.

    Sojakastet ei kasuta kuna ma olen tundlik ka soja suhtes ja samal põhjusel ei söö me ka tofut. Kui aus olla siis Pete ei vahetaks kunagi korraliku stake-i tofu vastu ära :)

    ReplyDelete
  9. Väga huvitav lugu. Tänud!
    Põnev, kui erinevad on perede harjumused ja toidulauad. Sinu retsepti panen kindlasti kõrva taha.
    Ja väga tublid, et Greta kõiki selliseid asju sööb. Ka mulle meeldib kuskuss väga, aga meie lapsed seda kahjuks ei söö. Üldse on meie poiss väga niru sööja ja ometi väikesena sai ka väga erinevaid maitseid ja asju talle pakutud.
    Pikk ja põhjalik postitus!

    ReplyDelete
  10. Mina olen ka üldiselt selline suvaline kokkaja - mis kapis, see pannile ja asi korras. Oliverile maitsevad koige rohkem risottod, oskarile igasugu kana/juurviljade segud tortillade sees. Oskar on meil muuseas gluteeni vastu tundlik - pitsad ja pastad ajavad tal kohe kohu lahti ja valutama :( proovime nuud gluteenivabasid makarone voi rohkem riisi suua. Mul tuli muuseas innustus peale meie sooke ka pildistama hakata :)

    ReplyDelete
  11. Heihei! Väga huvitavad need toidujutud, ja saab ettekujutust valikust ja hindadest. Kui mainisid seda kallimat toidupoodi, tuli mullegi kohe ette Waitrose, ja nii oligi. Minule ka väga meeldib nende toidu- ja ka veinide valik.
    Mul on Londonis alati üks nõrkus - mulle hullupööra maitseb inglaste valge leib, siis sai. See on selline ainulaadselt paks ja kohev, ja sellest paremat olen saanud ehk ainult Jaapanis. Terve aasta mulle kodus ei tule meeldegi, et valge sai olemas on, aga Inglismaale jõudes ründan kohe poodi, ja selle peale tingimata apelsinimarmelaadi. No annan selle ajutise nõrkuse endale andeks ja , sellelt maalt lahkused unustan nii saia kui moosi.
    Aga mul juba enne tekkis küsimus selle mahekasti kohta. Kas see on mingi väiketootjate pakkumine, kuidas see süsteem töötab ja palju sellise kasti maksumus on? Pole enne sellistest midagi kuulnud ja Soomes on need ka täiesti tundmatud.
    Eelmine aasta kuuldus siin Soomes nagu rohkem reklaami mahekaupade kohta, aga kuna need on kallimad siis üsna tihti kohtab sellist hoiakut et kuna Soome loodus on nii puhas siis pole suurt vahet kas on mahe või tavaline. Aga muidu juurvilja ja ka muid toiduaineid ostes eelistavad soomlased väga tugevalt ikka kodumaist toodangut. Ikka soome oma kurki, tomatit, salatit, kuigi ka see on nt hispaania omast kallim. Ja teadlikult toetatakse ka oma maa tootjaid, see mulle hirmasasti meeldib.

    ReplyDelete
  12. Meil lapsed küpsetatud juurikaid ei söö eriti, risoto sees söövad küll aga väikesed tükid peavad olema. Mina see-eest muud ei söökski. Teengi teinekord endale mingit sügavkülmutatud wokirooga või praerooga. Meil siin pole ka kuigi head valikut värskeid juurikaid aastaringselt saadagi.
    Meil ka lihtsad toidud: ühepajatoit, makaronid hakklihaga, pasta bolognese kastmega, kartul-soust, praetud liha, ahjupraad, kapsahautis, makaronivorm, risoto, nädalavahetustel teeme ka ikka pannkooke jne.

    ReplyDelete
  13. Katrinliias, vabandan hilinenud vastuse eest, nii palju on olnud igasugu tegemisi :)
    Valge sai ja apelsiini marmelaad on jah mis Inglismaale omane kuigi ma isiklikult ei tea paljusid inimesi kes seda siin sööks. Vahel ikka ja enamalt pakutakse seda kas hotellides või B&B-des. Mul ka üks sugulane, kellele see kombinatsioon väga maitseb ja ma vahel ikka Eestit külastades toon talle seda :)

    Mahekaste firmasid on meil siin üsna mitut. Ühed tuntumad on
    http://www.abelandcole.co.uk
    ja
    http://www.riverford.co.uk
    Meie kasutame Able and Cole ja nendel on oma teatud mahetalunikud kellelt tooteid saavad. Rifefordil on kohe oma farm ja kogu kraam tuleb sealt (banaanid arvatavasti siiki mitte). KOgu kaup on hooajaline. Kast tuuakse koju kord nädalas aga me saame ise reguleerida kui me nii tihti ei soovi seda või kui läheme näiteks ära jne. Kasti sisu on iga nädal erinev. Internetist saame näha mis mingil nädalal kastis on ja kui on midagi mida me ei soovi või mida meil kodus juba olemas on siis nad asendavad selle millegi muuga (seal on piir mitmest asjas sa korraga ära saad öelda).

    Samuti saad sa juba eelnevalt internetis ära märkida mis asju sa kunagi oma kasti ei soovi (näiteks kaalikat) ja siis nad automaatselt ei pane neid kunaig sinu kasti.
    Kaste on erinevaid. On eraldi mitmes suurused puuvilja kastid ja juurviljakastid. On näiteks värske mahla tegemiseks mõeldud kastid, on beebidele mõeldud kastid. Meie tellime kõige suuremat sega kasti kus on 3 erinevat liiku puuvilja ja 9 erinevat liiku juurvilja. Tavaliselt on kastis alati kartulid, porgandid ja banaanid. Meie kast makasab 25 naela ja 0.99penni maksame koju toomise eest. sa saad erinevaid hindu ise nende kodulehelt vaadata.

    Koju toimetavad nad kastid nii, et samal päeval enam vähem sama postikoodiga majad. Näiteks meie ümbruskonna päev on neljapäev.
    Kastile lisaks on neilt ka võimalik koju tellida nii liha ja leiba ja piima kui ka mis tahes muid toiduaineid ja kodutarbeid.

    ReplyDelete
  14. Aitäh Sulle Alice pika ja põhjaliku vastuse eest! See mahekasti süsteem tundub mulle kangesti vahva, ja et saab ise varieerida ja korrigeerida seda valikut. Inglismaa pakub nii huvitavaid üllatusi - mingid linnafarmid lausa Londonis kus saab loomi vaadata ja toita, võimalused ise maakohtades põllul maasikaid ja muid marju korjata, mahepõllunduse toomine koduuksele, kastiga veinid koju jne. Muidugi huvitavat on palju igal pool ja eelkõige sellele kes ise huvitub. Aga igatahes olen nüüd jälle ühe teadmise võrra rikkam. Muidu oleks see ju huvitav nish ka Eesti talunikele, aga ...ilmselt jääks toppama ehk rahalise poole pealt. Inglismaine kojutoomistasu on küll igati sobilikult madal.

    ReplyDelete
  15. Eestis on samuti mahekasti süsteem juba mõnda aega käigus
    http://www.sahver.ee/pood/mahekast
    Kuna Eesti ilmastik loomlikult aastaringselt kohalike talumeeste kaupa ei võimalda siis on kastis ka teiste riikide mahetoodet. Kui ma Eestis elaksin siis telliksin hea meelega selle kasti endale koju :)

    ReplyDelete
  16. Hei! Uskumatu et Eestis see olemas! Seda Sahvri poodi ma isegi teadsin, aga tore ju et mahekastisüsteem ka on.Siin Soomes on küll , ja nii ilusa nimega veel, luomulaatikko. Peaks ka kliendiks hakkama.

    ReplyDelete